Kuidas valida investeerimisfondi?

Esmase info fondi investeerimispoliitika kohta leiate fondi prospektist. Kindlasti tuleks sealt arvesse võtta infot fondi tüüpinvestori tuluootuste ja riskide kirjelduse kohta.

Prospektis olev info on siiski üsna üldsõnaline ning annab fondijuhile suhteliselt vabad käed investeerimispõhimõtteid vajaduse korral muuta. Näiteks investeerib Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafond peamiselt väikeettevõtetesse, kuid prospekti järgi ei ole fondil keelatud investeerida ka ainult suurettevõtete aktsiatesse. Samas muudaks see märkimisväärselt fondi riskiastet ja oodatavat tootlust. Tutvuge kindlasti fondi kuuülevaatega, kust saate hea ülevaate, kuidas fondijuht investeerimisotsuseid teeb. Kuuülevaates on info nii fondi suurimate investeeringute kohta kui ka portfelli jaotuse kohta riikide ja väärtpaberite kaupa.

Tuntud investeerimisreitinguagentuuri Morningstar analüüs näitab, et kõige edukamad on just need investorid, kes investeerivad ühte fondi pikka aega, harilikult vähemalt paar aastat või kauem.

Millised on fondiga seotud riskid?

Kõige selgema ettekujutuse fondi riskantsusest annab fondi ajaloolise tootluse graafik. Kui fondi osaku hind on varem teiste fondide osakute hinnast enam kõikunud, võib eeldada, et ta teeb sama ka tulevikus.

Veel saab fondi riskantsuse kohta teha järeldusi fondi standardhälbe põhjal, mis näitab fondiosaku hinna keskmist kõikumist minevikus. Näiteks JP Morgan Funds’i Emerging Markets Equity Fund’i aastatootluse standardhälve oli viimase viie aasta jooksul 31. märtsi 2007 seisuga 17,25% ning fondi tootlus samal ajavahemikul oli 26,8%. Seega oli fondi aastatootlus keskmiselt 17,25% võrra aasta keskmisest (26,8%) suurem või väiksem ehk siis kas 8,75% või 44,05%.

Mõned riskid ei kajastu kuidagi ka fondiosaku varasemas käitumises. Selliste ohtude hindamine on muidugi kõige keerulisem ja imevalemit siin ei ole – aitab vaid investeeringute piisav hajutatus ehk investeerimine eri regioonidesse ja varaklassidesse.

Kes fondi juhib?

Kui olete leidnud sobiva riskitaseme ja investeerimispoliitikaga fondi, tuleks vaadata sedagi, kes fondi juhib. Ehkki fondi juhtimisega on üldjuhul seotud palju inimesi, oleneb fondi edukus kokkuvõttes ikkagi fondijuhist.

Fondide juhtimismudeleid on laias laastus neli:

• ainujuhtimine – fondi juhtimise ja igapäevase tegevuse eest vastutab üks isik;
• meeskonnapõhine juhtimine – fondi juhib mitu inimest, üks neist võib olla ametlik fondijuht;
• mitme fondijuhiga juhtimine – fondi varaklassid on jaotatud mitme juhti vahel, igaüks juhib oma valdkonda;
• sisseostetud juhtimine – igapäevane fondijuhtimine on sisse ostetud teisest varahaldusettevõttest.

Meeskonnapõhine juhtimismudel annab eelise olukorras, kus fondijuht lahkub.

Mis on fondi kulud?

Fondidesse investeerides tuleb arvestada nelja tüüpi kuludega: tehingutasud, osakute väljalaskmise ja tagasivõtmise tasud ning haldus- ja depootasud.

• Haldus- ja depootasu – fondi igapäevase juhtimise ja administreerimise tasu, mis arvestatakse fondiosaku puhasväärtusest iga päev maha ning investor seda tasu oma arvelduskontolt ei maksa. Ka fondi tootluse leidmisel lahutatakse osaku puhasväärtusest haldus- ja depootasu.
• Osakute väljalaskmis- ja tagasivõtmise tasu – tasu, mis läheb harilikult fondi vahendajale, kes investorit nõustab ja aitab fondi valida. Näiteks Swedbank vahendab Swedbank Investeerimisfondide, JP Morgani, T.Rowe Price’i ja Franklin Templetoni fonde. Väljalaskmis- jaja tagasivõtutasu peaks välistama ka lühiajalise fondidega spekuleerimise.

