Fakte ajaloost

history

Swedbanki juured ulatuvad aastasse 1820

Vähestel ettevõtetel on nii pikk ajalugu kui Swedbankil. Ligi 200 aastat oleme aidanud oma klientidel säästa ja laenata parema tuleviku nimel. Aja jooksul on maailm palju muutunud ja meie koos ajaga, ent vajadus olla vastutustundlik pank, on sama suur kui 1800-ndatel aastatel.

Meie ajalugu on oluline. Meie ajalugu on ühtlasi loomulik osa meie tulevikust.

1820. Rootsi esimene hoiupank asutati Göteborgis 1820. aastal. Täna oleme rahvusvaheline kontsern, mis pakub era- ja äriklientidele täielikku teenustevalikut.

1915. aastal asutati Rootsi esimene põllumajanduspank Stockholmi lõunaosas Västerhaninges.

1942. Pärast mitmeid erinevate Rootsi hoiu- ja maaelupankade liitumisi ja ülevõtmisi 19. ja 20. sajandi jooksul sündisid 1942. aastal Sparbankernas Bank, mis ühendas endas mitmeid hoiupanku, ja

1958. aastal maameeste panku ühendanud Föreningsbankernas Bank. 20. sajandi teine pool oli Rootsi pangandussektori õitseaeg, kus tihenevas konkurentsikeskkonnas loodi pidevalt uusi tooteid ja teenuseid.

1990. Murdepunktiks sai aga 1990. aasta, mil Rootsi majanduse kokkuvarisemine ning ülikiire hinnatõus tõid kaasa töötuse kiire kasvu ning vähendasid Rootsi ettevõtete konkurentsivõimet.

1991. Samal ajal toimusid Eestis sootuks teistsugused arengud. 1991. aastal Tartu Kommertspanga filiaalina tegevust alustanud Hansapank kinnitas noore riigi pangandusturul edukalt kanda.

1994. aastaks näitasid pangad aga peamiselt vähenenud laenukahjude tõttu juba päris häid äritulemusi. Kriisiaeg tõi aga pankade mõttesse optimeerimise ja kulude vähendamise teemad. Seega on üpris ootuspärane, et hoiupanku ühendanud Sparbanken ja põllumehi esindanud Föreningsbanken otsustasid liituda. Uue panga nimeks sai FöreningsSparbanken. Pangal oli pea 5 miljonit klienti ning laiaulatuslik kontorivõrk andis aluse tugeva ja efektiivse panga loomiseks.

1992. aastal loodi tütarettevõte Hansa Liising ning 1995. aastal jõudis ettevõte Helsinki börsile. Samal aastal asus Hansapank tegutsema Lätis, omandades seal täielikult Deutsche-Lettische panga.

1996 jõudis Hansapank Leetu ning sama aasta lõpul loodi ka Hansapanga Grupp, mis koosnes kõigi kolme riigi müügiorganisatsioonidest.

1998. aasta märgib kahe Eesti suurpanga liitumist – Hansapank omandas täielikult Hoiupanga ja muutus sellega seni üsna elitaarse mainega pangast universaalpangaks. Samal aastal leidis Eestis aset Venemaalt ja Aasiast alguse saanud sündmustest tulenev börsikriis. Viimase olulise asjana tuleb selle aasta puhul kindlasti märkida seda, et just siis omandas Swedbank 50% Hansapanga aktsiatest.

2001. Pärast mõnd vähemtormilist tegevusaastat omandas Hansapank 2001. aastal Leedu LTB panga ja

2004. aastal Kvest panga Moskvas.

2005. Täielikult omandas Swedbank Hansapanga aktsiad aastal 2005, misjärel Hansapangast sai Swedbanki grupi täieõiguslik liige.

2006. aastal lõid Hansapank ja FöreningsSparbanken Swedbanki grupi.

Swedbanki kaubamärk sündis aastal 2006 Rootsi päritolu FöreningsSparbankeni ja Baltikumi ettevõtte Hansapanga tippjuhtide koostöös. Üheskoos kujundati panga logo, mille oranž värv ühendab ühise brändi alla liitunud pankasid. Tammepuu Swedbanki logol sümboliseerib jõudu, stabiilsust ja kasvu. Tamme on panga logol erinevates vormides kasutatud juba alates 1928. aastast. Just tammepuu valiti rahvusvahelise Swedbanki sümboliks, et näidata seotust regiooniga, kus tegutsetakse, ja sealsete elanike igapäevaeluga.

