Mis on II sammas?

Oluline teada pensioni II sambast

1. Pensioni II samba eesmärgiks on tulevikus tasakaalustada pensioni I samba vähenemise tulemusel tekkivat puudujääki ja sellest võib oluliselt sõltuda Sinu sissetulek pensionieas.
2. Pensioni II sambasse kogumine toimub regulaarsete maksetena ning vastavalt töötasu suurusele.

3. II sambasse kogumiseks tasub leida endale sobilik fond.

   • Kõrgema riskiga fondid sobivad pigem nooremale kogujale, sest kogumisperiood on pikk.
   • Madalama riskiga fondid sobivad pigem vanemale kogujale kogutud pensionivara säilitamiseks enne pensionile jäämist.
4. Swedbanki aktiivselt juhitud fondidesse (K4;K3;K2;K1) kogujatele anname eelnevalt märku, kui on aeg fondi vahetada. Elutsüklifondi kogudes ise fondi vahetama ei pea, kuna selle riskiprofiil muutub ajas konservatiivsemaks, seega saad kogu kogumisperioodi vältel koguda ühes fondis.
5. Lisaks tootlusele pööra alati tähelepanu ka tasudele. Swedbanki pensionifondide tasud on aktiivselt juhitud fondide (K4;K3;K2;K1) lõikes Eesti soodsaimad.

• II sambaga liitumine

  II pensionisamba ehk kohustusliku kogumispensioniga liitumine on kohustuslik kõigile Eesti maksuresidentidele, kes on sündinud pärast 01.01.1983 ja kelle eest tööandja maksab sotsiaalmaksu.

  Kohustuslik pensionifond tasub valida endale ise juba täna, sest muidu määratakse Teile pensioni II samba fond loosiga.

  Kuni 31.10.2010 said kohustusliku kogumispensioniga liituda veel isikud, kes on sündinud 1980–1982. Kui kohustusliku kogumispensioniga liitumine ei ole enam võimalik, siis soovitame Teil valida endale sobivaim pensionivara kogumise viis III samba lahenduste hulgast ja kasutada teisi säästmisvõimalusi.

• Väljamaksed II sambast

  Kogumispensionide seaduse kohaselt peab inimene väljamaksete saamiseks kohustuslikust kogumispensionist olema jõudnud vanaduspensioniikka. NB! Soodustingimustel vanaduspension või ennetähtaegne vanaduspension jms õigust väljamaksete saamiseks kohustuslikust kogumispensionist ei anna.

  Väljamakseviis sõltub sellest mitme rahvapensioni määra* väärtuses on pensionikontole osakuid kogunenud. Väljamakse tehakse Pensionikeskuse poolt (v.a. kindlustuslepingu korral) valitud väljamakseperioodist tuleneva kuu 16.–20. kuupäeval.

  Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete saamiseks on neli võimalust:

  • Ühekordne väljavõtt. Kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus jääb alla 10-kordse rahvapensioni määra, on inimesel võimalik see korraga välja võtta. Võimalik on ka Pensionileping, kuid kindlustusselts võib selle sõlmimisest keelduda.
  • Fondipension või Tähtajaline Pensionileping. Kui osakute väärtus jääb 10–50 rahvapensioni määra vahele, võib raha välja võtta regulaarsete maksetena otse pensionifondist. Võimalik on ka Pensionileping, kuid kindlustusselts võib selle sõlmimisest keelduda.
  • Pensionileping. Kui osakute väärtus on kasvanud üle 50-kordse rahvapensioni määra, tuleb sõlmida pensionileping kindlustusseltsiga ning elu lõpuni väljamakstavad maksed arvutab selts, kasutades annuiteedi arvutamise valemit. Kui osakute väärtus on üle 700-kordse rahvapensionimäära on mitmed võimalused- sõlmida pensionileping kogu osakute väärtuse ulatuses või jätta 700-kordset rahvapensionimäära ületavad osakud pensionikontole, sõlmida väljamaksete saamiseks Fondipension, võtta ületav summa välja ühekordse maksena või sõlmida teine Pensionileping.

  Väljamaksete saamiseks (ühekordne väljamakse, fondipension) saab avalduse esitada pangaesinduses või internetis www.pensionikeskus.ee

  Pensionilepingu sõlmimiseks on vajalik pöörduda kindlustusseltsi poole.

  Kindlustusseltside nimekiri

  Kui jätkate töötamist ja esitate avalduse väljamaksete alustamiseks, lõpeb kohustusliku kogumispensioni sissemaksete arvestus Teie brutopalgast osakute esimese tagasivõtmise aasta 31. detsembril.

  Rohkem informatsiooni oma pensionivara ja väljamaksete võimaluste kohta saate meie investeerimistoe telefonil 613 1606.

  *Rahvapensioni määr on valitsuse iga-aastaselt kinnitatud indeksi alusel arvutatud summa, mille järgi arvutatakse pensione neile, kellel puudub õigus saada riiklikku vanaduspensioni. 2019. aastaks kehtestatud rahvapensioni määr on 205.21 €. See kehtib kuni 31.03.2020, mil kehtestatakse uus rahvapensioni määr.

• II samba fondide pärimine

  Osakute pärimiseks tuleb esitada avaldus ja pärimistunnistus.

  Pärijal on üks kord ühe aasta jooksul, arvates talle pärimistunnistuse väljastamisest, õigus esitada avaldus kõigi päritud osakute tagasivõtmiseks või kandmiseks oma pensionikontole.

  Maksed arvelduskontole maksustatakse hetkel kehtiva tulumaksumääraga.

  Kui pärija ei ole nimetatud tähtaja jooksul osakute tagasivõtmise või pensionikontole kandmise avaldust esitanud, on tal õigus nõuda kümne aasta jooksul, alates pärandi avanemisest, üksnes päritud osakute kandmist tema pensionikontole.

  Kui osakute pärijaks on isik, kes ei ole liitunud pensioni II sambaga, on tal õigus nõuda osakute tagasivõtmist üks kord kümne aasta jooksul pärandi avanemisest arvates.

• Pensioni II samba sissemaksete ajutised muudatused aastatel 2009–2017

  01.06.2009-31.12.2010 peatas riik ajutiselt sissemaksed pensioni II sambasse. Soovijatel oli võimalik esitada avaldus alates 2010. aastast omapoolsete maksete tegemiseks ja 2013 oli võimalik esitada avaldus sissemaksete suurendamiseks. Tabelis on esimesena näidatud töötaja panus II samba fondi ja teisena riigi panus.

  Ajakava	Sissemaksed avalduse esitamisel	Sissemaksed avalduse mitteesitamisel
  01.06.2009 – 31.12.2009	0% + 0%	0% + 0%
  01.10 – 30.11.2009	Avalduse esitamine maksete jätkamiseks
  2010	2% + 0%	0% + 0%
  2011	2% + 2%	1% + 2%
  2012–2013	2% + 4%	2% + 4%
  15.05 – 15.09.2013	Avalduse esitamine maksete suurendamiseks
  2014 – 2017	3% + 6% (kui maksete suurendamise avaldust ei esitanud, siis 2% + 6%)	3% + 6% (kui maksete suurendamise avaldust ei esitanud, siis 2% + 4%)
  2018	2% + 4%	2% + 4%

  Allikas: www.pensionikeskus.ee

  NB! 2013. aastal ei saanud maksete suurendamise avaldust esitada 1954 või varem sündinud inimesed, kes esitasid 2009. aasta maksete jätkamise avalduse, kuna neil jätkusid alates 2010. aastast ka riigipoolsed sissemaksed pensionifondidesse ja seda tavapärase skeemi alusel.