Säästmine

Säästmine

Säästud pakuvad kindlustunnet tuleviku suhtes ning annavad vabaduse teha teoks ammused soovid ja unistused - minna reisima, osta auto või oma kodu, anda oma lapsele hea haridus. On hea ja turvaline teada, et pangaarvel on raha, mis aitab hakkama saada ka siis, kui peaks juhtuma midagi sellist, mida keegi ei oota.

Koos otsusega säästa iga kuu mingi summa või siis seda mitte teha otsustame ka selle, kui pika aja jooksul ja millised olulised eesmärgid oma elus saavutada võime.

Teine oluline küsimus on see, kus hoida säästetud raha, kuni seda tarvis läheb? Kuidas teenida võimalikult suurt tulu võimalikult vähe riskides? Enamasti on esimeseks vastuseks sellele hoius, ent see ei ole ainus võimalus raha kogumiseks. Raha võib paigutada ka fondidesse või aktsiatesse. Õigete valikute eelduseks on tuleviku kavandamine – te peate endale selgeks tegema, kas säästate selleks, et osta viie aasta pärast auto; selleks, et pensionipõlves hästi elada või hoopis selleks, et tagada oma lastele muretu õpinguteaeg. Kui teete kindlaks, mis on säästmise eesmärk, saavad selgeks ka ajakava ja parimad võimalused just sel eesmärgil raha kogumiseks.

Enne investeerimisotsuse langetamist on tark külastada investeerimisnõustajat. Investeerimisnõustajad töötavad pankades ja pakuvad nõu just Teile sobivate investeerimisviiside valikul.

  • Säästmine

    Säästmine tähendab peale vältimatute kulude eest tasumist üle jääva raha kõrvalepanemist. Säästetud raha on võimalus, millega tasuda suuremate väljaminekute eest ja viia ellu tähtsad rahalised eesmärgid.

    • Eesmärgid säästmiseks

      Inimeste säästmisharjumused ja vajadused on väga erinevad. Raha kõrvalepanek võib paljudele tähendada sissejuurdunud harjumust kulutada teenitust vähem. Samuti koguvad paljud teadlikult oma soovide ja unistuste täitmiseks, olgu nendeks siis reisimine, kodu ostmine, hea haridus lastele või täisväärtuslik pensionipõlv.

      Igakuise säästmisega alustades tuleb kõigepealt teha eelarve, kuhu panete kirja oma regulaarsed sissetulekud ja väljaminekud. Nii saate kindlaks teha, kui palju saate raha kõrvale panna. Üldiselt soovitatakse säästa igakuiselt vähemalt 5-10% oma sissetulekust.

    • Varude loomine

      Väga oluline on omada rahavaru ootamatute väljaminekute puhuks. Mis juhtub siis, kui hambaarsti arve ületab kõige hullemadki prognoosid või külmkapp ja televiisor korraga üles ütlevad? Just sellistele küsimustele annab vastuse varuraha, mis aitab tasuda ootamatu arve ja vältida laenu võtmist. Varuraha võiks olla 1-3 kuu sissetuleku ulatuses.

    • Sihtotstarbeline säästmine

      Kuni 5-aastase säästmise eesmärgiks võib olla uus koduelektroonika, puhkusereis, auto ost või ka näiteks eluaseme sissemaksu kogumine. Kuna soove võib võrreldes rahaliste võimalustega olla palju rohkem, tuleb paika panna kõige olulisemad eesmärgid ja otsustada, millised eesmärgid on kiireloomulisemad ja millised väljaminekud saab kaugemale tulevikku edasi lükata.

    • Pikaajaline säästmine

      Pikaajaline säästmise eesmärk võib olla 15-25 aasta kaugusel või isegi veel kaugemal. Siia sobituvad näiteks lapse ülikooliõpinguteks või enda pensionipõlveks raha kogumine.

    Säästmine pensioniks

    Pensioniaeg näib olevat mägede taga, kuid tänased otsused mõjutavad elu ja majanduslikku kindlustatust selle aja saabudes. Tasub meeles pidada, et mida varem alustate pensioniks kogumisega, seda väiksem on Teie poolt panustatav kuumakse – Teie heaks hakkab töötama intresside lumepalli efekt ehk intressid teenivad omakorda tulu.