Hansapanga saamislugu

Hansapanga Grupi alguseks võib lugeda 1. juulit 1991. aastal, mil praeguseks Baltikumi suurimaks finantsinstitutsiooniks kasvanud Hansapank alustas tööd Tartu Kommertspanga filiaalina. Ametlikult alustas Hansapank iseseisvat tegevust 10. jaanuaril 1992. aastal.

Väljavõtteid Hansapanga 10. sünnipäevaks kirjutatud Argo Ideoni raamatust „Kapitali sünd”

1990. aastal, kui Nõukogude võimu kadumise märgid Eestis tundusid veel üpris mikroskoopilised, pidasid mõned noored inimesed turumajanduse esimesi õisi silmanuna plaani asutada Eestis uus pank. Mis asi on kommertspangandus, polnud neist enamusel erilist aimu. Peamine olemasolev informatsioon pankade kohta rääkis seda, et need asutused tegelevad rahaga. Võtavad seda vastu ja laenavad mõnikord välja.

Loe edasi

1992. Ametlikult alustas Hansapank iseseisvat tegevust 10. jaanuaril 1992. aastal.

1993. aastal lõi pank oma esimese tütarettevõtte ASi Hansa Liising, mis keskendus liisingutoodete müügile. Samal aastal loodi Hansa Capital. Oluliseks verstapostiks panga ajaloos oli 1995. aasta, kui Hansapanga aktsiaid hakati noteerima Helsingi väärtpaberibörsi maaklerinimekirjas. Samal aastal avati Riias nii panga esindus kui ka Hansa Liisingu tütarettevõte AS Hansa Leasing Latvia.

1996. aastal siseneti Balti suurima riigi Leedu turule, kus erinevalt Eestist ja Lätist loodi esmalt Hansa Leasing Lithuania. Hansapanga Grupp arendati välja 1996. aasta lõpus, kui moodustati müügiüksused Hansapank Eesti, Hansabank Latvia ja Hansa Liising. Finantsturgude divisjoni baasil loodi Balti riikide finantsturge kattev üksus Hansabank Markets.

1998. aasta tähistab panga ajaloos liitumiste ja ühinemiste perioodi algust. 1998. aasta aprillis ühines Hansapank Eesti Hoiupangaga, uue panga juriidiliseks nimeks sai AS Hansapank. Sama aasta juunis allkirjastasid Hansa Liisingu Grupi holdingettevõte Hansa Capital ja Hoiupanga Liising ostu-müügilepingu. 1998. septembris kirjutati alla ka Hansabank Latvia ja Eesti Hoiupangale Lätis kuulunud Zemes Banka ühinemislepingule. Samal aastal omandas Rootsi osalusega FöreningSparbanken Hansapanga aktsiaemissiooni käigus üle 50% aktsiatest.

1999. aasta juulis avas Leedu pealinnas Vilniuses klientidele oma uksed lisaks juba turul tegutsevale Hansa Leasing Lithuania’le Hansapanga tütarpank Hansabankas.

2000. aastal juunis registreeris Läti äriregister Ventspils Apvienota Baltijas Banka (UBB Ventspils) reorganiseerimiseks Hansapanga Läti tütarettevõtte Hansabanka filiaaliks.

2000. aastal alanud läbirääkimised Leedu Riigivarafondiga jõudsid lõpule 2001. aasta esimeses pooles, kui 23. aprillil 2001 sõlmiti Hansapanga ja Leedu Riigivarafondi vahel leping Leedu Hoiupanga (LTB) 90,73% aktsiate ostmiseks. Ostu-müügileping jõustus 1. juunil

2002. aasta novembris allkirjastasid Hansa Capital ja EBRD Hansa Leasing Russia asutamislepingu. Hansa Leasing Russia keskendub oma tegevuses peamiselt Balti riike läbiva Venemaaga seotud transiidisektori olulisemate logistiliste osade - sadamate ja raudteede finantseerimisele.

2003. aasta oktoobris allkirjastas Hansapanga Leedu tütarfirma AB Bankas "Hansabankas" ostu-müügilepingu Leedu suurima elukindlustusseltsi UAB Lietuvos Draudimo Gyvybes Draudimas (LDGD) 100% aktsiate ostmiseks.

