Eluringiga seotud küsimused

Surmast võib teavitada pärija, matusekulude katja vm isik. Surmast teavitanud isik ei pea oma andmeid andma, v.a juhul kui ta taotleb matusekulude väljamaksmist. Selle puhul küsime väljamakse taotleja kontaktandmeid (nimi, telefoninumber), et pank saaks vajadusel temaga ühendust võtta.

Panka võib kliendi surmast teavitada:

• suuliselt (nt kontoris, helistades Nõustamiskeskusesse või kliendihaldurile);
• kirjalikult (nt e-kiri, pangateade, postikiri, chat);
• surmatõendi esitamisega;
• notari poolt esitatud järelepärimisega või kohtutäituri pärandvara inventuuri teatega;
• pärimistunnistuse esitamisega.

Üldjuhul küsime surmatõendit.
Kui surmatõendit pole ja surm on registreeritud Eestis, siis saame kontrollida Rahvastikuregistrist, kas kliendi surm on registreeritud.
Kui surm on registreeritud välismaal, siis välisriigis väljastatud surmatunnistuse/surmatõendi originaal või notariaalselt kinnitatud koopia peab olema apostillitud (v.a Läti Vabariigis, Leedu Vabariigis, Vene Föderatsioonis, Ukraina Vabariigis ja Poola Vabariigis, Prantsuse Vabariigis, Belgia Kuningriigis, Taani Kuningriigis, Iiri Vabariigis ja Itaalia Vabariigis väljastatud dokument). Dokument peab olema eesti, inglise või vene keeles või tõlgitud ühte eelnimetatud keelde. Tõlge peab olema notariaalselt kinnitatud ning apostillitud.

Pank väljastab pärast kliendi surma infot kliendi ja ta konto kohta järgmistele isikutele.

• matusekulud kandnud isikule, kas ja millises suuruses on võimalik matusekulude tasumiseks mõeldud summa välja maksta.
• kliendi abikaasale, täisealistele lastele, vanematele notariaalset pärimistunnistust nõudmata (kui on esitatud originaalsurmatõend, sugulust tõendav dokument ja konto(de) jääk on alla 2000 euro), millises suuruses summa saab välja maksta.
• Pärija(te)le notari väljastatud pärimistunnistuse alusel, mis näitab, et tegemist on pärija(te)ga, kõikide kontol toimunud tehingute/lepingute kohta. Iga pärija võib esitada päringu teistest pärijatest sõltumata, kuid päringu eest ei tohi tasuda pärandvara arvelt. Päringus peab täpsustama, mis infot pärija soovib.
• Eeldatavatele pärijatele saab sugulust tõendava dokumendi alusel (sünnitunnistus/sünnitõend, abielutunnistus/abielutõend) väljastada infot kõikide kontol toimunud tehingute/lepingute kohta üksnes mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on näiteks asjaolu, et isik on surnud välismaal ja välismaal viiakse läbi ka pärimismenetlus. Inventuuri koostamiseks peavad pärijad ise pärandaja varade ja kohustuste nimekirja koostama. Selleks on neil vaja teada ka pärandaja kontojääki pangas surmakuupäeva seisuga. Päringu eest ei tohi tasuda pärandvara arvelt.

Kui surnud isiku nimele on sõlmitud lepingud arvete maksmiseks, siis lepingu omaniku surmast peab igat maksesaajat eraldi teavitama. Pangas on õigus lepinguid lõpetada pärijal (pärimisõigust tõendavatel dokumentidel välja toodud).
Kui kliendi konto(del) on rahalisi vahendeid kokku 0 eurot, võib lepingud ja konto(d) sulgeda kliendi surmast teavitanud isik.

Kui pank on teada saanud kliendi surmast, siis enne kliendi surma tehtud volikirjad (pangasisesed/notariaalsed) enam ei kehti. Ehk kliendi surmahetkega kaotavad kehtivuse eluajal tehtud volikirjad.

Matusekulude katmiseks maksab pank ühekordselt välja kuni 2000 eurot ühe kuu jooksul alates kliendi surmast. Summa makstakse välja ühele neist isikutest:

• isikule, kelle nimele on esitatud matusekulude kviitungid ja arved (ka veel tasumata arved), väljamakstav summa võrdub kviitungite ja arvete summaga, kuid on maksimaalselt 2000 eurot;
• surnud kliendi abikaasale, täisealisele lapsele, vanemale, elukaaslasele, õele või vennale surmatõendi originaali esitamise korral. Sugulust tõendavat dokumenti ei ole tarvis.

