Eluase ja kodu

Eluase ja kodu

Aeg luua oma kodu

Tulevase elukoha valik on otsus, mis mõjutab igaühe elu ja tegemisi pika aja jooksul. Tähtis pole üksnes kodu asukoht, vaid mõelda tuleb ka sellele, millised on tulevaste elanike vajadused, majanduslikud võimalused ja keskkonnamõjud.

  • Jääda vanematekoju?

    Teinekord tuleb omaette elamise soetamisega veidi oodata. Vanematekodus elades tekib elamiskulude tasumise osas tihtipeale arutelu. Seaduse järgi on vanemad kohustatud gümnaasiumis või kutsekoolis õppivat last ajal ülal pidama. Seega ei ole ülalpidamise kohustuse lõppemise eelduseks üksnes mitte täisealiseks saamine, vaid ka kooli lõpetamine. Võimaluse korral toetavad vanemad lapsi elamiskulude kandmisel ka ülikooliõpingute ajal.

    Kui aga töötate ja saate palka, on ka üpris ebamugav oma kulude eest mitte tasuda.

    Elamiskulud, millega arvestada vanematekodus elamisel, võiksid olla järgmised:

    Tuba 100
    Toit (v.a lõunasöök äripäeviti) 45
    Pesu pesemine, hügieenitarbed 13
    Internet, TV, ajaleht 13
    Kokku kuus 171

    See arvutus on üpris ligikaudne, kus eelduseks on, et lõunat süüakse tööpäeviti väljas. Kui süüa lõunat kodus või võtta toit karbiga kaasa, on kulud toidule pisut suuremad, keskmiselt 64 eurot kuus. Toa maksumuse aluseks on võetud keskmine üüritoa hind.

    Loomulikult käivad asjad igas peres omamoodi ja seega kujunevad kulud vastavalt kokkuleppele vanematega ja arvestades tegelikult kuluvat rahasummat. Vanemad võivad näiteks teha ettepaneku, et on nõus vähemaga, kui ülejäänud raha korralikult säästate.

  • Üürida korter?

    Paljud inimesed peavad õigeks lahenduseks eluaseme üürimist, mitte ostmist. Üürimise plussideks on, et vajate suhtelist väikest algkapitali, saate paindlikult oma elu ümber korraldada ning vastutus haldamise ja hooldamise eest on omanikul. Miinuseks on ebakindlus lepingu pikendamise osas.

    • Kohustused ja õigused

      Üürilepingu sõlmimisega kaasnevad üürnikule nii kohustused kui ka õigused. Tuleb maksta õigeaegselt üüri, hoida korter korras, täita majas kokkulepitud kooselu reegleid. Teiselt poolt vastutab korteri haldamise, hoolduse ja remontimise eest üldjuhul üürileandja. Üürnik vastutab reeglina ainult kahjustuste eest, mille on ise põhjustanud. Seetõttu on oluline, et enne üürilepingu sõlmimist vaatate korteri koos üürileandjaga üle, et oleksite selle hetkeolukorra suhtes ühisel arvamusel. Tähelepanu tuleks pöörata näiteks sellele, kas laes või põrandas on pragusid, missugune on mööbli seisukord, kas tapeet on kõikjal korralik jne. Kahjustused, mis pole kantud lepingusse, tuleb üürnikul sageli hiljem kinni maksta.

    • Üürileping

      Üürilepingus peab olema alati fikseeritud lepingu kehtivuse tähtaeg - leping on tähtajaline või tähtajatu. Tähtajaline leping lõppeb tähtaja möödumisel, kuid kui üürnik korterit edasi kasutab ning 2 nädala jooksul täiendavat kokkulepet ei tehta, muutub leping tähtajatuks. Tähtajalise lepingu saab üles öelda üksnes erakorraliselt. See tähendab, et etteteatamise tähtajad võivad seadusest tulenevalt olla erinevad. Näiteks tähtajatu üürilepingu lõpetamise tähtaeg ei saa sedusest tulenevalt olla lühem kui 3 kuud.

    • Kui suur on üür?