Haldus-, depoo-, osakute väljalaskmis- ja tagasivõtutasu piirmäärad leiate prospektist. Täpsed tasumäärad leiate fondi tingimustest, mis alati on fondi prospekti lahutamatu osa. Fondi tingimustes peab investeerimisfondide seaduse kohaselt olema kirjas ülempiir, mida investori käest võetavad ega fondi arvel makstavad tasud (haldustasu, depootasu, fondi portfellis olevate väärtpaberitega kauplemisel makstavad tehingutasud jne) ei tohi ületada.

Kuidas valida investeerimisstrateegia?

Teadlik strateegia valik aitab jääda rahulikuks ning mitte teha kiirustades valesid otsuseid ajal, mil aktsiaturud on rahutud.

Investeerima asudes on kõige tähtsam selgitada oma investeeringute eesmärk. Kõige üldisemalt võib eesmärgid jaotada kolmeks:

1. investeeringu väärtuse säilitamine,
2. inflatsiooni ületav tootlus,
3. võimalikult suur tulu.

Risk ja tootlus käivad käsikäes

Ei saa seada ühel ajal eesmärgiks teenida suurimat võimalikku tulu ning olla samas kindel, et investeeritud raha väärtus ühelgi hetkel ei vähene. On väga tõenäoline, et need fondid või aktsiad, mis turgude tõusutsüklis enim tõusevad, kaotavad languse korral oma väärtusest ka kõige rohkem.

Investeeringu riskitaset saab hinnata standardhälbega, mis näitab, kui kõrge on fondiosaku tootluse keskmine hälbimus keskmisest.

Näiteks Swedbank Venemaa Aktsiafondi tootlus alates fondi loomisest oli 30. juuni 2007 seisuga 8,4% ning fondi aastatootluse standardhälve oli 24%. See tähendab, et tootlus jääb 68% tõenäosusega vahemikku 15,6% – 32,4% ehk ühe standardhälbe kaugusele keskmisest tootlusest. Nii suur kõikumisvahemik tähendab, et Swedbank Venemaa Aktsiafond on väga kõrge riskiastmega.

Võlakirjafondi JP Morgan Funds’i Europe Aggregate Plus Bond Fund’i keskmine aastatootlus oli 30. juuni 2007 seisuga 4% ning 5 aasta tootluse standardhälve 2,87%. See tähendab, et 68% tõenäosusega jääb fondi tootlus vahemikku 1,13% – 6,87% ning seega on risk ning fondiosaku võimalik kõikumine selle fondi puhul oluliselt väiksem kui Swedbank Venemaa Aktsiafondi investeerides. Fondi standardhälbe kohta leiate infot fondi kuuülevaatest – seda juhul, kui fondi ajalugu on standardhälbe arvutamiseks piisav.

Standardhälve kajastab nii tõuse kui ka langusi, kuid investoreid huvitab riski määratledes enamasti vaid langus. Langusriski saate hinnata, kui analüüsite fondi ajaloolist tootlust. Väärtpaber, mis minevikus on teinud läbi turu keskmisest suuremaid langusi, on ka tulevikus turu keskmisest riskantsem.

Fondi strateegia riskantsust saate määratleda ka aktsiate ja võlakirjade osakaalu järgi fondis. 100% võlakirjadesse investeerivad fondid on kõige madalama riskiga, 100% aktsiatesse investeerivad fondid kõige kõrgema riskiga. Sama on ka tootlusega – võlakirjafondide tootlus (kui välja jätta kõrge tulususega võlakirjadesse investeerivad fondid) on üldiselt väga stabiilne ning harva negatiivne. Aktsiate tootlus seevastu on ajalooliselt võlakirjadest kõrgem olnud, kuid samas peate aktsiatesse ja ka aktsiafondidesse investeerides arvestama suhteliselt suurte võimalike langustega.

Aktsiate ja võlakirjade osakaal valige investeerimisaja järgi

Aktsiaturgude kõikumise riski saate maandada, kui investeerite pikaks ajaks. Pole ju tähtis, mis portfell vahepeal teeb, sest oluline on, et lõpuks on koos suurim võimalik summa. Seega saab pikaajaline investor lubada endale luksust lühiajalistele langustele läbi sõrmede vaadata. Dimson, Marsh, Staunton uurisid aktsia- ja võlakirjaturgude käitumist 1900 – 2005 ning leidsid, et aktsiad on keskmiselt igal kolmandal viieaastasel perioodil võlakirjadele tootluse osas alla jäänud. Samas, mida pikem oli investeerimisperiood – seda väiksem on aktsiate võlakirjadest madalama tootluse tõenäosus. Nii soovitataksegi aktsiafonde kaaluda juhul, kui kavas on teha investeering vähemalt viieks aastaks, 3 – 5 aastase perioodi puhul tasuks kaaluda tasakaalustatud fondi, 1-3 aastase investeerimisperioodi korral võlakirjafondi. Muidugi võib alati investeerida ka konservatiivsemalt kui periood seda lubaks, sellisel juhul on aga risk vähem teenida.

