II sambast lähemalt

Hea II samba pensionifond võib Sulle tulevikus anda märkimisväärse sissetuleku.

Tähelepanu! Kuni 30. novembrini 2020 saavad II sambaga liituda 1970.–1982. aastatel sündinud inimesed.

  • II samba eesmärk on kompenseerida I samba (riikliku vanaduspensioni) vähenemist.
  • Igast Sinu brutopalgast läheb 2% pensionifondi ning riik lisab sotsiaalmaksu osast Sinu isikliku tuleviku kindlustamiseks veel 4% juurde.
  • II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile, kes on sündinud alates 1983. aastast.
Valin pensionifondi

Oluline teada II sambast:

  1. Töötaja palgast arvestatakse sotsiaalmaksu 33%, millest 13% suunatakse ravikindlustuseks ja 20% riiklikuks pensioniks (I sammas), mis makstakse kohe välja praegustele pensionäridele. Sõltuvalt töötajate ja pensionäride arvust muutub riikliku pensioni väljamakstav summa.
  2. II pensionisambaga liitudes läheb riiklikuks pensioniks 16% ja 4% Sinu isikliku tuleviku kindlustamiseks, millele lisandub Sinu palgast 2%. Seda osa ei maksta välja praegustele pensionäridele vaid Sulle, kui oled jõudnud pensioniikka. Seega on pensioni II samba eesmärk tasakaalustada tulevikus pensioni I samba vähenemise tulemusel tekkivat puudujääki. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkab II sammas mõjutama positiivselt Sinu sissetulekut pensionieas.
  3. Pensioni II sambasse kogumine toimub automaatselt igakuiste maksetena ning vastavalt Sinu töötasu suurusele.
  4. Leia endale sobiv fond II sambasse kogumiseks.

    • Kõrgema riskiga fondid (K1990–1999, K100, K60, K30), kus on rohkem aktsiainvesteeringuid. Aktsiainvesteeringute puhul võib ette tulla suuremaid kõikumisi, mistõttu sobivad need just noorele kogujale, kelle kogumisperiood on pikk ning ajutised kõikumised kogujat ei mõjuta. Nii on võimalik teenida suuremat tootlust.
    • Madalama riskiga fondid (K10), kus on rohkem võlakirju. Võlakirjainvesteeringud on üldjuhul stabiilsemad ja madalama riskiga. Need sobivad pigem vanemale kogujale, et säilitada enne pensionile jäämist kogutud pensionivara.
  5. Kui kogud Swedbanki aktiivselt juhitud fondidesse (K100, K60, K30, K10), anname Sulle märku, kui on aeg fondi vahetada. Elutsüklifondi kogudes ise fondi vahetama ei pea, kuna selle riskiprofiil muutub ajas konservatiivsemaks. Seega saad kogu kogumisperioodi vältel koguda ühes fondis.
  6. Lisaks tootlusele pööra alati tähelepanu tasudele. Swedbanki pensionifondide tasud on aktiivselt juhitud fondide (K100, K60, K30, K10) lõikes ühed Eesti soodsaimad.
Soovitus! Tasub meeles pidada, et I ja II sambast jääb väheks, sest need kokku moodustavad üldjuhul umbes 40% pensionieelsest palgast. Hea võimalus lisaks koguda on tulumaksusoodustusega pensioni III sammas.

Pensioniks kogumine kestab aastakümneid. Selle aja jooksul finantsturud nii tõusevad kui ka langevad. Turgude kõikumise vastu aitab kõige paremini just regulaarne investeerimine. II sambas ostetakse pensionifondi osakuid nii turu põhjast, kus hinnad on madalad, kui ka siis, kui finantsturgudel läheb hästi ja hinnad on kõrged. Kui investeerida näiteks ainult siis, kui hinnad on kõrged, jääb fondi pikaajaline tootlus turu keskmisele alla. Kuna finantsturgude käitumist on isegi mõne aasta perspektiivis keeruline prognoosida, soovitame jätkata regulaarsete, igakuiste sissemaksetega II sambasse.

Riik peatab sotsiaalmaksu arvelt tehtavad 4% sissemaksed 1.07.2020. Juuni töötasult, mis makstakse välja juuni lõpus, lisandub II sambasse veel 4%. Kui aga juuni palk makstakse välja juuli alguses, siis sellelt enam riik II sambasse 4% ei kanna. Kuni 1960. aastal sündinutele jätkub kogumine edasi samamoodi nagu varem. Nende pensionifondi jätkab riik sissemaksete tegemist endistviisi.