      Üüri suurus kujuneb üürniku ja üürileandja vaheliste läbirääkimiste käigus. Üürimise alguses tuleks arvestada vähemalt 1 kuu üüri ettemaksuga ning sageli ka üürileandja poolt soovitava garantiirahaga 2-3 kuu üüri ulatuses. See makstakse üürnikule tagasi üürilepingu lõpus, kui korteris ei ole üürniku tekitatud kahjustusi ja kommunaalteenuste eest on korrektselt makstud. Kasulik on teada, et seadus reguleerib tagatisraha küsimusi ning üürileandjal on õigus nõuda tagatisraha järgnevatel tingimustel:

      - Eluruumi üürilepinguga võib ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades. Esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.

      - Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha.

      - Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.

      Kui sobiv korter üüritakse maakleri vahendusel, tuleb arvestada ka sellega, et enamasti tasub maaklerile üürnik.. Enamasti on maakleritasuks ühe kuu üür.

    Allüürileping

    Võimalust üürile võetud korter edasi üürida Eestis eriti ei kasutata. Kui aga selline tegevus ette võetakse, tuleks allüürilepingut sõlmides eelnevalt veenduda, kas esialgse üürniku leping üürileandjaga lubab elamispinda edasi välja üürida ja kas nõutav üürisumma on õiglane. Tasub kindlasti nõuda kirjaliku allüürilepingu sõlmimist, mis määraks nii lepingu kehtivuse aja, üüri suuruse kui ka maksekuupäeva, kasutatavate ruumide nimistu ning selle, kas lepingu juurde kuulub ka elekter, gaas, veevarustus, telefon, internetiühendus jne. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et algse üürileandja ees vastutab korteri korrasoleku eest ikkagi üürilevõtja, mitte tema allüürnik.

    Kui soovite ise võtta allüürniku

    Üürikorteri edasiüürimiseks peab olema üürileandja nõusolek. Vastasel korral võidakse tühistada nii kehtiv üürileping kui ebaseaduslik allüürileping. Üürikorter tasub allüürile anda näiteks ajaks, mil õpite või töötate ajutiselt mujal või proovite kooselu partneriga. Tasub meeles pidada, et just üürnik, mitte allüürnik kannab vastutust üürileandja ees. Näiteks ei tohi üüri sellepärast maksmata jätta, et allüürnikul pole raha oma makse tasumiseks. Seetõttu peaks allüürnik olema inimene, keda tõepoolest saab usaldada. Samuti tuleb saadud üüritulu deklareerida ja tasuda sellelt tulumaks.

  • Osta või ehitada oma kodu?

    Paljud meist unistavad oma majast ja aiast, kus perega aega veeta. Mitte alati ei ole see aga jõukohane ja selleks tuleks enne eluaseme seotamist kõik plussid ja miinused rahulikult läbi kaaluda ning teha ka võimalikult täpsed arvutused selles osas, kui palju uus elamine rahakotist igakuiselt nõudma hakkab. Seega võibki teinekord osutuda sobivamaks lahenduseks majaostu edasilükkamine ja hoopis suuremasse korterisse kolimine.

    Enne korteri või maja ostu tuleb põhjalikult järele mõelda, millised on tulevaste elanike vajadused ja võimalused. Kuidas veenduda tulevase kodu korrasolekus? Mida tuleks kontrollida? Missugused õigused ja kohustused kaasnevad omaniku staatusega? Kui palju raha kulub korteri või maja ostuks ja millised on hilisemad halduskulud? Mida tähendab eluasemelaenu võtmine ning kuidas tulla toime tagasimaksete ja intressidega? Milline on transpordiühendus ja piirkonna arengukava? Kindlasti tasub koostada eelnev eelarve, et oma võimalusi paremini mõista.

