Tunne oma klienti põhimõte

Kliendiandmeid kogume Sinu paremaks teenindamiseks, aga ka seadusest* tulenevate kohustuste täitmiseks ja turvalisuse tagamiseks

Küsime nii registreerimisandmeid, maksuresidentsust, maksjumaksja koodi, tegelike kasusaajaid, tegevusvaldkonda, peamisi lepingupartnereid, kontaktandmeid jne.
Palume andmeid regulaarselt uuendada või täiendada.
Vajadusel küsime lisainformatsiooni ja tehingu aluseks olevaid dokumente (nt vara päritolu, müügi-, üüri-, tarnelepinguid, kaubaga seotud dokumente vms) samuti andmeid või dokumente tehingu vastaspoole, tegeliku kasusaaja või muu tehingus osaleva või sellega seotud isiku kohta.

*Näiteks "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus", "Rahvusvahelise sanktsiooni seadus", "Maksualase teabevahetuse seadus".

Mida teha, kui andmed muutuvad?

Kui Teie ettevõtte andmed muutuvad, muutke need esimesel võimalusel õigeks ka meie andmebaasis. Nii saame vajadusel Teiega alati kiiresti ühendust võtta.

Kogu info, mille olete Swedbankile esitanud, on konfidentsiaalne ja kaitstud rangete turvareeglitega. Seaduses toodud juhtudel oleme siiski kohustatud kliendi infot edastama Maksu- ja Tolliametile. Maksualaste andmete edastamise kohustus tuleneb CRS ja FATCA regulatsioonidest, mille peamine eesmärk on vältida maksudest kõrvalehoidmist. Regulatsioonide täitmiseks peame edastama Maksu- ja Tolliametile infot klientide kohta, kes võivad olla maksukohustuslased välisriikides. Teabevahetus puudutab nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid.

FATCA regulatsioonide alusel peavad finantsasutused kogu maailmas küsima oma klientidelt, kas nad on USA maksukohustuslased. Eesti finantsasutused edastavad info USA maksukohustuslastest Maksu- ja Tolliametile, kes jagab vastavat infot USA riigitulude ametiga.

FATCAst lähemalt:

CRS reguleerib maksualaste andmete vahetust EL ja OECD liikmesriikide vahel. Eesti finantsasutused jagavad vastavate riikide maksukohustuslaste infot Maksu- ja Tolliametiga, kes omakorda jagab infot teiste riikide maksuametitega.

CRSist lähemalt:

Üldine teave rahvusvaheliste sanktsioonide kohta

Rahvusvaheline sanktsioon on välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist. Sanktsioone kehtestavad Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), Euroopa Liit (EL) või konkreetsed riigid, nt Ameerika Ühendriigid (USA), Ühendkuningriigid (UK). Sanktsioone kehtestatakse riikide või füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kes rikuvad inimõigusi, algatavad etnilisi või territoriaalseid konflikte, toetavad terrorismi või rikuvad muid rahvusvahelisi norme ja põhimõtteid.

Rahvusvaheliste sanktsioonide vorm sõltub nende eesmärgist (nt relvastatud konflikti vältimine, terrorismivastane võitlus). Need võivad olla individuaalsed (nt reisikeeld, vara külmutamine), kaupadele ja teenustele suunatud (nt relvaembargod või relvade levitamisega seotud kaupade ja kahesuguse kasutusega kaupade keelamine), peamistele majandussektoritele suunatud (nt naftatootmine või finantssektor) või tervele riigile (nt Põhja-Korea) kehtestatud kõikehõlmavad sanktsioonid.

