Fondide ABC

Fondide ABC
  • Mis on investeerimisfond?

    Investeerimisfond on paljude sama eesmärgiga investorite varade kogum, mida haldab fondivalitseja - varahaldusfirma. Konkreetse fondi juhtimisega tegeleb selleks palgatud fondijuht.

    Kui soovite oma raha fondi paigutada, peate ostma fondiosakuid. Iga osak kujutab endast väikest mudelit kogu fondi investeerimisportfellist. Näiteks kui fond investeerib 5% varadest Baltika aktsiatesse, on sajaeurose fondiosaku omanikul 5 eurot väärtuses Baltika aktsiaid.

    Igal tööpäeval arvutatakse investeerimisfondi puhasväärtus – hinnatakse fondile kuuluvad varad (aktsiad, võlakirjad, hoiused jne) ja lahutatakse maha fondi kohustused. Jagades fondi puhasväärtuse osakute arvuga, saadakse osaku puhasväärtus, mida enamasti tähistatakse lühendiga NAV (Net Asset Value).

    Fondide populaarsusele pani portfelliteooria loomisega aluse Harry Markowitz (snd 1927), kes tõestas, et portfelli hajutamine võimaldab investeerimisriske märkimisväärselt vähendada, ilma et tootlus pikas perspektiivis oluliselt kannataks. Tänapäevaste põhimõtete järgi tegutsevad fondid said aga alguse juba 1920ndatel USA-s.

  • Millist tüüpi investeerimisfonde on olemas?

    Kõige enamlevinud viis fonde liigitada on investeerimisstrateegia järgi – fonde eristatakse selle järgi, kui riskantne on neisse oma raha paigutada.

    Likviidsusfondid (Money market funds) on mõeldud lühiajaliseks (kuni üheaastaseks) rahapaigutuseks. Nende tootlus on võrreldav tähtajalise hoiuse omaga ning riskitase on väga madal.

    Võlakirjafondid (Fixed income funds, bond funds) investeerivad ettevõtete ja valitsuste võlakirjadesse. Võlakirjad on väiksema riskiga kui aktsiad ja ka nende tootlus on paremini prognoositav.

    Tasakaalustatud fondid (balanced funds) investeerivad nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse ning jäävad oma riskantsuse ja oodatava tulu poolest võlakirjafondide ning aktsiafondide vahele.

    Aktsiafondide (Equity funds) osakute hinnad võivad suhteliselt palju kõikuda, kuid samas on pikas perspektiivis oodata ka suurimat tulu.

    Ka saab fonde liigitada avatud ja kinnisteks. Enamus Swedbanki pakutavaid fonde on just avatud investeerimisfondid. Kui soovite näiteks oma avatud fondi osakuid müüa, on fondivalitsejal kohustus need ühe kuu jooksul tagasi osta. Kinnise fondi puhul fondivalitsejal sellist kohustust pole.

  • Mis on fondifond?

    Fondifond (fund of funds) on investeerimisfond, mis paigutab oma vara eri fondidesse üle maailma eeldusel, et just kohalikud fondijuhid tunnevad kohalikke olusid kõige paremini ning oskavad valida investeerimiseks kõige perspektiivikamaid aktsiaid ja võlakirju.

    Näiteks kui soovite investeerida aktsiafondi, tuleb teha otsus, kas investeerida Aasiasse, Venemaale või Euroopasse.

    Lisaks tekib küsimus, kas ostmiseks on ikka õige hetk. Fondifondi fondijuht valib hetkel atraktiivseimad regioonid investeerimisanalüüsi põhjal välja. Samuti otsustab fondijuht, millal on õige aeg mingisse regiooni investeerivaid fonde osta ning millal müüa. Nii saab investor osa kõige huvitavamatest investeerimisideedest üle maailma ning samas on ka riskid paremini maandatud kui ainult ühte regiooni investeerivasse fondi raha paigutades.

  • Milline fond valida?

