Optsiooni­kalkulaator

Investori optsioonikalkulaator oma praegusel kujul on eelkõige õppevahend, mis võimaldab asjast huvitatud investoril arvutada välja optsiooni ligikaudse hinna ehk optsioonipreemia. Lisaks näitab kalkulaator jälgimisväärsemaid suhtarve, mis optsiooni hinda mõjutavad. Kalkulaator arvutab ligikaudse preemia nii aktsiate kui valuutade põhjal tehtavatele lepingutele. Optsioonilepingu tegelikud parameetrid pannakse paika ikkagi tehingu osapoolte kokkuleppel. Lisainfot optsioonidest saab investori abist.

Optsioonikalkulaatorisse saab praegu sisestada vabalt valitud arve, ka kümnendmurde (eraldajana kasutada punkti). Kalkulaatori jaoks ei ole vääringul tähtsust, võib arvutada kasvõi Tai baht'is India ruupia peale tehtud optsiooni hinda, kui aga on käepärast vajalikud arvud. Optsiooni sõlmimiseks vajalikku vastaspoolt tuleb siis aga kaugele otsima minna.

Alusvara hetkehind

Optsiooni tehinguhind

Intressimäär (% p.a.)

dividend

Volatiilsus (% p.a.)

Lepingu lõpuni

aastaid kuid päevi lõpukuupäev (pp.kk.aaaa)

Ühikuid/Lõpukuup.

Optsiooni tüüp

euroopa ameerika

Optsiooni liik

call put

Optsiooni hind

Delta

Gamma

Theta

Theta määr

sajandik aastat nädala kohta päeva kohta

Vega

Rho

Kirjeldus ja juhised

Kalkulaatorisse saab sisestada järgmisi muutujaid:

Alusvara hetkehind on optsiooni aluseks oleva aktsia või valuuta hind optsiooni sõlmimise vääringus.

Optsiooni tehinguhind on hind, millega soovitakse tulevikus lepingu alusvara osta või müüa.

Intressimäär on optsiooni sõlmimise vääringu riskivaba intressimäär: maailmavaluutade puhul enamasti London Interbank Offered Rate (LIBOR), väiksemate puhul kohaliku keskpanga kehtestatud intressimäär.

Alusvara tootlikkus on suhtarv, mis saadakse alusvara poolt toodetava tulu jagamisel tema hinnaga. Valuuta puhul tuleb sisestada hetke intressimäär, aktsiate puhul aga oodatav tulu aktsiatelt (reeglina dividend) protsendina alusvara hinnast. Tegelikud dividendid makstakse välja kord aastas teatud kuupäeva seisuga. Optsioonide kestus aga tihti ei ulatugi niikaugele. Meie kalkulaatorisse tuleb seetõttu sisestada aasta baasil arvutatud teoreetiline dividenditulu.

Volatiilsus näitab, kui suureks hinnatakse alusvara hinna kõikumist aasta jooksul (p.a.). Volatiilsuse arvutamine on väga spetsiifiline protsess, mis jääb tavaliselt professionaalsete analüütikute hooleks. Volatiilsusele väga lähedane näitaja on kaubeldav volatiilsus, mis arvutatakse optsioonide turuhinna põhjal. Volatiilsuse kohta saab teavet maakleritelt või süstemaatiliselt hommikust turuülevaadet jälgides.

Optsioonilepingu lõpu kohta saab sisestada andmeid nii kuupäevana kui lõpuni jäänud ajaühikutena.

Optsiooni tüüpide ja liikide kohta saab teavet investori abist.

Sisestatud teabe põhjal näitab kalkulaator optsiooni hinda ning mitmesuguseid suhtarve. Lisaks subjektiivsele faktorile (millistel tingimustel on vastaspool nõus lepingut sõlmima) toovad väikese ebatäpsuse arvudesse sisse taevatähed. Ei päevad, aastad, ega vahepealsed ühikud mahu hästi kümnendsüsteemi. Seetõttu on kalkulaator täpseim, kasutades ühikut 1/100 kauplemisaastat (s.o. 2,5 päeva).

Optsiooni hinna arvutamise aluseks on üks ühik alusvara. Tegelikus elus kehtivad lepingute sõlmimisel teatavad miinimumkogused. Seega tuleb kõige odavama lepingu hinna saamiseks korrutada kalkulaatori hinnanäit miinimumkogusega.

Delta on suhtarv, mis näitab optsiooni ja alusvara hinnasuhte muutumise kiirust. Näiteks delta 0.6 tähendab, et optsiooni hinnamuutus on 60% alusvara hinnamuutusest. Delta töötab paremini suhteliselt väikeste muutuste puhul. 10 eurot maksva alusvara 1-eurone hinnatõus tähendaks 1-eurose optsiooni 0,6-eurost kallinemist. Alusvara kahekordne hinnatõus toob tõenäoliselt aga hoopis rohkem kui 6 eurot hinnalisa.

Gamma tähistab delta tundlikkust alusvara hinna suhtes. Alusvara hinna muutus ühe ühiku võrra muudab laias joones deltat gamma võrra. Suur gamma tähendab, et delta on alusvara hinna suhtes väga tundlik.

Theta (kutsutud ka time decay) näitab, kui kiiresti optsioon aja jooksul, muude parameetrite samaks jäädes, oma väärtust kaotab. 1/100 kauplemisaasta kohta arvutatud theta näitab, kui palju optsioon selle ajaühiku kestel odavnes. Odavnemine tuleb sellest, et lepingu lõpuni jääva aja vähenedes väheneb volatiilsuse ajaväärtus. Theta on enamasti negatiivne, teatud harvaesinevatel asjaoludel aga võib optsiooni väärtus ajaga suureneda.

Vega näitab optsiooni hinnatundlikkust alusvara volatiilsuse suhtes. Nii kaubeldav kui teoreetiline volatiilsus ei püsi paigal, vaid muutuvad koos turuolukorraga. Kõrge vega tähendab, et optsiooni hind on volatiilsuse muutuse suhtes väga tundlik. Tavaliselt väljendatakse vegat 1/100 protsendi (basis point) kohta, Investori kalkulaatoris väljendab vega muudatust protsendi kohta. Seega volatiilsuse muutus 1% võrra muudab optsiooni hinda vega võrra.

Rho näitab optsiooni hinnatundlikkust intressimäära suhtes. Ka siin oleme arusaadavuse huvides muutnud näitajat nii, et intressimäära muutus 1% (üks protsendipunkt) muudab optsiooni hinda rho võrra.