Kokkuvõtteks

• Mõelge läbi, mis on investeeringu eesmärk.
• Analüüsige erinevate strateegiate sobivust eesmärkidega.
• Kontrollige strateegia sobivust investeerimisperioodiga.

Kuidas lugeda fondide ülevaateid?

Fondi tegevusest saate täpsema ülevaate fondi kuuülevaatest. Fondivalitsejast olenevalt on kuuülevaated erinevad, kuid enamasti on seal fondi üldandmed (vara maht, osaku puhasväärtus, andmed fondivalitseja ja tasude kohta, võrdlusindeks), fondijuhi kommentaar, portfelli jaotus riikide, valuutade ja majandussektorite kaupa ning suurimate investeeringute loetelu.

1. Investeeringud majandussektorite kaupa

   Eriti aktsiafondide puhul on tähtis jälgida eri sektorite osakaalu. Fond, mis investeerib suhteliselt suure osa ainult mõnesse majandussektorisse, võib nende sektorite soodsatel aegadel pakkuda väga head tootlust, kuid ebasoodsamas majanduskeskkonnas jääda paremini hajutatud portfelliga fondidest kõvasti maha.

   Näiteks panustas Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafond 30. juuni 2007 seisuga väga suure osa ehk 48,3% portfellist finantssektorisse. Ida-Euroopa riikide kiire majanduskasvu faasis, millega kaasneb ka kiire laenude kasv, võib selline strateegia igati õige olla. Pangandus oli suurim sektor teistegi Ida-Euroopa fondide portfellis, näiteks Templetoni Eastern Europe Fund’il 32,56% ja JP Morgan Funds’i Eastern Europe Equity Fund’il 28,9%. Kaks suurimat sektorit kokku moodustasid aga kolmel fondil ligi 60% portfellist ehk siis kõik fondid eelistasid teha Ida-Euroopas panuse samasse majandussektorisse.

2. Investeeringute geograafiline jaotus

   Riskide kontsentratsiooni näitab ka portfelli geograafiline jaotus. Nii JP Morgani kui ka Templetoni Ida-Euroopa fondid investeerivad suure osa portfellist n ö traditsioonilise Ida-Euroopa kõrval ka Venemaale: JP Morgan 66,1% ja Templeton 22,57%. Venemaa suur osakaal tähendab nende fondide riskitaseme olulist erinevust Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafondiga võrreldes. Samas on Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafondi investeeringud kontsentreeritud Balkani regiooni, fondi portfellist oli üle 60% investeeritud Bulgaariasse, Rumeeniasse ja Serbiasse. Sellest võib järeldada, et kui Balkani riikide reformid ja integratsioon Euroopa majandusruumiga kulgevad edukalt, võib fond saavutada väga häid tulemusi, vastasel juhul on oht, et fond jääb maha oma konkurentidest, kes portfelli eri piirkondade kaupa paremini hajutavad.

   Portfelli geograafilisest jaotusest tuleneb investorile üks lisarisk - valuutarisk (mõnede fondide ülevaadetes on eri valuutade osakaal eraldi välja toodud). Fond saab valuutariske maandada ja vastav poliitika võib olla kirjas prospektis, kuid sageli jäetakse selles asjas fondijuhile üsna vabad käed. Üldiselt näitavad uuringud, et rahvusvahelise aktsiaportfelli valuutariskide maandamine ei muuda portfelli riskiprofiili kuigivõrd, võlakirjaportfelli riskantsust aga vähendab.

3. Suurimad investeeringud

   Fondi investeeringute täielik loetelu, mis annab põhjaliku ülevaate portfelli hajutatusest, on eri fondivalitsejate puhul erineval määral kättesaadav. Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafondi investeeringute täielik loetelu avaldatakse kord kuus kahekuulise viivitusega. Tavaliselt on fondide kuuülevaadetes välja toodud fondi kümme suurimat investeeringut eelmise kuu lõpu seisuga. See võimaldab fondi investeerimispoliitika kohta üsna hästi järeldusi teha.