    Pensioni kohta leiate lugemist jaotusest Pension algab siin ja praegu peremajanduse foldersisse ja Pensionikeskuse kodulehelt.

  • Rahakogumise kunst

    Paljud inimesed koguvad raha hoiusele, ostavad fondide osakuid või paigutavad aktsiatesse. Missugune neist variantidest sobib just Teile? Kas olete ”börsihai”, keda võluvad investeeringud ettevõtetesse ja aktsiatesse? Või eelistate lisaks turvalisele hoiusele paigutusi fondidesse? Enne otsuse langetamist leidke vastused järgmistele küsimustele.

    • Kas soovite kindlust või olete valmis riskima?

      Millist riski olete valmis võtma? Seda aitavad Teil hinnata erinevad riskiküsitlused, mida leiate pankade kodulehtedelt. Kindlasti aitab Teil oma riskivalmidust hinnata ka professionaalne investeerimisnõustaja, kelle poole saate samuti pöörduda kõigis pankades. Kui soovite olla absoluutselt kindel, et Teie rahaga midagi ei juhtuks, on parim võimalik viis raha koguda või selle hoidmine hoiusel. Hoiustatud raha saate alati tagasi, kuid tulusus on madal – see tähendab, et hoiustatud raha teenib vähe lisatulu. See-eest on lisatulu kindel ehk Te ei jää sellest mingil juhul ilma, kuna hoius pole seotud investeerimiriskidega. Veidi keerukam ja rohkem süvenemist eeldav võimalus on investeerimishoius. Sellise hoiuse puhul on hoiuse põhiosa täielikult või suures osas kaitstud. Saadav tulu on aga seotud mõne investeeringuga ning intress ehk lisatulu, mida Teie kogutud raha teenib, ei pruugi olla täies mahus garanteeritud võrreldes tavapärase hoiusega.

      Võimalust rohkem teenida pakuvad aktsiaid. Aktsiatega kaasnevad kõrge riskisus ning üksikute ettevõtete aktsiaid omades tuleb olla valmis ka selleks, et kogu investeeritud summa võib kaduma minna. Samas võib aktsiate väärtus ka oluliselt tõusta ja võimalus tulu teeninda on suur. Kui peate aktsiate soetamisega seotud riske ebasobivaks, on sobivam investeerida aktsiafondidesse. Aktsiafondi risk on hajutatud erinevate aktsiate omamisega ning investeerimisotsuste eest kannab igapäevaselt hoolt fondijuht. Tulu teenimise võimalused on võrreldes intressi- ja rahaturufondidega suuremad.

    • Kas raha on vaja nüüd või hiljem?

      Raha kogumise eesmärgid on erinevad ja sõltuvad inimese vajadustest. Säästmise viiside ja aja valik sõltub aga just eesmärkida paikapanekust. Küsige endalt, kas soovite rahasummat kasvatada või teenida igakuiselt lisatulu. Või soovite end hoopis ootamatute väljaminekute vastu kindlustada? Kas planeerite suuremat väljaminekut, näiteks korteri või maja ostu? Või tahate säästa pensionipõlveks ja kasutada ka riigi poolt pakutavat maksusoodustust?

    • Millises mahus soovite investeerida?

      Siinkohal vajab vastust küsimus, kas olete saanud ootamatult niisuguse rahasumma, mis tuleb targalt paigutada või soovite alustada igakuise kogumisega. Ka see vastus aitab valida erinevate investeerimisvõimaluste seast.

    • Kui palju soovite ise otsustada?

      Küsimus, kui palju soovite raha paigutamisel ise otsustada, on väga oluline. Kas Teil on selleks vastavad teadmised ja kogemused või vajate abi? Fondihaldurite igapäevane töö on jälgida fondi paigutatud raha käekäiku ning tegeleda väärtpaberite ostu ja müügiga. Selle eest maksavad investorid pankadele iga-aastast haldustasu.