Selleks ei pea midagi tegema, 2% palgast läheb Sinu pensionifondi ka pärast 1. juulit.

Nendele, kes jätkavad maksete peatamise ajal oma palgast 2% sissemakseid, kompenseerib riik aastatel 2023–2024 omapoolse ajutise maksete peatamise. Riik maksab tagantjärele pensionifondi summa, mida ta maksete peatamise perioodil ei maksnud. Seega lisab riik riigipoolsete maksete peatamise aja eest inimese enda makstud summale topelt summa juurde. Lisaks kompenseerib riik ka Eesti II samba pensionfondide keskmise tootluse perioodil 1.07.2020–31.12.2022. Kui tootlus peaks sellel perioodil olema negatiivne, kompenseerib riik ainult sissemaksed. Kompenseerimine toimub automaatselt ning ise ei pea selleks midagi tegema.

Oluline! 1960. aastal ja varem sündinud, kes otsustavad oktoobris ajutiselt sissemaksed peatada, ei saa hiljem kirjeldatud kompensatsiooni, kuna nende osas riik juulist omapoolseid sissemakseid ei peata.

Selleks tuleb Sul esitada vastav avaldus 2020. aasta oktoobrikuu jooksul.

Riik võtab oma kompensatsiooni maksmisel arvesse summa, mille inimene maksete peatamise perioodil II sambasse maksis. Kui sellesse perioodi jäävad näiteks mõned kuud, mille eest palka ei makstud, koguneb Sinu II sambasse selle võrra väiksem summa. Riigi kompensatsiooni loogika sellest ei muutu: riik kompenseerib ikkagi topelt summa sellest, mis Sinu palga arvelt sellel perioodil II sambasse maksti.

Ajutine maksete peatamine ei puuduta nn vanemapensioni sissemaksed. Need jätkuvad II sambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Ei, seda avaldust ei ole võimalik hiljem muuta ega tühistada. Kui oled esitanud avalduse, peatuvad Sinu palgast tehtavad sissemaksed igal juhul alates 2020. aasta detsembrist.

Lisainfo

Põhjalikumalt saad II samba maksete ajutisest peatamisest lugeda Rahandusministeeriumi koostatud materjalist.

II pensionisamba ehk kogumispensioniga liitumine on kohustuslik kõigile Eesti maksuresidentidele, kes on sündinud pärast 01.01.1983 ja kelle eest tööandja maksab sotsiaalmaksu.

Kohustuslik pensionifond tasub valida endale ise juba täna, sest muidu määratakse Sinu pensioni II samba fond loosiga.

Kuni 31.10.2010 said kohustusliku kogumispensioniga liituda veel isikud, kes on sündinud 1980–1982. Kui kohustusliku kogumispensioniga liitumine ei ole enam võimalik, soovitame Sul valida endale sobivaim pensionivara kogumise viis III samba lahenduste hulgast ja kasutada teisi säästmisvõimalusi.

Kogumispensionide seaduse kohaselt peab inimene väljamaksete saamiseks kohustuslikust kogumispensionist olema jõudnud vanaduspensioniikka. NB! Soodustingimustel vanaduspension või ennetähtaegne vanaduspension jms ei anna õigust väljamaksete saamiseks kohustuslikust kogumispensionist.

Väljamakseviis sõltub sellest, mitme rahvapensioni määra* väärtuses on pensionikontole osakuid kogunenud. Väljamakse tehakse Pensionikeskuse poolt (v.a. kindlustuslepingu korral) valitud väljamakseperioodist tuleneva kuu 16.–20. kuupäeval.

Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete saamiseks on neli võimalust:

  • Ühekordne väljavõtt. Kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus jääb alla 10-kordse rahvapensioni määra, on inimesel võimalik see korraga välja võtta. Võimalik on ka Pensionileping, kuid kindlustusselts võib selle sõlmimisest keelduda.
  • Fondipension või Tähtajaline Pensionileping. Kui osakute väärtus jääb 10–50 rahvapensioni määra vahele, võib raha välja võtta regulaarsete maksetena otse pensionifondist. Võimalik on ka Pensionileping, kuid kindlustusselts võib selle sõlmimisest keelduda.
  • Pensionileping. Kui osakute väärtus on kasvanud üle 50-kordse rahvapensioni määra, tuleb kindlustusseltsiga sõlmida pensionileping ning selts arvutab elu lõpuni väljamakstavad maksed, kasutades annuiteedi arvutamise valemit. Kui osakute väärtus on üle 700-kordse rahvapensionimäära, on mitmeid võimalusi – sõlmida pensionileping kogu osakute väärtuse ulatuses või jätta 700-kordset rahvapensionimäära ületavad osakud pensionikontole, sõlmida väljamaksete saamiseks Fondipension, võtta ületav summa välja ühekordse maksena või sõlmida teine Pensionileping.