    Kui olete leidnud endale sobiva elamispinna, tuleb enne ostu sooritamist arvestada järgnevate sammudega:

    1. Koostage eelarve ja arvutage välja, kas nii suur väljaminek on Teie pere jaoks jõukohane. Tehke selgeks, kas ja kui suures summas saate laenu võtta. Kaaluge, kui suure esmase sissemakse saaksite laenu võttes teha ja ärge unustage seda, et kinnisvara ostuga kaasnevad lisakulud notaritoiminguteks ja laenulepingu sõlmimiseks. Uurige välja, kas väljavalitud kodu puhul tasub maaklerile müüja või oodatakse ka ostja panust, sest mõnel juhul tasub ka osa maaklerile makstavast summast ostja.
    2. Kui vajate kodu soetamisel laenu, arvutage kindlasti välja ka see, kui suur hulk Teie pere kuisest tulust kulub edaspidi laenu tagasimakseteks ja intressideks. Et seda võimalikult täpselt teha, oleks mõistlik võtta pakkumised laenu saamiseks mitmest erinevast pangast ja valida nende seast Teile kõige sobilikum lahendus. Laenupakkumist küsides peate kirja panema ka oma muud olemasolevad rahalised kohustused, et pangad teaksid võimalikult täpselt Teie kohustustevaba sissetuleku suurust. Kirja tuleb panna krediitkaardid ja muud tarbimislaenud, õppelaenud, autoliising ja muud rahalised kohustused pankade ees. Ehkki pakutav laenusumma tuleb väiksem, kui näitate ausalt oma kohustusi, saate aga olla kindel ka selles, et suudate laenu ilma rahalisse kitsikusse sattumata pangale tagasi maksta. Valeandmete esitamisel võib pank keelduda teile laenu andmisest.
    3. Lisaks laenuga seotud kuludele tuleb endale kinnisvara ostes arvestada ka muude uute kuludega. Näiteks tuleb enne ostu tegemist selgeks teha, millised on edaspidi igakuised koduga seotud kulud: palju kulub kodu kindlustuseks, korteriühistu osamaksuks, maamaksuks ja muudeks uue elamispinnaga seotud kulutusteks – näiteks ostetava kodu hooldamiseks ja remondiks. Et tulevaste kuludega täpselt kursis olla, koguge võimalikult palju infot ostetava korteri või maja kohta. Korteri ostmise puhul kontrollige korteriühistu majandusseisukorda ja aastaaruannet. Uurige välja, kas parajasti toimuvad või on kavas mingid suuremad remonditööd ning millised kulud kaasnevad sellega korteriomanike jaoks. Tehke kindlaks ka korteriühistu tulevased plaanid maja korrashoiu teemal ja uurige, milline on maja energiasäästlikkus. Ei maksa unustada, et kinnisvara omanik peab igal aastal tasuma ka maamaksu, mille määra kinnitab kohalik omavalitsus.
    4. Tutvuge korteri või maja seisukorraga ja tehke selgeks, kas seal leidub kahjustusi, mille kõrvaldamine nõuab suuremat remonti. Kui te ise ei tunne asja, paluge abi mõnelt vilunud kinnisvaraeksperdilt. Tema märkab kindlasti võimalikke olulist kulu eeldavaid kahjustusi, varjatud puudusi, algseid konstruktsioonivigu ja võimalikke niiskuskahjustusi.
    5. Majaostu kaaluja peaks kindlaks tegema ka selle, kas majaalune maa on välja ostetud ja kuivõrd mõjutab see maja hinda. Samuti ei teeks paha uurida omavalitsuse plaane piirkonna osas, kus huvipakkuv korter või maja asub, sest ka see, kas teie kodu naabrusse rajatakse tehas või park, võib tulevikus kodu hinda mõjutada.
    6. Kui olete ülevaatuse ja eelnevate arvutuste tulemusena jõudnud järeldusele, et tegu on Teie perele jõukohase ning sobiva korteri või majaga ja vajate selle ostimiseks pangalaenu, on aeg järgmiseks sammuks. Selleks võtke ühendust sobivaima pakkumise teinud ja teie poolt välja valitud pangaga ja esitage laenusaamise avaldus.