ÜRO. Kõik ÜRO liikmesriigid on kohustatud aktsepteerima ja täitma ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastuvõetud otsuseid.
- ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide kehtestamise korrad: https://www.un.org/securitycouncil/sanctions/information
EL. Neid sanktsioone rakendatakse Euroopa Liidu Nõukogu määrustega ja neil on vahetu õigusmõju kõikides liikmesriikides.
- EL-i sanktsioonide otsingumootor: https://www.sanctionsmap.eu/#/main
Pank rakendab Swedbank Grupi finantssanktsioonide rakendamise põhimõtete alusel ka asjakohaseid USA ning UK finantssanktsioone.
- USA, UK finantssanktsioonide järgimine võimaldab pangal säilitada suhted USA ja UK õigusruumis tegutsevate pankadega ning pakkuda oma klientidele USA dollarites ja Inglise naeltes või USA, UK isikutega seotud tooteid ja teenuseid. USA finantssanktsioonid kehtestatakse USA Presidendi korraldustega ja neid rakendab USA rahandusministeeriumi välismaiste varade kontrolli amet (OFAC). Ühendkuningriigi finantssanktsioonide rakendamise büroo (OFSI), mis on osa HM Treasuryst, on Ühendkuningriigis finantssanktsioonide rakendamise asutus.
  - USA sanktsioonide režiimid: https://www.treasury.gov/resource-center/sanctions/Programs/Pages/Programs.aspx
  - USA sanktsioonide otsingumootor: https://sanctionssearch.ofac.treas.gov
  - UK sanktsioonide režiimid: UK sanctions regimes - GOV.UK
  - UK sanktsioonide otsingumootor: https://search-uk-sanctions-list.service.gov.uk

Lisaks sellele võtab Swedbank arvesse korrespondentpankade nõudmisi ja Swedbanki enda riskitaluvust. Seetõttu ei osale Swedbank tegevustes, millega hoitakse otseselt või kaudselt kõrvale finantssanktsioonidest, korrespondentpankade ja Swedbanki sisemistest otsustest.

Swedbank rakendab rahvusvahelisi finantssanktsioone Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 14 tähenduses.

Swedbankis rakendatavate finantssanktsioonide peamised tüübid:

Varade külmutamine sihtmeetmena. Swedbank on kohustatud külmutama EL-i poolt blokeeritud isikute vahendid ja mitte võimaldama EL-i poolt blokeeritud isikutel vahenditele ligi pääseda. USA ja UK poolt kehtestatud sanktsioonide korral keeldub Swedbank tehingutest ja ei paku OFAC SDN või OFSI nimekirja kantud isikutega seotud tooteid ega teenuseid.
Relvaembargod / piirangud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate kasutamisele sõjalisel otstarbel (kaitsetööstussektor). Swedbank on kohustatud mitte osalema ülalnimetatud kauba või teenustega seotud tehnilise ja finantsalase abi ning muu teenuse andmises.
Oluliste majandussektorite sanktsioonid (edaspidi sektoripõhised sanktsioonid). Swedbank ei osuta finantsteenuseid (nt ei anna laenu, krediiti ega tegele finantsinstrumentidega), millele on kehtestatud piirangud, ega osale keelatud tegevustega seotud tehingutes (nt naftatööstusega seotud kaupade/teenuste pakkumise piirangud).

Oluline on märkida, et vara külmutamine ja mõned valdkondlikud piirangud kohalduvad ka juriidilistele isikutele, mille omanikeks on või mida kontrollivad otseselt või kaudselt sanktsioonide nimekirja kantud isikud. Kuigi need juriidilised isikud ise ei pruugi olla sanktsioonide nimekirja kantud, kohaldatakse neile samu finantssanktsioone ja Swedbank peab neid rakendama.

Swedbankil on rahvusvahelistest sanktsioonidest, Swedbanki otsustest, korrespondentpankade nõuetest ja geopoliitilisest olukorrast lähtudes kohustus ja õigus keelduda kliendikontol maksete (sealhulgas sularaha- ja kaardimaksete) tegemisest sõltumata valuutast, kui tehingud on otseselt või kaudselt seotud järgmiste riikide ja piirkondadega:

Afganistan;
Iraan;
Krimm;
Kuuba;
Põhja-Korea;
Süüria;
Ukraina Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja piirkonnad, mis ei ole Ukraina valitsuse kontrolli all;
Valgevene;
Venezuela;
Vene Föderatsioon.