    Enne kui hakata fondi valima, tasub korraks aeg maha võtta, mõelda oma eesmärkidele ning panna paika investeerimisstrateegia – kas tahate oma raha eeskätt inflatsiooni eest kaitsta või on eesmärgiks hoopis võimalikult kõrge tulu?

    Näiteks kui soovite iga hinna eest vältida oma investeeringu väärtuse kas või ajutist vähenemist, tasub investeerida pigem madalama riskiga likviidsus- või võlakirjafondidesse. Kuid mida pikemaks ajaks kavatsete investeerida, seda kõrgema riskiga fonde tasub eelistada.

    Kuni kolmeaastaseks investeeringuks sobivad võlakirjafondid ja tasakaalustatud fondid. Aktsiafonde tasub kaaluda juhul, kui soovite investeerida kauemaks kui viieks aastaks.

    Selge eesmärgi ja strateegia puhul on fondi valik oluliselt lihtsam. Siiski on ka sarnase strateegiaga fonde küllalt palju ning kindlasti tuleks analüüsida erinevaid fonde, mis võivad küll üldjoontes olla sarnase investeerimispoliitikaga. Enne fondi valikut peaks selgeks tegema, kuhu fond investeerib; millised on fondiga seotud riskid; kes fondi juhib ning millised on fondi kulud.

    Artikkel: Kuidas valida investeerimisfondi

  • Kuidas fondi riskantsust hinnata?

    Risk ja tootlus käivad enamasti käsikäes. Ei saa seada ühel ajal eesmärgiks teenida suurimat võimalikku tulu ning olla samas kindel, et investeeritud raha väärtus ühelgi hetkel ei vähene.

    On väga tõenäoline, et need fondid või aktsiad, mis turgude tõusutsüklis enim tõusevad, kaotavad languse korral oma väärtusest ka kõige rohkem. Klassikalise näitena võib tuua internetiaktsiate buumi 90ndate lõpus. Hoolimata üksikutest kainestavatest häältest, kes hoiatasid, et infotehnoloogiaga seotud aktsiate hinnad on naeruväärsed, ei olnud paljud valmis buumile järgnenud metsikuks languseks.

    Piisavalt hull oli isegi üldise aktsiaturu langus – 2000. a märtsi tipust 2002. a septembri põhjani langes turg 38,2%. Õnnetute internetiinvestorite fondiinvesteeringute väärtus kahanes sel ajal koguni 83,2%.

    Fondi riskantsust saate hinnata, kui analüüsite fondi ajaloolise tootluse graafikut.

    Statistiliselt näitab fondi riskantsust tootluse standardhälve, mis mõõdab fondi tootluse keskmist erinevust keskmisest tootlusest mingis ajavahemikus. Fondi standardhälbe leiate fondi kuuraportist.

    Artikkel: Kuidas valida investeerimisstrateegia

  • Kas investeerida globaalsesse või kohalikku fondi?

    Eesti investorid on oma investeeringutest suure osa paigutanud Eestisse ja ka Ida-Euroopasse. Samas on mõistlik riske hajutada ning teha mõned investeeringud ka globaalsetel turgudel.

    Kui koduturul aktsiahinnad langevad, on tõenäoliselt maailmas ka tõusutrendis olevaid väärtpaberiturge. Swedbank Fondifondid, mis pakuvad võimalust globaalsetele turgudele investeerida, paigutavad näiteks Ida-Euroopa väärtpaberiturgudele ligi poole oma portfelli varadest. Nii on võimalik saada osa meie regiooni kiirest kasvust, hajutades samal ajal riske.

    See, kuhu fond investeerib, määrab suuresti nii fondi riskiastme kui ka tulevase tootluse. Esmase info fondi investeerimispoliitika kohta leiate fondi prospektist. Selles on ka fondi tüüpinvestori ning tuluootuste ja riskide kirjeldus, mis annavad esmase ülevaate, milliste riskide ja tulususega tuleks arvestada, kui sellesse fondi investeerite.