Sularaha väljamakse või ülekande teenustasu sisaldub väljamakstavas summas.
Väljamakstavast summast arvestatakse maha summad, mis on pärast kliendi surma välja võetud pangakaardiga või tehtud ülekandega.
Matusekulude väljamaksmine on panga otsus, mitte seadusest tulenev kohustus.

Matusetoetuse väljamaksmiseks esitab taotleja:

• surmatõendi originaali;
• väljamakse taotleja isikut tõendava dokumendi;
• matusekulude kviitungid ja arved (dokumentide koopiad jäävad panka).

Matuse korraldamisega seotud kviitungid/arved peavad sisaldama surnud isiku nime ja matusetoetuse taotleja (maksja) nime. Lisaks peavad kuludokumendid sisaldama kõiki nõutavaid rekvisiite nagu teenuse osutaja andmed, kuupäev, arve number, teenuse/kauba kirjeldus.

Matusekulude katmiseks mõeldud summa saab maksta välja distantsilt. Selleks matusekulude hüvitise taotleja:

• peab olema Swedbanki klient;
• isikut tõendav dokument on pangal olemas ja kehtiv;
• peab matusekorraldamisega seotud kviitungid ja/või arved saatma aadressile parimistunnistus@swedbank.ee;
• peab olema tehniliselt võimeline allkirjastama dokumente digitaalselt.

Kui kviitungid/arved on esitatud ja matusekulude katteks väljamakse tegemine on võimalik, saadetakse hüvitise taotlejale vajalikud dokumendid digitaalseks allkirjastamiseks. Kui hüvitise taotleja saadab digitaalselt allkirjastatud dokumendid tagasi, tehakse surnud kliendi kontolt matusekulude katmiseks ülekanne.

Matusekulude katmiseks mõeldud summa makstakse välja isikule:

• kelle nimele on esitatud matusekulude kviitungid ja arved (ka veel tasumata arved), väljamakstav summa võrdub kviitungite ja arvete summaga kuni 2000 euro ulatuses;
• surnud kliendi abikaasale, täisealisele lapsele, vanemale, elukaaslasele, õele või vennale surmatõendi originaali esitamisel, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Sugulust tõendavat dokumenti ei ole tarvis esitada.

Swedbank AS’is asuvate kohustuste täitmises kokku leppimiseks võtke ühendust e-posti aadressil volgnevused@swedbank.ee.

Pärida on võimalik seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi. Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole teinud testamenti või pärimislepingut.
Seadusjärgsed pärijad on abikaasa ja sugulased. Esimese ringi pärijad on pärandaja lapsed võrdsetes osades. Kui lapsi ei ole, tulevad pärima teise järjekorra pärijad ehk vanemad ja vennad-õed.
Abikaasa pärib alati sugulaste kõrval ja tema pärandiosa sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Kui lahkunul sugulased ja abikaasa puuduvad, läheb pärand kohalikule omavalitsusele või riigile.

Pärimisest on võimalik loobuda. Küll aga ei ole võimalik vara pärida sellega kaasas käivatest kohustustest loobudes. See tähendab, et võttes pärandi vastu, vastutab pärija ka kõikide pärandvara alla kuuluvate kohustuste eest. Kui aga soovitakse loobuda kohustuste täitmisest, tuleb loobuda ka muust varast.
Kui olete otsustanud pärandi vastu võtta ja pärandvara hulka kuuluvad ka pärandaja kohustused (näiteks eluasemelaen), on Teil võimalik hakata neid täitma enne pärimisõigust tõendavate dokumentide kättesaamist. Swedbank AS’is asuvate kohustuste täitmise kokku leppimiseks võtke ühendust e-posti aadressil volgnevused@swedbank.ee.
Pärandist loobumise soov tuleb kindlasti vormistada notariaalselt, sest kui pärija(d) ei tee seda kolme kuu jooksul, loetakse pärand automaatselt vastuvõetuks.