2004. aasta 24. septembril allkirjastas Hansapank Moskvas Kvest panga ostu-müügilepingu. Tehingu jõustumine sõltus heakskiidu saamisest Venemaa keskpangalt ja Eesti Finantsinspektsioonilt.

2005. aastal tegi Swedbank Hansapanga vähemusaktsionäridele ülevõtmispakkumise ning tänaseks on Hansapank Swedbank Grupi 100% tütarettevõte. 10. märtsil viis Hansapank edukalt lõpule Kvest panga ostu Venemaal ning juba septembris avati klientidele esimene kontor Moskvas.

2006. aasta 15. augustil sisenes Hansapank kindlustusturule – alustas Hansa Varakindlustus.

Rootsi esimene hoiupank asutati Göteborgis 1820. aastal.

18. sajandi viimased aastakümned tõid Euroopasse laiaulatusliku muutuse ja paljudesse valdkondadesse uue mõtteviisi. Ühtlasi hakati võtma omaks uut vaadet - inimeste võimet kujundada oma enese saatust. Rootsi poliitilises debatis sai argumendiks heaolu ehk paremad sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused enamikule inimestele. Aruteludes vaesuse teemal kuulutasid mitmed prominentsed poliitikud ja majandusteadlased, et kodanikele tuleb anda muu hulgas võimalus oma vanaduspäevadeks raha koguda.

Hoiupangad 19. sajandil

19. sajandi alguses hakkas koguma hoogu hoiupankade asutamine, esialgu Euroopas ja seejärel mujal maailmas. Rootsis tehti aseriigisekretär C D Skogmanile ülesandeks koostada ettekanne Inglismaa ja Šotimaa hoiupankade tegevusest – ettekande nimeks oli “Underrättelser om så kallade BesparingsBanker” („Märkmed nii-nimetatud hoiupankade kohta“).

Rootsi esimene hoiupank asutati Göteborgis 1820. aastal. Ettevõtmise taga oli sisserännanud Saksamaa kaupmees Eduard Ludendorff. Pank asutati ilma valitsuse ja ametiasutuste sekkumiseta.

1870ndate aastate keskpaigaks tegutses 325 hoiupanka, neist 90 asusid linnades. Samaks ajaks oli asutatud 37 äripanka. Mitu aastakümmet tegutsesid hoiupangad vabalt ilma seadusandliku regulatsioonita. Esimene hoiupankade seadus võeti vastu alles 1892. aastal.

Hoiupankade kõige tähtsamad ülesanded olid hoiuste vastuvõtmine ja säästmise propageerimine. Tolleaegseid hoiupanku iseloomustasid ka tihedad sidemed kohaliku kogukonnaga ja eraldi kasumihuvi puudumine. Kuid alates varajasest ajast moodustasid hoiupankade tegevuse olulise osa laenud kohalikele ettevõtetele ja inimestele.

19. sajandi lõpp oli murranguline periood maapiirkondades. Laiendati põllumajandustegevust, samas liikusid paljud linnadesse. Kuna sularahamaksed said normiks, kogesid hoiu- ja äripangad raskusi eeskätt väiksemate talumajapidamiste sularahanõudluse rahuldamisel.

Arengud 20. sajandi esimesel poolel

Rootsi parlamendi otsusega pandi 1915. aastal alus ühistupankade süsteemile ja loodi uued võimalused põllumajanduse arendamiseks, eeskätt laenude süsteemiga, mis oli kohandatud väiksemate talumajapidamiste vajadustele. Uus pangasüsteem rajati kooperatiivi põhimõttele: “üks liige – üks hääl.”

1915. aastal asutati Rootsi esimene põllumajanduspank Stockholmi lõunaosas Västerhaninges. Põllumajanduspangad olid majandusliidud, mis kuulusid nende liikmetele ja milles iga liikme vastutus oli proportsionaalne liikme talumajapidamise suurusega. Põllumajanduspankade peamine ülesanne oli pakkuda tootmislaene väiksematele talumajapidamistele, kuigi nad julgustasid ka säästma. Seega sarnanes põllumajanduspankade missioon hoiupankade omaga.

swedbank 1900

1930ndate aastate keskpaigaks kasvas põllumajanduspankade kontorite arv kiiresti 789-le. Kontorid olid organiseeritud piirkondlikesse üksustesse, mis omasid ametivõimude poolt väljastatud pangandustegevuse luba.

