Kontod investeerimiseks

2011. aastast kehtib Eestis kõrvuti kaks eraisiku investeerimistulu maksustamise süsteemi: nn tavasüsteem, mille järgi tuleb deklareerida kõik väärtpaberitega tehtud müügitehingud, ja investeerimiskonto süsteem, mille järgi tuleb deklareerida ainult kontol tehtud rahalised sisse- ja väljamaksed.

Väärtpaberitulu võid deklareerida ka mõlema süsteemi järgi.

Tavasüsteemi kasutades (see tähendab, et kasutad investeerimiseks ainult väärtpaberikontot) deklareeritakse kõik aasta jooksul väärtpaberitega tehtud müügitehingud. Tulumaksukohustus tekib siis, kui oled saanud kõigi müügitehingute lõpptulemusena kasumit. Tulumaks tuleb tasuda järgmisel aastal esitatava deklaratsiooniga. Kui kokkuvõttes oled aasta jooksul jäänud aga kahjumisse, võid selle järgmisse aastasse edasi kanda. Realiseeritud tulust võid tavasüsteemi järgi maha arvestada teenustasud, kuid mitte haldustasusid.

Investeerimiskonto süsteemi kasutades (see tähendab, et kasutad väärtpaberikontole lisaks investeeringute jaoks mõeldud arvelduskontot ehk investeerimiskontot) deklareeritakse investeerimiskontona märgitud pangakontole tehtud raha sisse- ja väljamaksed, mitte väärtpaberitehingud. Korraga võib kasutada ka mitut investeerimiskontot mitmes pangas. Maksukohustus tekib alles siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksete summa ületab kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete summat.

Kasum või kahjum võib tekkida üldjuhul kahel viisil.

• Väärtpaberit müües:
  Kasum või kahjum = müügihind – müügikulud – soetamismaksumus
• Väärtpaberit vahetades:
  Kasum või kahjum = vahetatava väärtpaberi soetamismaksumus – vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi turuhind

Soetamismaksumuseks loetakse kõiki investori poolt vara omandamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulusid.

Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamiseks kasutatakse FIFO meetodit või kaalutud keskmise meetodit. Väärtpaberitehingust saadud kasumist saab maha arvata sama või eelmiste aastate väärtpaberikahjum. Kahjumit saab edasi kanda tähtajatult, aga seda ei ole võimalik pärandada, kinkida, müüa jne.

Kuna andmeid edastades ei ole võimalik eristada, kas kasutad tavasüsteemi või investeerimiskonto süsteemi, jõuab see info Maksu- ja Tolliametini automaatselt.

Deklaratsiooni täites vaata üle, et punktides 6.1 ja 8.2 ei oleks automaatselt lisatud ühtegi tehingut – investeerimiskontot kasutades peavad need väljad olema tühjad. Kui seal siiski on andmed Sinu Eesti või mõne muu riigi väärtpaberite võõrandamise kohta, tuleb need sealt kustutada.

Lisaks vaata Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonis üle punkt 6.5, kus tuleb kinnitada, et Sul on investeerimiskonto, ning kontrollida, kas Sinu raport on deklaratsioonil olemas.

Investeerimiskonto on arvelduskonto, mida kasutatakse ainult investeerimiseks ja finantsvaraga tehingute tegemiseks.

Kui aga juhtub, et teed investeerimiskontolt mõne üksiku ülekande näiteks e-poes makstes, ei ole sellest midagi hullu. Kui täidad tulevikus investeerimiskonto raportit, pead selle tehingu lihtsalt väljamaksena märkima. Samamoodi kui keegi kannab Sinu investeerimiskontole näiteks kogemata raha, tuleb see märkida sissemakseks. Raport tuleb tulude deklareerimise perioodil tavapäraselt saata Maksu- ja Tolliametile. Uuel aastal püüa olla tähelepanelikum.

Investoril võib olla nii ühes pangas kui ka eri pankades mitu väärtpaberikontot.

Kui kasutad väärtpaberikontoga investeerimiskontot, täida investeerimiskonto raport igas pangas eraldi ning edasta Maksu- ja Tolliametile.

Kui kasutad ainult väärtpaberikontot, kajastatakse need tehingud Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonis punktides 6.1 ja 8.2. Sellisel juhul vaata üle, et kõikides pankades tehtud tehingud oleksid kajastatud korrektselt.

Finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu käsitatakse investeerimiskonto sissemaksena, kui seda kulu ei ole tehtud sissemakse arvelt. Kulusid arvestades tuleb lähtuda reeglist, et sissemakse arvelt tehtud kulusid ei või uuesti sissemaksena deklareerida.

Näide 1

Investor A investeerimiskontol on 0 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 0 rahaühikut. Ta kannab oma investeerimiskontole 228 rahaühikut. Tema investeerimiskontol on nüüd 228 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 228 rahaühikut.

Ta ostab ASi ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab oma investeerimiskontolt tehingutasu 3 rahaühikut.

Sellisel juhul ei ole lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida, sest ühte ja sama summat ei tohi käsitada sissemaksena kaks korda.

Näide 2

Investor B investeerimiskontol on 228 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 200 rahaühikut. Ta teeb oma investeerimiskontolt väljamakse 200 rahaühikut. Tema investeerimiskontol on nüüd 28 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 0 rahaühikut.

Investor kannab investeerimiskontole 200 rahaühikut juurde.

Investor ostab ASi ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab oma investeerimiskontolt tehingutasu 3 rahaühikut.

Sellisel juhul on lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida, sest tehingutasu summat ei ole varem arvestatud sissemakse osana.

Lapse nimel tulude deklareerimine sõltub lapse vanusest; sellest, kas tal on internetipank ning kas kasutad tema nimel investeerimiseks ainult väärtpaberikontot või ka investeerimiskontot.

Kui kasutad lapse nimel investeerimiseks investeerimiskontot ja väärtpaberikontot:

a) kuni 5-aastased lapsed (k.a) ja lapsed, kellel pole internetipanka. Sellisel juhul deklareeri kõik tehingud Maksu- ja Tolliameti raportis käsitsi, kasutades selleks oma lapse väärtpaberikonto väljavõtet.

b) alates 6-aastased lapsed, kellel on internetipank. Sellisel juhul loo internetipangas investeerimiskonto raport ning edasta see Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonile. Seejärel kinnita see Maksu- ja Tolliametis ning edasta lapse nimel seal deklaratsioon.

Kui kasutad lapse nimel investeerimiseks ainult väärtpaberikontot:

a) kuni 5-aastased lapsed (k.a) ja lapsed, kellel pole internetipanka. Sellisel juhul deklareeri kõik tehingud Maksu- ja Tolliameti raportis käsitsi, kasutades selleks oma lapse väärtpaberikonto väljavõtet.

b) alates 6-aastased lapsed, kellel on internetipank. Sellisel juhul genereeritakse tehingute andmed lapse internetipanka lehele „Minu andmed“ ning sealt nähtavaid andmeid saab kasutada Maksu- ja Tolliameti raporti täitmisel.

Välismaa dividendid on Eestis kas maksuvabad (kui kasum või dividend on välismaal makstud) või maksustatud. Igal juhul tuleb välismaa dividendid alati deklareerida.

Kui kasutad lisaks väärtpaberikontole investeerimiskontot, kajastuvad laekunud dividendid Sinu investeerimiskonto raportis. Selgituse real näed väärtpaberi ISIN-koodi, nime, dividende ja kinnipeetud tulumaksu summat. Kui tulumaks ei ole kinni peetud, siis on selgituse lõpus tulumaksu summa 0 ning rida tuleb märkida kui tehing finantsvaraga.

Kui tulumaks on kinni peetud ehk selgituse lõpus on tulumaksu summa nullist erinev arv, tuleb rida märkida kui sissemakse.

01.01.2018 jõustus tulumaksuseaduse muudatus. Selle alusel on regulaarselt dividende maksval ettevõttel võimalik kasutada väiksemat maksumäära.

Ettevõtte tasandil on regulaarse dividendi tulumaksumäär 14% (14/86 netosummast) ja muude dividendide puhul 20% (20/80 netosummast).

20% maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse on eraisikule maksuvaba. Eraisikule 14/86 reegli alusel makstavalt dividendilt peetakse väljamakset tehes kinni tulumaks määraga 7%.

Eraisiku jaoks on mõlemad dividendimaksed investeerimiskonto sissemaksed. Lisaks tekib 14% maksumääraga maksustatud dividendi väljamakse korral investeerimiskonto aruandesse väljamakse kanne eraisiku tasandil kinni peetud tulumaksu summa ulatuses (7% brutosummast).