      Kui pank on andnud kinnituse laenu andmise osas, saate sõlmida broneerimislepingu korteri või maja ostmiseks. Praktikas on levinud lihtkirjalik ostu-müügileping, kuid notari juures sõlmitud eelleping pakub teile rohkem kindlustunnet tehingu toimumise osas. Lepingus sätestatakse kinnisvara ostu-müügitingimused Teie ja müüja poolt kokkulepitud hinnaga ja tingimustel. Sageli kaasneb broneerimislepingu sõlmimisega kohustus tasuda sissemakse, et müüjale oma ostusoovi kinnitada. See võib jääda suurusjärku 2-3% müügihinnast. Ostu-müügilepingus on enamasti kirjas ka ostjale ja müüjale kehtivad kohustused – näiteks leppetrahvid, kui üks osapooltest tehingust taganeb.

    7. Lõplik leping sõlmitakse müüja ja ostja vahel notari juures. Notar juhib tähelepanu kõigile kinnisvara ostmisega seotud detailidele – näiteks kas korteril või majal on kasutusluba, kas korteriga on seotud kohustusi kolmandate osapoolte ees jne. Põhjaliku informeerimise eesmärk on kaitsta ostjat ootamatuste eest. Notar vastutab oma pitserit lepingule lüües selle eest, et on andnud mõlemale osapoolele kogu võimaliku teabe, et need saaksid tehingu teha kogu seadusega ette nähtud infot omades. Omand läheb müüjalt ostjale üle, kui kinnisturegistris on tehtud vastav kanne. Lepingus fikseeritakse ka päev, millal võite oma uude koju sisse kolida. Kui kinnisvara soetamiseks võetakse pangast laenu, viibib notariaalse tehingu tegemise juures ka panga esindaja ning ostetavale varale seatakse panga kasuks hüpoteek, kuna seeon enamasti võetava laenu tagatiseks.
    8. Selleks,et te ei peaks maksma endise omaniku elektri- ja veearveid, tuleb müüjaga fikseerida kirjalikult arvestite näidud päeval, mil astute üle oma uue kodu läve. Soovitav on kontrollida ka ühistult ning elektri-, vee- ja soojateenuse pakkujatelt, kas endisel omanikul on arved korrektselt tasutud. Juhul, kui müüjal on arved kommunaalteenuste eest tasumata, on mõistlik neid kajastada ka notariaalses ostu-müügilepingus.
    9. Lisaks ostu-müügilepingule tuleb laenuga kodu ostes see kindlustada. Kindlustuslepingu sõlmimist soovitame teha ka siis, kui kodu ostmiseks pole vaja laenu võtta.

    Nõuanne: enne laenulepingu sõlmimist tutvuge põhjalikult laenulepingueelse teavitusega, mille koostamisel on pangad lähtunud Finantsinspektsiooni soovitustest.

    Kinnisvara soetajal tuleb arvestada järgmiste lisakuludega:

    Maakleritasu – enamasti on maakleritasu korteri müügihinnale juurde arvestatud. Juhul, kui korterit müüb omanik ise, puudub sellel maakleritasu.

    Hüpoteek – kui ostetav vara on ka laenu tagatiseks, tuleb see panga kasuks pantida. Selleks tuleb tasuda notariaaltehingutega ja registrikannetega seonduvad teenustasud. Laenuga kaasneb ka laenulepingu teenustasu, mille suuruse leiate panga hinnakirjast.

    Halduskulud – lisaks elektrile, veele, prügiveole ja küttele tuleb arvestada ka hooajaliste kuludega nagu näiteks korstnapühkimine või gaasikütte boileri hooldus. Samuti tuleb kortermajade puhul sageli arvestada igakuise korteriühistu maksega. Mõistlik ja hooliv koduomanik kindlustab elamispinna ootamatuste vastu – ka see tähendab igakuist lisaväljaminekut. Samuti tuleb kinnisvara omanikul tasuda igal aastal maamaksu. Tähtsad on ka hooldus- ja remondikulud ehk kulutused, mida harva ette prognoositakse, kuid mis oma arvestatava suuruse pärast vajavad kindlasti kasvõi umbkaudset planeerimist. Need kuludvõivad osutuda ka määravaks otsustamisel, kas osta korter uusehitises, vanemas renoveeritud või renoveerimata majas.