Loe edasi

20. sajandi alguses ei konkureerinud hoiupangad samadel tingimustel nagu äripangad. Seaduse kohaselt oli hoiupankade peamine eesmärk hoida eraisikute säästusid. Seadus nägi ette ka säästjate hoiuste ülempiiri. Äripankade roll oli hoida kontakte tööstusega ja rahuldada tööstuse vajadusi pangandusteenuste järele.

Hoiupankade ühingu loomisega 1900. aastal hakkasid hoiupangad tegema koostööd ja leppima kokku ühises tegevuskavas. Selles koostöös oli oluline osa säästmise propageerimisel, mille algatajaks võib pidada 1924. aastal Milanos toimunud rahvusvahelist hoiupankade konverentsi.

Eesmärk oli saada võimalikult palju inimesi regulaarselt säästma – muuta säästmine tavapäraseks tegevuseks. Kuid propagandast ehk turundusest ei piisanud – selleks oli vaja ka tooteid, st erinevaid organiseeritud säästmise vorme. Üheks selliseks tooteks oli koolisääst, teiseks oli majapidamise sääst. Organiseeritud säästmine avaldas kõige enam mõju säästmisklubide kaudu, mis muutusid aja jooksul väga populaarseks, kuid mis lõpetasid tegevuse, kui palka hakati maksma pankade kaudu.

Koostöö teise olulise osana asutati Sparbankernas Bank (Hoiupankade Pank), millega suurendati konkurentsi äripankadega, pakkudes pangagarantiisid, tehes rahvusvahelisi tehinguid ja võttes vastu suuremaid hoiuseid.

Kontrolli ja laienemise periood

Pärast Teise maailmasõja lõppu algas periood, mida iseloomustab pangandustegevuse oluline valitsusepoolne kontroll. Samal ajal alustati hoiupankade moderniseerimist, mis kulmineerus 1960ndatel. Asutati mitu tütarettevõtet. Kõige olulisematena neist võib nimetada järgmisi: Sparbankernas Datacentraler (Hoiupankade Andmekeskused) 1962. aastal, Sparbankernas Revisionsbyrå (Hoiupankade Audiitorbüroo) 1966. aastal ja Svenska sparbankernas Fastighetsbyrå (Rootsi Hoiupankade Kinnisvarabüroo) 1966. aastal.

swedbank 1945

1956. aastal jõustus uus seadus põllumajanduspankade tegevuse kohta. Kaotati ära liikmete isiklik vastutus pankade äritegevuse eest, laiendati liikmeskonda ning leevendati piirangut, mille kohaselt võis laenusid anda vaid kinnistuomanikele. Samal ajal kujundati ümber riigitasandi organisatsioon ja asutati keskpank Föreningsbankernas Bank (Ühispankade Pank), mille struktuur sarnanes Sparbankernas Banki struktuuriga.

1970ndaid aastaid iseloomustab 1968. aastal vastu võetud õigusaktid, millega anti põllumajanduspankadele ja hoiupankadele õigus teha äripankadega samu pangatehinguid. Sellega kaotati suuresti formaalsed piirid krediidiasutuste vahel.

1974. aastal võtsid põllumajanduspangad endale uueks nimeks Föreningsbanken (Ühispank). Nii liikmeskond kui ka pangatehingud laienesid 1970ndatel aastatel.

Sel perioodil töötati välja eraisikutele ja väikeettevõtetele uusi tooteid ja konkurents ärisektoris tihenes.

Nagu hoiupangad, kasutasid ka ühispangad ära 1968. aasta õigusaktidega pakutavaid võimalusi ja nad hakkasid sisenema turgudele, mis olid traditsiooniliselt kuulunud äripankadele. See on eriti oluline, arvestades seda, et põllumajandussektori laenuvajadus vähenes.

Nii hoiu- kui ka ühispangad suhtlesid väga aktiivselt ettevõtetega, mille kasv jäi 1980ndatesse aastatesse, iseäranis kinnisvara-, juhtimis- ja finantssektoriga, ning seeläbi kehtestasid nad end äripankadena. Kui äripankade osakaal traditsioonilistele sektoritele laenuandmisel vähenes, kasvas hoiu- ja ühispankade osakaal 1980ndatel aastatel vastavalt 6%-lt 20%-le ning pisut üle 2%-lt enam kui 8%-le.