   Näiteks Templetoni Eastern Europe Equity Fund’is moodustasid kümme suurimat investeeringut 58,92% fondi portfellist, JP Morgani fondis 53,5% ja Swedbank Ida-Euroopa Aktsiafondis 46,1%. Seega panustab Templeton teistega võrreldes suhteliselt väiksemale arvule aktsiatele, mis võib tootlust konkurentide omaga võrreldes nii parandada kui ka halvendada olenevalt ettevõtete käekäigust.

4. Võlakirjafondi portfelli duratsioon

   Võlakirjafondi riskantsust ja potentsiaalset tulusust saab hinnata ka fondi võlakirjaportfelli duratsiooni järgi. Lihtsustatult näitab duratsioon seda, kui pika aja jooksul laenuvõtja laenuandjale makseid teeb. Näiteks lühiajalisel võlakirjal, mille intress ja põhiosa makstakse tagasi korraga poole aasta pärast, on duratsioon pool aastat. Pikema duratsiooniga võlakirjad on riskantsemad, sest nende hind langeb intressimäära tõustes rohkem kui lühiajaliste võlakirjade oma. See on tingitud sellest, et investorid ei taha pärast intressimäärade tõusu osta väiksemat intressi teenivaid võlakirju endise hinnaga ning need võlakirjad peavad odavnema, et nende tootlus muutuks taas konkurentsivõimeliseks. Näiteks võlakirjafond, mille portfelli keskmine duratsioon on kaheksa aastat, kaotab 1% intressimääratõusu korral 8% oma portfelli väärtusest. Oluliselt väiksema riskiga Swedbank Intressifondi kaalutud keskmine duratsioon, mille leiab fondi ülevaatest üldandmete osast, oli 30. juuni 2007 seisuga vaid 216 päeva. Seega kaotaks fondi portfell intressimäärade 1% tõusu korral 1,5% oma väärtusest. 1% suurune intressimääratõus on Euroopa krediiditurgudel aga väga suur ega toimu kindlasti üle öö.

5. Võlakirjaportfelli krediidireiting

   Teine tähtis näitaja võlakirjaportfelli kvaliteedi ja riskantsuse hindamisel on krediidireiting, mis näitab, kui tugev on kreeditori võime maksta laen koos intressiga tagasi. Krediidireitinguid annavad võlakirjadele kolm suurt agentuuri maailmas: Standard & Poors, Moody’s ja Fitch IBCA. Nende reitingute tähised erinevad omavahel mõneti, kuid üldpõhimõte on sama – võlakirjad jagunevad reitingu järgi väikese ja suure riskiga võlakirjadeks. Viimased on tuntud ka kui rämpsvõlakirjad (junk bonds).

   Swedbank Intressifondi ülevaates on toodud võlakirjade Moody’se reitingud. Portfelli keskmise reitingu leiab ülevaates üldandmete osast ning selleks on A, mis tähistab väikese riskiga võlakirju. Ülevaates on olemas ka portfelli jaotus reitingute järgi, kust näeme, et koguni 90% fondi portfellist on paigutatud väikese riskiga ning alla 10% suure riskiga võlakirjadesse.

6. Turukommentaar

   Ehkki turukommentaar on üsna lühike ja lakooniline, saab selle põhjal siiski infot, milline on fondijuhi hinnang hetkel turul toimuva kohta ja mis on olnud portfellis olulisimad muudatused. Siiski ei tasu pelgalt turukommentaari põhjal osakuid osta või müüa, vaid tuleks endale meenutada, mis eesmärgiga on investeering tehtud. Isegi kui fondijuhi hinnangul on turud lühikeses perspektiivis üle hinnatud, ei tähenda see, et pikas perspektiivis on tegu halva investeeringuga.

Kokkuvõtteks

Kuigi investeerides tasub olla kursis fondi prospekti ja tingimustega, tasub kindlasti tutvuda ka fondi kuuülevaatega. Seda tuleks kindlasti lugeda enne ühe või teise fondi kasuks otsustamist, samuti pärast seda, kui olete juba fondi investeerinud. Ülevaate põhjal saate hinnata, kas fondijuht järgib jätkuvalt sama strateegiat või on portfellis toimunud olulisi muudatusi, mis võivad kaasa tuua fondi riskitaseme muutuse ja anda Teile aluse oma investeerimisportfell üle vaadata. Küsimuste või kõhkluste korral pidage kindlasti nõu investeerimiskonsultandiga.