      Kui aga ostate üksikuid aktsiaid, olete ise oma aktsiportfelli fondihaldur ja kontrollite kõiki otsuseid. Edukaks iseseisvaks investeerimiseks vajate teadmisi, aktiivset osalemist ja aktsiaturgude jälgimist. Vastasel juhul peate pimedale õnnele lootma jääma ning sellisel juhul on mõistlikum paigutada oma raha fondidesse.

    Tulu intressidelt

    Intress on nagu majanduslik lumepall: kui Teie kogutud raha teenib intressi, kasvab selle tulemusena hoiustatud summa ja edaspidi ühtlasi ka makstav intress. Mida kauem säästate, seda märgatavam see efekt on. Toome siin ühe lühemaajalise näite.

    Kui hoiustate 10 000 eurot aastaks intressiga 2%, on teie intressitulu esimesel aastal 200 eurot. Hoiustades järgmisel aastal 10 200 eurot (ehk lisaks algsele investeeringule ka intressi) samadel tingimustel, on intressitulu 204 eurot.

    Jätkates samamoodi intressi ja hoiuse paigutamist, teenite viiendal aastal intresse 216,49 eurot ja hoiustatav summa on kasvanud 11040,81 euroni. Kokku olete teeninud 1040,81 eurot tulu.

  • Erinevad säästmise ja investeerimise viisid

    Säästmise ja investeerimise viisi valik sõltub vastustest järgmistele küsimustele:

    • Mis on raha kogumise eesmärgid?
    • Missugust riski olete valmis võtma?
    • Milline on oodatav tulu?
    • Mis on raha kogumise tähtaeg?
    • Kas soovite paigutada suurema summa või koguda regulaarselt?
    • Kui palju soovite ise oma raha haldamises osaleda?
    • Näpunäiteid, mida neile küsimustele vastates silmas pidada, leiate sellelt veebilehelt.

    Edukaks investeerimiseks on soovitav silmas pidada järgmisi põhimõtteid:

    • Investeerimisel arvestage lisaks paigutuse või kogutud raha väärtuse kasvule ka maksude, tehingukulude ja inflatsiooniga.
    • Hajutage riske, kasutades erinevaid säästmise ja investeerimise viise.
    • Tehke otsuseid lähtuvalt enda riskitaluvusest.
    • Pidage kinni tehtud plaanist ja eesmärkidest ning vältige emotsionaalseid otsuseid.

    Kui olete kogenematu ja soovite enam kindlust, pöörduge enne investeerimisega alustamist investeerimisnõustaja poole, kes aitab kindlaks teha Teie riskivalmiduse taseme ja pakub erinevaid võimalusi kogumiseks ja investeerimiseks.

  • Hoiustamine

    Raha kogumine pangakontole või kogumishoiusele on turvaline ja säästmisviis. Hoiusekalkulaator aitab kindlaks teha, kui palju säästetud raha tulu teenib.

    Hoius on turvaline viis oma raha hoidmiseks. Raha saate kasutada lepingus toodud tingimustel. Paljudel juhtudel saate intresse kasutada juba hoiustamise perioodil. Enamasti on nii, et lepingu katkestamisel hoiustatud summa säilib, kuid kaotate kogunenud intressid. Hoiusele võib paigutada korraga suurema summa või võimalusel teha regulaarseid sissemakseid.

    Hoiusega on investeering hoiuperioodi lõpus 100% tagatud. Riik garanteerib hoiuse hüvitamise 100%, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta ühes pangas.

    Hoiuselt teenitud tulu ei maksustata. Võrreldes muude säästmis- ja investeerimisviisidega on hoiuselt teenitav tulu enamasti madalam.

  • Fondid

    Fondi võib kirjeldada portfellina, mis on täidetud mitmesuguste väärtpaberite, näiteks aktsiate või võlakirjadega. Fondidesse investeerimine tähendab fondi osakute ostmist kas regulaarselt või ühekordsete suuremate sissemaksete abil. Võite valida erinevate fondide vahel: näiteks aktsiafondid, mis paigutavad raha aktsiatesse või intressifondid, mis paigutavad raha võlakirjadesse. Leidub ka segafonde, mis paigutavad raha nii võlakirjadesse kui aktsiatesse.