Pärast krediidiasutuste tegevuse dereguleerimist 1980ndate aastate teisel poolel see protsess hoogustus. Kuna laienemine saavutati nõrgemate tagatiste, riski suurenemise ja keerukama organisatsiooni arvel, olid loodud eeldused 1990ndate aastate finantskriisile.

20. sajandi viimase kahe aastakümne jooksul tegid hoiupangad läbi uue muutuse – ühtsus ja partnerlus pandi proovile. Tekkis hoiupankade ühendamise idee, mis võimaldas neil kujundada end ümber aktsiapankadeks.

Kriis ja ümberkorraldused 1990ndatel

1990. aasta oli dramaatiline kogu pangandussektori jaoks. Inflatsioon ja majanduslangus nõrgestasid konkurentsivõimet ja töötus suurenes. Ühis- ja hoiupankade laenukahjude tõttu hakati arutama selliseid küsimusi, nagu kasumlikkus, refinantseerimine ja panga struktuuri liigid.

Laenukahjud kasvasid ja Rootsi pangad olid sunnitud asutama spetsiaalseid ettevõtteid, kes tegeleksid probleemsete laenukohustustega.

swedbank 1990

Kui hoiupangad asutasid nende ülesannetega tegelema Torneti, otsustasid ühispangad käsitleda seda Mandamuse kaudu. Samuti leiti, et pangandussüsteemis, välja arvatud Handelsbankenis, on tõenäoliselt vaja rakendada teatavas vormis valitsuse toetusi. Valitsusepoolsete erinevate laenude ja garantiide abil suutis enamik panku väljuda kriisist ilma suuremahulise valitsuse sekkumiseta.

1992. aastal loobusid ühis- ja hoiupangad traditsioonilistest omandivormidest ning loodi Sparbanken Sverige AB ja Föreningsbanken.

Kriis ja üleminek aktsiaseltsi vormile tingis paratamatult ratsionaliseerimise ja kulude vähendamise. Töötajate arv vähenes ja laenamist kontrolliti hoolega. 1994. aastaks näitasid Rootsi pangad juba märkimisväärselt paremaid kasumeid eelkõige seetõttu, et laenukahjud olid vähenenud.

Üleminek aktsiaseltsi vormile võimaldas pankadel ellu jääda.

Sparbanken Sverige omanikeringi kuulusid 11 hoiupankade sihtasutust, 90 sõltumatut hoiupanka ning arvukalt Rootsi ja rahvusvahelisi investoreid. 1994. aastal oli Sparbanken Sverigel 130 kohalikku harukontorit.

Swedbank AB

Sparbanken Sverige ja Föreningsbankeni ühinemine 1997. aastal, pea viie miljoni suurune kliendibaas ja ulatuslik kontorivõrk olid aluseks tugevale ja efektiivsele pangale. Pangale anti nimeks FöreningsSparbanken.

Pank laienes Baltikumi Hansapanga aktsiate ostmisega. 2004. aastal sai Hansapank Swedbanki osaks ning idasuunaline laienemine jätkus.

swedbank 2006

FöreningsSparbanken ja endine Sparbanken Sverige kasutasid rahvusvahelises kontekstis Swedbanki nime. 2006. aastal vahetas FöreningsSparbanken AB oma nime Swedbank AB vastu. Swedbanki ajaloolised juured on hoiupankade liikumises ning ta tegutseb paljuski vastavalt hoiupankade põhiideoloogiale, sest Swedbank on pank igaühele ja tal on tugevad sidemed kohaliku kogukonnaga. Pealegi on panga suurimad omanikud hoiupankade sihtasutused, mille peamiseks ülesandeks on edendada hoiupankade ideed ja tegeleda säästmist edendavate tegevustega.

Swedbanki ja hoiupankade vaheline koostöö on Rootsi tegevuses keskne ja selle aluseks on nende ühine ajalugu ja väärtused.

Norrasse, Taani ja Soome laiendatud tegevuse kaudu suudab Swedbank pakkuda laiaulatuslikke pangandusteenuseid kogu Põhjamaade regioonis.

Swedbank on asutanud harukontorid Moskvas, Peterburis, Kaliningradis ja Kiievis. Swedbankil on kontorid ka Shanghais, New Yorgis, Londonis ja Luxembourgis.