1
Investeerimise üks kuldreegel on: alusta pigem varem kui hiljem, sest üldjuhul töötab aeg investori kasuks.
Investeerimisele eelneb alati säästmine, sest investeerida võiks ainult seda raha, mida Sul igapäevaselt vaja ei ole.
Kui Sul säästupuhvrit veel ei ole, alusta selle kogumisega. Loe lähemalt säästmisest ja liigu alles seejärel investeerimise juurde. Selleks uuri erinevaid investeerimisvõimalusi, nende plusse ja miinuseid, loe investeerimisalaseid raamatuid, veebifoorumeid ja blogisid, uuri Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik säästmis- ja investeerimisteemalisi vestlusi ning pea vajaduse korral nõu oma panga konsultandiga.
2
Investeerimisega kaasneb alati risk raha kaotada. Seega, mõtle alati enne investeerimisega alustamist läbi, kui palju oled valmis raha kaotama, ja vali vastavalt sellele välja Sulle sobiv investeerimisstrateegia.
Investeerida saab eri varaklassidesse (nt aktsiad, võlakirjad, kinnisvara, fondid), millel on ka eri riskitase. Üldjuhul kehtib reegel: mida kõrgem on risk, seda kõrgem on oodatav tootlus.
Kui eelmainitud variandid ei ole Sinu jaoks, uuri muid võimalusi, näiteks investeerimist kinnisvarasse või ühisrahastusplatvormide kaudu ettevõtetesse. Hoidu kiiret rikastumist lubavatest petuskeemidest: püramiidskeemidest või kahtlastest ja kiiretest tehingutest, mis tunduvad liiga head, et olla tõsi. Enamasti nii ongi.
Kui oled raha paigutamisel alles algaja ja soovid enam kindlust, pöördu abi saamiseks investeerimisnõustaja poole, kes aitab kindlaks teha Sinu riskivalmiduse taseme ja pakub eri võimalusi nii raha kogumiseks kui ka investeerimiseks.
3
Üks oluline komponent investeerimise juures on aeg. Mida varem investeerimisega alustad, seda rohkem on Sul aega raha kasvatada.
Ajast ja eesmärgist võiks sõltuda ka Sinu investeerimisstrateegia. Mida pikem on ajahorisont, seda rohkem võid riskida. Mida lühema perioodi vältel plaanid investeerida, seda konservatiivsem peaksid olema.
Edukaks investeerimiseks pea silmas järgmisi põhimõtteid:
- investeerimisel arvesta lisaks paigutuse või kogutud raha väärtuse kasvule ka maksude, tehingukulude ja inflatsiooniga;
- hajuta riske, kasutades erinevaid säästmise ja investeerimise viise;
- tee otsuseid lähtuvalt enda riskitaluvusest;
- pea kinni tehtud plaanist ja eesmärkidest ning väldi emotsionaalseid otsuseid.
Pensioniks tasub ette valmistuda
Kui mõtled vananemise peale varakult, on Sul lihtsam pensionipõlve sissetulekut ootustele vastavaks kasvatada – mida varem hakkad koguma, seda suurema summa saad kokku. I ja II sammas kokku annavad ainult umbes 40% Sinu pensionieelsest palgast. Ülejäänu tuleb Sul endal juurde koguda.
Pensioni kohta on rohkelt müüte ja eksiarvamusi. Allpool selgitame neist mõne lahti, et Sul oleks kergem pensioni kogumiseks vajalikke otsuseid teha.
-
1. müüt: pensionisambasse kogumisest võidavad ainult pangad
Levinud on arusaam, et pensionifondide abil kogumine ei ole mõistlik, et paljud pensionifondid on jätkuvalt miinuses ja et nendelt teenivad vaid pangad. Tegelikult on enamiku II samba pensionifondide väärtus praegu tipptasemel. Ka III sambasse kogujatel on läinud hästi ja lisaks soodustab riik pikaajalist kogumist iga-aastase tulumaksutagastusega.
-
2. müüt: pensioniks ei ole vaja valmistuda, sest ma nagunii ei ela selle eani
Statistikaameti andmetel saab Eestis iga viies mees tähistada oma 86. ja iga viies naine oma 91. sünnipäeva. Tänu arenevale meditsiinile ja elukeskkonna pidevale paranemisele tõuseb keskmine eluiga veelgi. Seega näeb enamik inimesi ka kuldseid pensioniaastaid.
-
3. müüt: kogutud pensioni ei saa pärandada
Üks tugevamalt juurdunud müüte on see, et II ja III pensionisammas ei ole päritavad ning et aastatega kogutud raha ei jõua lähedasteni. Tegelikult on päritavad nii kohustuslik II sammas kui ka vabatahtlik III sammas. Pärandada saab neid nii kogumisfaasis kui ka väljamaksete perioodil. Seega, kui Sa ise ei jõua kogutud raha kasutada, jääb see Sinu lähedastele.
-
4. müüt: saan hakkama ka riigipensioniga
Paljud uuringud viitavad sellele, et inimeste ootused pensionile on palju kõrgemad kui see, mida suudab pakkuda riiklik pension. Tegelikkuses ootab ainult riigipensionile lootma jääjat ees järsk, kuni 60% sissetuleku langus. Kas Sina saaksid hakkama, kui Sinu sissetulek kukuks päeva pealt enam kui poole võrra?
Pensionikeskusest leiad vastused selle kohta, kas oled kogumispensioniga liitunud, kas ja kui palju väheneb Sinu riiklik pension kogumispensioniga liitudes, millal hakkad saama kogumispensioni väljamakseid jne.
Pensionikeskus