    Fondid asuvad riski suurust arvestades hoiustamisest järgmisel astmel ja pakuvad tähtajalistele hoiustele arvestatavat alternatiivi. Fondide vara investeeritakse paljudesse erinevatesse investeerimistoodetesse ja seega on risk suhteliselt madal.

    Võrreldes hoiusega on fondi eeliseks parem likviidsus – see tähendab, et investeeritud raha saab vajadusel kiiremini kätte. Enamiku fondide osakuid saab igal hetkel tagasi müüa ning raha laekub kliendi kontole olenevalt fondist paari pangapäeva jooksul. Samas ei ole fondidesse investeerimisel tulu kunagi garanteeritud ning saame vaid minevikus teenitud tulu alusel teha ennustusi teenimisvõimalustest. Ent nagu ennustused ikka, võivad need jääda ebatäpseks.

    Kui soovite riske vähendada ja samal ajal turu arenguid jälgida, tasub kasutada sammhaaval regulaarselt raha paigutamist. Näiteks ostes fondiosakuid siis, kui turg liigub allapoole, saate kümne euro eest rohkem osakuid kui kõrgemate hinnatasemete ajal.

    Fondi investeerides usaldab investor otsuste langetamise fondihaldurile. Enne fondi investeerimist tuleb selgeks teha, kas see sobib Teie eesmärkidega ning soovitav on pöörduda panka või investeerimisfirmasse nõuannete saamiseks.

    • Lihtsus ja paindlikkus

      Investeerimisfond sobib kõige paremini neile inimestele, kes soovivad saada osa finantsturgude võimalikust tõusust, kuid kellel pole aega ega kutsumust aktiivselt üksikute aktsiatega kaubelda. Peamine eesmärk on leida fond, mis vastab kõige täpsemalt Teie eesmärkidele ja riskitaluvusele. Fondiosakutega kauplemine on üsna lihtne – saate seda teha nii telefoni kui ka interneti teel. Samuti võite valida regulaarse fondiosakute soetamise, millega investeerite igakuiselt automaatselt kindla summa valitud fondi osakutesse.

    • Riskide hajutamine

      Investeerimisfondide haldurid investeerivad paljudesse erinevatesse aktsiatesse või muudesse finantsinstrumentidesse erinevates paikades ja tööstussektorites. Erinevad paigutused tagavad portfeli võimalikult väikese languse juhul, kui mõni portfellis olevatest investeeringutest teeb läbi arvestatava hinnalanguse. Fondiosakud ei ole sobilikud näiteks siis, kui investori eesmärgiks on teenida aktsiaturu keskmisest tootlusest suuremat tulu ja ollakse valmis võtma suuremaid riske, soetades üksikuid aktsiaid.

    • Likviidsus

      Hea likviidsus tähendab seda, et fondiosakuid saab vajadusel kiirelt rahaks muuta. Erinevate fondide puhul võivad siiski rakenduda teatud ajapiirangud, mis tavaliselt jäävad kolme pangapäeva piiridesse.

    • Professionaalsus

      Investeerimisfondide juhtimiseks on vaja kogemusi ja vastavat ettevalmistust. Seadused panevad paika arvukalt nõudeid, millele pankades fonde juhtivad inimesed vastama peavad..

