2011. aastast kehtib Eestis kõrvuti kaks eraisiku investeerimistulu maksustamise süsteemi: nn tavasüsteem, mille järgi tuleb
deklareerida kõik väärtpaberitega tehtud müügitehingud, ja investeerimiskonto süsteem, mille järgi tuleb deklareerida ainult
kontol tehtud rahalised sisse- ja väljamaksed.
Väärtpaberitulu võid deklareerida ka mõlema süsteemi järgi.
Tavasüsteemi kasutades (see tähendab, et kasutad investeerimiseks ainult väärtpaberikontot) deklareeritakse
kõik aasta jooksul väärtpaberitega tehtud müügitehingud. Tulumaksukohustus tekib siis, kui oled saanud kõigi müügitehingute
lõpptulemusena kasumit. Tulumaks tuleb tasuda järgmisel aastal esitatava deklaratsiooniga. Kui kokkuvõttes oled aasta jooksul
jäänud aga kahjumisse, võid selle järgmisse aastasse edasi kanda. Realiseeritud tulust võid tavasüsteemi järgi maha arvestada
teenustasud, kuid mitte haldustasusid.
Investeerimiskonto süsteemi kasutades (see tähendab, et kasutad väärtpaberikontole lisaks investeeringute
jaoks mõeldud arvelduskontot ehk investeerimiskontot) deklareeritakse investeerimiskontona märgitud pangakontole tehtud raha
sisse- ja väljamaksed, mitte väärtpaberitehingud. Korraga võib kasutada ka mitut investeerimiskontot mitmes pangas. Maksukohustus
tekib alles siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksete summa ületab kõikidele investeerimiskontodele tehtud
sissemaksete summat.
Kasum või kahjum võib tekkida üldjuhul kahel viisil.
-
Väärtpaberit müües:
Kasum või kahjum = müügihind – müügikulud – soetamismaksumus
-
Väärtpaberit vahetades:
Kasum või kahjum = vahetatava väärtpaberi soetamismaksumus – vahetuse teel vastu saadud väärtpaberi turuhind
Soetamismaksumuseks loetakse kõiki investori poolt vara omandamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulusid.
Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamiseks kasutatakse FIFO meetodit
või kaalutud keskmise meetodit. Väärtpaberitehingust saadud kasumist saab maha arvata sama või eelmiste aastate väärtpaberikahjum.
Kahjumit saab edasi kanda tähtajatult, aga seda ei ole võimalik pärandada, kinkida, müüa jne.
Ei, sellisel juhul ei pea neid vahetusi deklareerima ega vahetuste tegemisel tulumaksu maksma.
Kuna andmeid edastades ei ole võimalik eristada, kas kasutad tavasüsteemi või investeerimiskonto süsteemi, jõuab see info
Maksu- ja Tolliametini automaatselt.
Deklaratsiooni täites vaata üle, et punktides 6.1 ja 8.2 ei oleks automaatselt lisatud ühtegi tehingut – investeerimiskontot
kasutades peavad need väljad olema tühjad. Kui seal siiski on andmed Sinu Eesti või mõne muu riigi väärtpaberite võõrandamise
kohta, tuleb need sealt kustutada.
Lisaks vaata Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonis üle punkt 6.5, kus tuleb kinnitada, et Sul on investeerimiskonto, ning
kontrollida, kas Sinu raport on deklaratsioonil olemas.
Investeerimiskonto on arvelduskonto, mida kasutatakse ainult investeerimiseks ja finantsvaraga tehingute tegemiseks.
Kui aga juhtub, et teed investeerimiskontolt mõne üksiku ülekande näiteks e-poes makstes, ei ole sellest midagi hullu. Kui
täidad tulevikus investeerimiskonto raportit, pead selle tehingu lihtsalt väljamaksena märkima. Samamoodi kui keegi kannab
Sinu investeerimiskontole näiteks kogemata raha, tuleb see märkida sissemakseks. Raport tuleb tulude deklareerimise perioodil
tavapäraselt saata Maksu- ja Tolliametile. Uuel aastal püüa olla tähelepanelikum.
Sellest ei ole midagi hullu ja investeerimiskonto raporti saad saata ka tagantjärgi. Selleks võta ühendust Maksu- ja Tolliametiga.
Sa ei saa seda paraku enam ise muuta. Abi saamiseks helista meile numbril 613 1606 (tööpäeviti 9.00–17.00).
Investoril võib olla nii ühes pangas kui ka eri pankades mitu väärtpaberikontot.
Kui kasutad väärtpaberikontoga investeerimiskontot, täida investeerimiskonto raport igas pangas eraldi ning edasta Maksu- ja
Tolliametile.
Kui kasutad ainult väärtpaberikontot, kajastatakse need tehingud Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonis punktides 6.1 ja 8.2.
Sellisel juhul vaata üle, et kõikides pankades tehtud tehingud oleksid kajastatud korrektselt.
Finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu käsitatakse investeerimiskonto sissemaksena,
kui seda kulu ei ole tehtud sissemakse arvelt. Kulusid arvestades tuleb lähtuda reeglist, et sissemakse arvelt tehtud kulusid
ei või uuesti sissemaksena deklareerida.
Näide 1
Investor A investeerimiskontol on 0 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 0 rahaühikut. Ta kannab oma investeerimiskontole 228
rahaühikut. Tema investeerimiskontol on nüüd 228 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 228 rahaühikut.
Ta ostab ASi ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab oma investeerimiskontolt tehingutasu 3 rahaühikut.
Sellisel juhul ei ole lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida, sest ühte ja sama summat ei tohi käsitada sissemaksena
kaks korda.
Näide 2
Investor B investeerimiskontol on 228 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 200 rahaühikut. Ta teeb oma investeerimiskontolt
väljamakse 200 rahaühikut. Tema investeerimiskontol on nüüd 28 rahaühikut ja sissemaksete jääk on 0 rahaühikut.
Investor kannab investeerimiskontole 200 rahaühikut juurde.
Investor ostab ASi ABC aktsiaid 225 rahaühiku eest ja maksab oma investeerimiskontolt tehingutasu 3 rahaühikut.
Sellisel juhul on lubatud tehingutasu sissemaksena deklareerida, sest tehingutasu summat ei ole varem arvestatud sissemakse
osana.