     

    Ümber ehitamine ja uus ehitus

    Võib juhtuda, et leiate ilusa krundi, kuhu tahate rajada oma uue kodu. Ka on sagedane olukord, kus sobiv eluase on juba olemas, kuid see vajab põhjalikku remonti või suuri ümberehitusi.

    Enne ehitama või remontima asumist tuleb teha põhjalik ja üksikasjalik eelarve, et ootamatult suured kulud ebameeldivalt ei üllataks. Maja plaani, projekti ja ehitusjoonised saab vormistada arhitekt, kes oskab arvestada seadustes kehtestatud ehitusnõuetega. Selleks, et maja oleks mugav ja arvesse oleks võetud kõigi pereliikmete vajadused, tuleb eelneva kodutöö raames jõuda selgusele oma eelistustes.

    Ehituse ja remondi tarbeks laenu võttes antakse laen panga poolt laenajale kätte tavaliselt osadena, vastavalt tagatise (ehk remonditava või ehitatava kinisvara) väärtuse kasvule. Kõik muud laenamisega seotud kaalutlused kehtivad aga ka ehitus- ning remonditööde korral.

     

    Kui palju maksab omaette elama asumine?

    Enamasti maksab omaette elamine palju rohkem, kui osatakse ette kujutada. Uues kodus võivad kulud olla harjumuspärasest palju suuremad. Värskelt omaette kolinut võib uute kulutuste hulk üllatusena tabada: raha peab jaguma nii toidu ja riiete ostmiseks kui ka telefoniarve, internetiühenduse ning vee-elektri eest tasumiseks. Sageli on tarvis teha ka mõned suuremad kulutused mööbli ja kodumasinate soetamiseks.

    Enne kolimist tuleb eelseisvast luua enesele mingigi ettekujutus. Esialgse eelarve saate kokku panna, küsides endalt näiteks järgnevaid küsimusi:

    • Missuguseid mööbliesemeid ja majapidamistarbeid tuleb soetada ja kui palju see maksma läheb? Infot, kui palju maksab uus või kasutatud sohva või söögilaud, saab internetist ostu-müügi keskkondadest või mööblikaupluste veebilehtedelt.
    • Kui palju kulub igakuiselt toidule, riietele, elektrile,veele, küttele, telefonile, internetiühendusele, televiisorile, ajakirjanduse tellimustele, transpordile, hügieenile jne.
    • Millised on üürikulud?
    • Kuidas korraldada kolimine, millised on kulud transpordile ja abistavale tööjõule?
  • Kindlustus õnnetusjuhtumite korral

    Korralik kodukindlustus aitab vältida suuri ootamatuid kulutusi õnnetusjuhtumite korral. Kui koju murtakse sisse või vara saab kannatada veeõnnetuste või tulekahju tagajärjel, võib see kaasa tuua väga suuri lisakulusid. Alles siis hakkavad inimesed kahetsema, et oma vara kaitsmiseks ei tegutsetud siis, kui oli selleks õige aeg.

    Kõige õigem on sõlmida kindlustusleping kohe uut kodu ostes nii, et see hakkaks kehtima alates valduse ülemineku kuupäevast, kui uuele omanikule läheb üle ka vastutus vara hävimise osas.

    Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleks jälgida, et kindlustussumma kataks oluliste esemete, korteri või maja väärtuse nende hävimise või varguse korral ja arvesse oleks võetud võimalikud riskid. Kindlustuslepingus peaksid olema kajastatud ka tsiviilvastutuse riskid, et katta kahjud, mida võite tahtmatult põhjustada kolmandatele isikutele - näiteks liivatamata teel kukkumise tõttu tekkinud vigastus või torude purunemisel naabritele tekkinud kahju.

    Kindlustussumma suurus sõltub ka kindlustusfirmale tasutavast maksest ja selle sagedusest. Oluline on valida õige kindlustussumma, sest kui see on liiga kõrge, maksate asjatult suurt tasu. Liiga väike igakuine makse aga ei pruugi tagada teie kahjusid õnnetusjuhtumi või varguse korral.

Kasulikud lingid