Väljamaksete saamiseks (ühekordne väljamakse, fondipension) saab avalduse esitada pangaesinduses või internetis www.pensionikeskus.ee

Pensionilepingu sõlmimiseks on vajalik pöörduda kindlustusseltsi poole.

Kindlustusseltside nimekiri

Kui jätkad töötamist ja esitad avalduse väljamaksete alustamiseks, lõpeb kohustusliku kogumispensioni sissemaksete arvestus Sinu brutopalgast osakute esimese tagasivõtmise aasta 31. detsembril.

Rohkem informatsiooni oma pensionivara ja väljamaksete võimaluste kohta saad meie investeerimistoe telefonil 613 1606.

*Rahvapensioni määr on valitsuse iga-aastaselt kinnitatud indeksi alusel arvutatud summa, mille järgi arvutatakse pensione neile, kellel puudub õigus saada riiklikku vanaduspensioni. 2020. aastaks kehtestatud rahvapensioni määr on 221,63 €. See kehtib kuni 31.03.2021, mil kehtestatakse uus rahvapensioni määr.

Osakute pärimiseks tuleb esitada avaldus ja pärimistunnistus.

Pärijal on alates talle pärimistunnistuse väljastamisest õigus üks kord ühe aasta jooksul esitada avaldus kõigi päritud osakute tagasivõtmiseks või kandmiseks oma pensionikontole.

Maksed arvelduskontole maksustatakse hetkel kehtiva tulumaksumääraga.

Kui pärija ei ole nimetatud tähtaja jooksul osakute tagasivõtmise või pensionikontole kandmise avaldust esitanud, on tal õigus nõuda kümne aasta jooksul, alates pärandi avanemisest üksnes päritud osakute kandmist tema pensionikontole.

Kui osakute pärijaks on isik, kes ei ole liitunud pensioni II sambaga, on tal õigus nõuda osakute tagasivõtmist üks kord kümne aasta jooksul pärandi avanemisest.

01.06.2009-31.12.2010 peatas riik ajutiselt sissemaksed pensioni II sambasse. Soovijatel oli võimalik esitada avaldus alates 2010. aastast omapoolsete maksete tegemiseks ja 2013 oli võimalik esitada avaldus sissemaksete suurendamiseks. Tabelis on esimesena näidatud töötaja panus II samba fondi ja teisena riigi panus.

Ajakava Sissemaksed avalduse esitamisel Sissemaksed avalduse mitteesitamisel
01.06.2009 – 31.12.2009 0% + 0% 0% + 0%
01.10 – 30.11.2009 Avalduse esitamine maksete jätkamiseks
2010 2% + 0% 0% + 0%
2011 2% + 2% 1% + 2%
2012–2013 2% + 4% 2% + 4%
15.05 – 15.09.2013 Avalduse esitamine maksete suurendamiseks
2014 – 2017 3% + 6% (kui maksete suurendamise avaldust ei esitanud, siis 2% + 6%) 3% + 6% (kui maksete suurendamise avaldust ei esitanud, siis 2% + 4%)
2018 2% + 4% 2% + 4%
NB! 2013. aastal ei saanud maksete suurendamise avaldust esitada 1954 või varem sündinud inimesed, kes esitasid 2009. aasta maksete jätkamise avalduse, kuna neil jätkusid alates 2010. aastast ka riigipoolsed sissemaksed pensionifondidesse ja seda tavapärase skeemi alusel.

Milline pensioni II samba fond sobib Sulle kõige paremini?

Elutsüklifond

K1990–1999

Aktiivselt juhitud fondid

K100, K60, K30 ja K10

Fond investeerib muuhulgas Eestisse ja teistesse Balti riikidesse
Igakuised ülevaated fondi investeeringute ning tulemuste kohta
Aktiivne fondijuhtimine
Fond investeerib
peamiselt indeksitesse
Fondi riskiprofiil muutub ajas automaatselt

Valin fondi

Lähemalt

Valin fondi

Lähemalt

Kasulikud lingid

Investeerimistugi