    • Kulud

      Fondiosakutega kauplemisel kaasnevad enamusel juhtudest tasud osakute ostu ja müügi eest, mis on üldiselt kõrgemad kui üksikute aktsiate ja võlakirjadega kauplemisel. Samas saab ühe fondihalduri – panga või muu asutuse – poolt pakutava fondivaliku seas oma raha liigutada kas tasuta või minimaalse kuluga. Mõnevõrra kõrgemad tasud on ka märk sellest, et fondidesse investeerimist tuleks vaadata pikemaajalise paigutusena – ei ole mõtet osta fondiosakuid, kui plaanite kogutud raha juba aasta või paari pärast kasutada. Fondihaldurile ehk pangale või muule investeerimisasutusele makstakse ka haldustasu, mis võib sõltuvalt fondist olla vahemikus 0,25%-2% aastas. Sinna alla kuuluvad näiteks raamatupidamise, auditeerimise, halduse, turunduse ja muud kulud. Pikemas perspektiivis avaldab kõrgem haldustasu fondi tootlusele olulist mõju. Fondiosaku puhasväärtus on aluseks fondiosaku hinna kujunemisel. See saadakse fondi varade liitmisel, millest lahutatakse fondi kohustused ning saadud arv jagatakse väljastatud fondiosakute arvuga. Fondiosaku puhasväärtuses kajastuvad ka need tasud, mida fondihaldur maksab finantsvahendajatele üksikute väärtpaberitega tehinguid tehes.

      Fondivaliku osas edasi liikumisel tuleb hankida konkreetse fondi kohta lisainfot. Tark on tutvuda fondi prospekti ja tegevusraportitega, kus on kirjas, milline on fondi eesmärk, kuhu see investeerib ja milline on väärtpaberite valik fondis ehk kui palju erinevaid finantsinstrumente sinna kuulub. Ka saab sealt infot fondi senise tulususe, fondihalduri tausta ja tema tegevuse ning kulude kujunemise kohta.

    • Fondi valik

      Fondi valikul on olulised järgmised kriteeriumid:

      Järjepidevus – jälgige, kas fond on senise tegevuse vältel olnud suuteline looma stabiilset lisaväärtust fondiosaku hinnatõusu läbi. Hea märk fondi juhtimisest on see, kui tulusus on ületanud võrdlusindeksi vastavat näitajat. Võrdlusindeks on turuindeks, mis on fondi tootlusele hinnangu andmisel võrdluse aluseks. Fondi eesmärk on saavutada turuindeksiga sarnane või parem tootlus.

      Vastuvõetav risk – ei ole mõistlik valida fondi, mille riskitase Teile ei sobi. Vaadake kõige halvema tootlusega aastat fondi tegutsemise lähiajaloos ehk viimase 5 – 10 aasta jooksul – kas Teie oleksite valmis sellises suurusjärgus kaotust kandma?

      Madalad kulud – keskmise aktsiafondi aastane haldustasu on vahemikus 1-1,5%. Pikaajalisel investeerimisel on see number oluline valiku tegemisel. Madal ostutasu ja kõrge haldustasu võivad pikemas perspektiivis olla halvem plaan kui vastupidine kombinatsioon.

      Arvestatav varade maht – juhul, kui fondi varade maht on väike, võib fondihalduril tekkida languste ajal probleeme kõikide müügisoovide rahuldamisega.

    • Avatud ja kinnised fondid

      Fondid jagunevad avatud lepingulisteks fondideks ja kinnisteks aktsiaseltsina asutatud fondideks.

      Avatud investeerimisfond on fond, kus osakute arv ei ole lõplik ning nende arv sõltub sellest, kuidas investorid fondi raha juurde paigutavad (osakuid ostavad) ja fondist välja võtavad (osakuid müüvad). Kui investor tahab oma raha fondist välja võtta, ostab avatud investeerimisfondi osakud tagasi fondivalitseja.

      Kinnise fondi osakute arv on lõplik – see tähendab, et investorid ei saa pidevalt fondi raha juurde lisada. Kinnise fondi tegevuse lõpetamise kuupäev on kindlaks määratud ja fond ei ole kohustatud oma aktsiaid vahepeal tagasi ostma. Kinnine fond võib osakuid juurde emiteerida, kuid siis on emissioonimaht ja aeg jällegi täpselt kindlaks määratud.