  • Millisest summast alates tasub fondidesse investeerida?

    Suurel osal Swedbanki pakutavatest avatud investeerimisfondidel ei ole investeeringute alampiiri, kuid teatud piiri seavad tehingukorraldustasud ja väärtpaberikonto tasu.

    Näiteks kui Teie väärtpaberikontol on vähem kui 6300 euro väärtuses investeerimisfondide fonde, on väärtpaberikonto kuutasu 0,64 eurot ehk 7,68 eurot aastas. 630-eurose investeeringu korral moodustab kuutasu investeeringu summast 1,2%. 63-eurose investeeringu korral aga juba rohkem kui 10%.

    Ehkki investeeringu summa soovituslik alampiir sõltub kindlasti ka fondi oodatavast tootlusest (näiteks madala tootlusega likviidsusfondi puhul on summa alampiir kõrgem kui kõrgema tootlusega aktsiafondil), on üldine soovitus, et ühekordne investeering võiks olla üle 630 euro ning regulaarselt investeerides võiks iga kuu investeerida vähemalt 30 eurot.

  • Kuidas osta fondiosakuid?

    Fondiosakute ostmiseks avage internetipangas väärtpaberikonto. Saate valida, kas avada väärtpaberi- või kauplemiskonto.

    Kauplemiskonto kasutajatele kehtib tehingute alampiir – 12 tehingut poole aasta jooksul. Kui olete alles alustav investor, tasub pigem valida väärtpaberikonto.

    Väärtpaberikonto avamisel saate määrata sobivad tehingute päeva- ja kuulimiidid. Kui väärtpaberikonto avatud, saate internetipangas osta fondide osakuid. Samuti saate sõlmida fondi püsikorralduse lepingu.

  • Kuidas näha fondi tootlust?

    Fondi tootluse kohta saate infot internetipangas fondi raportist, kuid tavaliselt ei rahuldu investorid fondi tulemusi hinnates või fondi valides ainult infoga fondi tootluse kohta. Täpsema ülevaate saamiseks fondi investeeringute kohta saate fondi kuuülevaatest.

    Fondivalitsejast või fondi strateegiast sõltuvalt võivad kuuülevaated erineda, kuid tavaliselt on seal fondi üldandmed (vara maht, osaku puhasväärtus, andmed fondivalitseja ja tasude kohta, võrdlusindeks), fondijuhi kommentaar, portfelli jaotus riikide, valuutade ja majandussektorite kaupa ning suurimate investeeringute loetelu.

    Ülevaatest saate aimu, kas fondijuht järgib jätkuvalt sama strateegiat või on portfellis toimunud olulisi muudatusi, mis võivad kaasa tuua fondi riskitaseme muutuse ja anda Teile alust oma investeerimisportfell üle vaadata. Küsimuste või kõhkluste korral pidage kindlasti nõu ka investeerimiskonsultandiga.

    Artikkel: Kuidas lugeda fondide raporteid

  • Kuidas fondiosakuid müüa?

    Investeerimisfondide seaduse järgi on fondivalitseja kohustatud ostma avatud fondide osakud tagasi ühe kuu jooksul pärast avalduse saamist osakuomanikult.

    Tegelikkuses ostab fondivalitseja osakud tagasi oluliselt kiiremini, tavaliselt 1–4 päeva jooksul.

    Tihti on fonde reklaamivates materjalides kirjas soovituslik investeerimisperiood, mis jääb üldjuhul vahemikku 6 kuud kuni 5 aastat. Soovituslik investeerimisperiood on soovitus investorile, et teenida võimalikult suurt tulu. Kuid vajadusel võib investor alati oma fondiosakud ka varem ära müüa.

    Suletud investeerimisfondi osakuid saab müüa ainult turul ostuhuvi olemasolu korral. Fondivalitsejal ei ole kohustust osakuid tagasi osta.