Pärijatel tuleb igal juhul oma pärimisõiguse vormistamiseks pöörduda notari juurde. Tasub tähele panna, et testament ainuüksi ei ole pärimisõigust tõendav dokument ja selle alusel pank pärandvara ümber ei vormista.
Pärimiseks on vaja varuda aega, sest keskmine pärimismenetlus kestab 2–6 kuud. Menetluse kuluks tasuks arvestada umbes 250 eurot.
Lisainfot pärimise kohta leiate Notarite Koja kodulehelt aadressil www.notar.ee.

Kui olete notarilt pärimisõigust tõendavad dokumendid kätte saanud, siis saate jätkata asjaajamist pangaga.

Selleks, et Swedbankis asuv pärandvara pärija(te) nimele ümber vormistada, tuleb pärimisõigust tõendavad dokumendid edastada pangale. Edastamisvõimalusi on kolm:

• notar saadab need pangaga kokku lepitud kontaktidele;
• pärija saadab need koos oma kontaktandmetega aadressile parimistunnistus@swedbank.ee
• pärija toob need pangaesindusse, selleks broneerige aeg.

Pärast pärimisõigust tõendavate dokumentide panka esitamist (ka siis, kui need on esitatud esinduses), võtab pangatöötaja pärija(te)ga 7 tööpäeva jooksul ühendust ning lepib kokku kohtumisaja ja -koha.
Pärand vormistatakse ümber distantsilt või pangaesinduses. Esinduses tuleb kõigil pärijatel olla kohal. Kui kõigil pärijatel ei ole võimalik koos esindusse tulla, siis saab vormistada volituse enda esindamiseks.
Pärimistoiminguteks võib esindaja olla määratud notariaalse volikirja, digitaalselt allkirjastatud panga volikirja, pangaesinduses vormistatud volikirja või kohtumääruse alusel. Volikiri peab sisaldama pärimistoimingute tegemise õigust.

Pank maksab matusekulude katmiseks ühekordselt välja kuni 2000 eurot ühe kuu jooksul alates kliendi surmast. Pärast ühekuulise perioodi möödumist maksab pank pärandi välja ainult pärimis- või omandiõigustunnistuse alusel. Summa makstakse välja ametlike kuludokumentide alusel ja eeldusel, et surnud isiku kontol on antud raha olemas.

Kui surnud kliendi konto(de)l on rahalisi vahendeid kokku 200 eurot või vähem, siis väljamakse tehakse notariaalset pärimistunnistust nõudmata (v.a krediidikohustuste korral) surnud kliendi abikaasale, täisealistele lastele, vanematele. Väljamakse tehakse ka juhul, kui konto omaniku surmast on möödunud rohkem kui 1 kuu.

Täpsemalt matusetoetuse väljamaksmise kohta loe siin.

Pärimistoiminguid saab teha ka distantsilt – see tähendab, et pärija ei viibi pangaesinduses, vaid allkirjastab vajalikud dokumendid digitaalselt.
Alustuseks peab notar või pärija saatma digitaalselt allkirjastatud pärimistunnistuse panka aadressile parimistunnistus@swedbank.ee. Pärast dokumentide esitamist võtab pangatöötaja 7 tööpäeva jooksul pärija(te)ga ühendust ning lepib kokku järgmised sammud.
Pärandi ümbervormistamiseks peab pärija(te)l ja vajaduse korral nende volitusega esindaja(te)l olema digitaalse allkirjastamise võimekus.
Pärimistoiminguteks võib esindaja olla määratud notariaalse volikirja, digitaalselt allkirjastatud panga volikirja, pangaesinduses vormistatud volikirja või kohtumääruse alusel.

Eestkostja on kohtumääruse alusel alaealisele või piiratud teovõimega täisealisele määratud seaduslik esindaja.

Eestkoste ehk kohtumäärus hakkab kehtima hetkest, mil see on eestkostjale teatavaks tehtud.

Eestkostja määratakse piiratud teovõimega täisealisele ajutiselt kuni 6 kuuks või püsiva teovõime piiratuse korral kuni 5 aastaks. Pärast selle perioodi möödumist hindab kohus uuesti, kas eestkoste pikendamine on vajalik. Vajadusel eestkostet pikendatakse. Kui vajadus on ära langenud, tehakse uus kohtumäärus, millega eestkoste lõpetatakse. Alaealiste puhul võidakse eestkostja määrata ka kuni isiku täisealiseks saamiseni.