    • Fondid ja erinevad investeerimisstrateegiad

      Fondide erinevad liigid võib jagada vastavalt investeerimise strateegiale alljärgnevalt:

      Konservatiivsed fondid investeerivad vara raha- ja intressituru instrumentidesse. See tähendab, et fondi varad koosnevad peamiselt võlakirjadest ja rahast. Nende osaku väärtus kõigub tavaliselt palju vähem kui näiteks aktsiafondide osaku hind. Sõltuvalt investeerimise ajast on siingi võimalik riske hajutada – näiteks rahaturufondid investeerivad ainult kõrge likviidsuse ja madala riskiastmega lühiajalistesse võlakirjadesse või deposiitidesse. See tähendab, et vajadusel saab riskantsest või ebavajalikust investeeringust kiiresti vabaneda ja fondi raha ei jää ühegi investeeringu alla kinni. Sellega kaasneb muidugi ka väiksem risk, mis omakorda toob paratamatult kaasa väiksema teenimisvõimaluse. Oluline on, et investeeritud raha säilimine on väga suure tõenäosusega tagatud. Pikemaajalistesse võlakirjadesse investeerivad fondid teenivad investorile küll rohkem raha, kuid samas kõigub ka fondiosaku hind rohkem. Kõrge riskiga võlakirjadesse investeerivate fondide tootlus ja risk võivad isegi aktsiafondide tootluse ja riskiga sarnaneda.

      Sega –ehk tasakaalustatud fondide vara on paigutatud erinevatesse instrumentidesse – siin võib olla nii võlakirju, aktsiaid kui ka investeeringuid kinnisvarasse. Traditsiooniliselt on selliste fondide varast umbes pool investeeritud võlakirjadesse ja ülejäänud osa valdavalt aktsiatesse.

      Aktsiafondid investeerivad ainult aktsiaturgudele. Et vajadusel soovijate osakud ära osta, hoitakse fondis ka kuigi palju sularaha. Investor teenib vastavalt sellele, kuidas muutuvad fondi portfellis olevate aktsiate hinnad. Veidi mõjutab teenimisvõimalusi ka see, kui mõni ettevõtte otsustab aktsionäridele dividende maksta. Sõltuvalt investeerimiseesmärkidest võivad aktsiafondid olla kas laiapõhjalised ja kogu turgu kajastavad või näiteks mingi kindla regiooni või tööstusharuga seotud. Kui inimene soovib valida spetsiifilisemate eesmärkidega fondide vahel, on vaja suuremat teadlikkust. Fonde mõjutavad lisaks konkreetsetele aktsiahindade muutustele ka poliitilised sündmused regioonides või rahanduspoliitilised otsused, mis selle kandi ettevõtteid puudutavad.

      Fonde võib eristada ka selle põhjal, kas investeeritakse suure, keskmise või väikese väärtusega ettevõtete aktsiatesse. Fondi riskitase kasvab, kui sihtgrupiks valitud ettevõtete turuväärtus kahaneb.

  • Investeerimine läbi investeerimisriskiga elukindlustuse

    Investeerimisriskiga elukindlustuses on ühendatud investeerimine ja elukindlustus. Tavapärasest aktsiatesse investeerimisesest erineb investeerimisriskiga elukindlustus selle poolest, et väärtpaberite omanik pole mitte inimene ise, vaid kindlustusselts.

    Sellise kindlustuse sissemaksete struktuur võib olla tavatarbijale keeruline mõista, sest osa summast läheb investeeringuks ja osa kindlustuskaitseks. Seda võimalust kasutatakse enamasti pikemaajaliste eesmärkide puhul, näiteks lapsele ülikooliõpinguteks või endale pensioniajaks raha kogumisel.

    Risk on sõltuvalt investeeringute struktuurist madal või kõrgem. Pikaajalises perspektiivis sõltub teenitav tulu sellest, kuhu ja kuidas on selts investori raha investeerinud Siiski on tulu enamasti kõrgem kui hoiustamisel.

    Tulumaksuseaduse olulise muudatusena ei kehti uutele alates 1. augustist 2010 sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingute kasumile enam tulumaksuvabastus pärast 12 aasta möödumist lepingu sõlmimisest. Uus tulumaksuseaduse muudatus ei muuda seni sõlmitud ja kuni 31.07.2010 sõlmitud lepingute tulumaksustamise reegleid. s.t. nn. 12a reegel, kus kasumi saab tulumaksuvabalt välja võtta peale seda perioodi kehtib neile lepingutele edasi. Tulevikus maksustamisreeglid ühtlustuvad, s.t. väljavõetud kasum kõikidest investeerimisriskiga lepingutest maksustatakse alates 01.01.2024.