Kõiki makseid, millel tuvastatakse otsene või kaudne seos nende riikide ja piirkondadega ning mida võidakse seetõttu pidada keelatuks, hinnatakse eraldi. Näiteks on keelatud:

maksed eraisikutega, kes elavad ja/või tegutsevad nendes riikides ja piirkondades;
maksed juriidiliste isikutega, mis on asutatud ja/või tegutsevad nendes riikides ja piirkondades;
maksed, mille aluseks olevate kaupade või teenuste import või eksport, raha või sihtkoht on seotud nende riikide ja piirkondadega;
sularaha sissemaksed, mis on seotud sissetulekuga, mis on teenitud nendes riikides ja piirkondades, näiteks sissetulekud kinnisvara müügist või rendist, kaupade ja/või teenuste müügist, dividendidest või seoses töösuhtega ettevõtte ja/või organisatsiooniga, mis on asutatud ja/või tegutseb keelatud riigis ja piirkonnas.

Tasub ka tähele panna, et makse tegemine võib pikeneda, sest nii Swedbank kui ka teised pangad, kes tehingu läbiviimisel osalevad, nende hulgas korrespondentpangad, saaja või saatja pank, võivad tehingu peatada, blokeerida või külmutada. Seetõttu peaks klient võimalikku rahvusvaheliste sanktsioonide riski alati ka ise hindama. Lisaks kui klient osaleb eespool nimetatud tehingutes, võib pank piirata tema ligipääsu panga toodetele ja teenustele (sealhulgas tehingu algatamist/teostamist).

EL-i kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid (sealhulgas rakendatud ÜRO sanktsioonid) kohalduvad EL-i territooriumil ja kohalduvad kõigile EL-i territooriumil või sellest väljaspool olevatele EL-i isikutele. Seega on nii finantsasutused kui nende kliendid seadusega kohustatud EL-i sanktsioone järgima.

Iga klient peab äritehingutes osalemisel hindama võimalike rahvusvaheliste sanktsioonide riske. Sanktsioonidest teavitatakse avalikkust laialdaselt ning kliendid, eriti juhul, kui nende tegevus on rahvusvaheline, peavad oma äritegevuse seisukohalt potentsiaalselt olulisi rahvusvahelisi sanktsioone (mitte ainult finantssanktsioone) mõistma ja rakendama. Seetõttu peavad kliendid hindama oma äritegevusi, millel võib olla kokkupuude rahvusvaheliste sanktsioonidega, ning võtma vajalikke meetmeid riskide vähendamiseks:

Kontrollige, millised ÜRO, EL, USA, UK või kohalikud (nt Eesti) sanktsioonid konkreetse riigi suhtes kehtivad;
Tundke oma kliente ja partnereid ning kontrollige sanktsiooninimekirjade vastu;
Maksete tegemisel hinnake tehingu vastavust rahvusvaheliste sanktsioonidega ja veenduge, et selle tõestamiseks on olemas tehingu aluseks olevad dokumendid ja info (lepingud, kaubadokumendid, arved, saatelehed, päritolusertifikaadid, lõppsaaja/-saatja) ning olge valmis neid vajadusel Swedbankile esitama.

Ülaltoodud teave ei ole ammendav ja kliendid peaksid konsulteerima pädevate asutuste või sõltumatute õigusnõustajatega juhul, kui neil on küsimusi rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise kohta.

Rohkem infot EL sanktsioonide kohta leiab allolevatelt lehekülgedelt:

Välisministeerium: Rahvusvahelised sanktsioonid | Välisministeerium

Rahapesu Andmebüroo: Rahvusvaheline finantssanktsioon | Rahapesu Andmebüroo

Maksu-ja Tolliamet: Tollivormistus seoses Ukrainas toimuva sõjaga | Maksu- ja Tolliamet