Eestkostja võib olla määratud kas kõigi asjade ajamiseks või konkreetse tehingu tegemiseks. Eestkostja ülesannete ulatus tuleneb kohtumäärusest.

Lubatud toimingud tulenevad kohtumäärusest (resolutsioon + kohtu selgitused), mis on digitaalselt kohtuniku allkirjastatud või paberkandjal kohtu tembeldatud/allkirjaga koopia.

Eestkostjale on võimalik määrata nii isikuhooldusõigus kui ka varahooldusõigus.

Pangas esindamiseks on vajalik varahooldusõigus. Volikirjaga sarnaselt ei ole kohtumääruses tavapäraselt välja toodud pangaspetsiifilisi tegevusi, näiteks arvelduskonto avamist/sulgemist.

Eestkostja saab teha konto omaniku nimel kõiki toiminguid (kui määruses ei ole välja toodud teisiti), sh avada/sulgeda kontot, hallata kontot, sõlmida deebetkaardi lepingut/teleteenuste lepingut. Eestkostja on kliendi seaduslik esindaja.

Eestkostja võib eestkostetava nimele tellida deebetkaardi vaid juhul, kui kohtumäärusega on eestkostetavale antud pisitehingute tegemise õigus või on eestkostetavale kohtumäärusega määratud teatud igakuine summa vabalt kasutamiseks (see summa peab olema konkreetselt kohtumääruses ära märgitud). Deebetkaardi limiit peab olema määratud summa piires. Suuremat limiiti eestkostja ise määrata ei saa.

Eestkostjal on õigus tellida deebetkaart enda nimele.

Eestkostjal tuleb esitada pangale kohtumäärus, mille alusel on isiku teovõimet piiratud ja määratud eestkostja. Eestkostja peab olema registreeritud panga kliendiks ja tal peab olema kehtiv isikut tõendav dokument. Eestkostetava nimel tehingu tegemiseks peab meil olema ka kehtiv eestkostetava isikut tõendav dokument.

Kui eestkostja on kohalik omavalitsus (vallavalitsus/linnavalitsus) tuleb esitada:

• Kohtumäärus eestkoste määramise kohta.
• Linna/valla korraldus või volikiri, millega määratakse ametnik(ud), kes eestkostet valla nimel teostab. Volikirjas või korralduses ei pea sisalduma eestkostetava nime või isikukoodi, kui see esitatakse koos eestkostet seadva kohtumäärusega.
• NB! Linna- või vallavalitsuse määratud esindaja ei ole seaduslik esindaja, vaid volitatud esindaja.

Välisriigis välja antud eestkostjaks määramise kohtuotsus/-määrus peab olema tunnustatud Harju Maakohtus (kohus väljastab tunnustamise kohta eraldi kohtumääruse).

Kui eestkostjaks on määratud juriidiline isik, siis aktsepteerib pank esindajana registrisse kantud juriidilise isiku seadusjärgset esindajat.

Kui kohus ei ole eestkosteta alaealisele eestkostjat määranud, võib alaealist pangas esindada seaduslik esindaja (valla puhul vallavanem, linna puhul linnapea) või linna- või vallavalitsuse määratud (volitatud) isik. Volitatud isik peab esitama eestkosteta alaealise nimel õigustoimingute tegemist tõendava dokumendi, mis vormistatakse korraldusena (Korraldus) või volikirjana. Korraldusele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või vallavanem ja vallasekretär. Volikirja allkirjastab linnapea või vallavanem.

NB! Hooldaja ei ole kliendi seaduslik esindaja. Perekonnas hooldamise leping (Hooldusleping) ei anna hooldajale/hooldusperet esindavale isikule õigust esindada hooldusperre kasvatada antud last pangatoimingutes. Sellise õiguse olemasoluks on vaja esitada eelnevalt nimetatud Korraldus.

Digitaalselt allkirjastatud eestkoste seadmist või lõpetamist tõendavad dokumendid tuleb saata panga üldisele e-posti aadressile info@swedbank.ee.

NB! Pank ei tee tehinguid digitaalselt allkirjastatud eestkostet tõendava dokumendi alusel, mis on esitatud meile paberil.