  • Võlakirjad

    Võlakiri on kaubeldava väärtpaberi vormis esinev laen. See tähendab, et ettevõte või riik ei pöördu raha laenamiseks mitte panka, vaid müüb huvilistele oma võlakirju. Võlakirja ostjad saavad garantii, et teatud ajavahemiku pärast peab võlakirja müüja need kindla, ostuhinnast veidi suurema hinna eest tagasi ostma. Erinevalt tavaliselt laenust, mida annab tavaliselt üks pank, on võlakirja omanikke ehk laenuusaldajaid palju. Võlakiri on mugavam kui hoius, sest sellega kaubeldakse turul ning seda kasutatakse oma väärtpaberiportfelli riskide hajutamiseks.

    Eestis tuleb võlakirjadelt teenitavalt intressitulult maksta tulumaksu.

    Võlakirjad sobivad riskitundlikumatele investoritele. Madalam risk tähendab aga ka madalamat tulu, millega võlakirja omanikul tuleb arvestada. Investorid kaasavad võlakirju oma investeerimisportfelli, et aktsiate võimalikke järske hinnakõikumisi tasakaalustada.

    Riskimäär on võrreldes aktsiatega väiksem. Siiski on olemas krediidirisk, mis seisneb selles, et see, kellele laenasite võlakirja ostes raha, ei maksa seda tagasi. Põhiliselt kehtib see ettevõtetele laenatud raha kohta. Kui tegemist on riigiga, pole suurt põhjust muretsemiseks. Ettevõtte pankroti korral makstakse võlakirjaomanikele nende osa välja enne aktsionäre, kuid erinevalt aktsiast ei anna võlakiri selle omanikule õigust ettevõtte tegevuse üle otsustamiseks. USA-s näiteks antakse eraisikutele üldiseid soovitusi, kui palju peaks nende portfellis protsentuaalselt olema aktsiaid ja võlakirju. Ühelt poolt on need soovitused seotud liikumistega väärtpaberiturgudel ja teiselt poolt investorite vanusega – öeldakse, et 20- ja 30-aastasena võib oma vara hoida valdavalt aktsiates, 40- või 50-aastasena tuleks aga hakata suunama seda tasapisi võlakirjadesse ning pensioniikka jõudes peaks enamik Teie varast olema fikseeritud tulususega instrumentides. Ent kõik sõltub ka sellest, kui kiiresti tahab investor oma raha kasutama hakata – ühesugust kõigile sobivat lahendust ei ole olemas.

    Võrreldes aktsiatega on võlakirjade tulusus enamasti väiksem.

  • Aktsiad

    Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.

    Kui ettevõte tegutseb tulemuslikult, saavad aktsionärid osa kasumist vastavalt aktsiate arvule. Aktsiatesse raha paigutamine tähendab üsna suurt riski. Võite teenida kasumit, aga võite ka kogu oma investeeringu kaotada. Erinevate ettevõtete aktsiate ostmine aitab vältida olukorda, kus kaotate kogu raha ühe ettevõtte pankroti tõttu.

    Sobib inimesele, kes saab paigutada suurema summa, millelt oodatakse maksimaalset tulu pikema aja jooksul. Seejuures peate siiski olema valmis ka kogu oma raha kaotamiseks.

    Aktsiaturule on riskantne investeerida. Võite kaotada suure osa oma paigutatud rahast.

    Tulu võib olla erinev – võimalikud on nii korralik kasum kui miinuses lõpetamine. Aktsiatesse investeerimine sõltub väga palju õigest ajastatusest, nii ostmise kui ka müümise osas. See tähendab, et peate olema väga pädev ja jälgima pidevalt aktsiahindade muutusi börsil.

    Lisalugemist investeerimise kohta leiate:
    Börsi NASDAQ OMX Group, Inc. kodulehelt
    Finantsinspektsiooni nõuannete kodulehelt

Kasulikud lingid