Lapsevanemale

Lapse jaoks on võimalus kasutada oma raha suur ja põnev samm täiskasvanute maailma. Esimese pangakaardi saamine on eriline tunne ning elektroonilise rahaga toimetamine nõuab algul harjutamist. Siit leiate nõuandeid, mida lapsele tutvustada, et teda ette valmistada.

• Hoia alati natuke raha varuks

  Ära kuluta kunagi kogu raha ära, sest iial ei tea, millal võib kiiresti mõnd eurot vaja minna. See on rahaga ümberkäimise kõige olulisem reegel. Nii teevad kõik: pered, firmad ja isegi riigid. Eesti riik on raha säästmises eeskujuks paljudele maadele.

• Tea, kui palju raha sul on

  Nii tead sa alati, kui palju tohid veel kulutada. Kui raha on järel vähe, ära osta selle eest maiustusi, vaid kogu juurde. Pangaautomaadist või mobiilipangast saad alati vaadata, kui palju raha sul on. Kui sa ei tea, kuidas see käib, küsi vanemate käest.

• Kui saad, maksa pangakaardiga

  Nii on kõige turvalisem. Kui kannad sularaha asemel kaasas kaarti, jääb sinu raha alles isegi siis, kui rahakott ära kaob. Pangakaardilt ei saa mitte keegi teine sinu raha ära võtta. Ka sinu vanemad maksavad palju kaardiga, sest nad ei taha sularaha taskus hoida. Eestis saab kaardiga maksta peaaegu igal pool.

• Hoia rahaasjad teiste eest saladuses

  Raha on väga isiklik asi. Sellega ei ole ilus uhkustada ja ka teistelt ei sobi raha kohta küsida. Rahast ei tasu kõva häälega rääkida ka sellepärast, et siis võivad teised inimesed hakata sinu raha endale tahtma.

• Õpi PIN-kood pähe ja ära ütle seda mitte kellelegi

  Sinu pangakaardi PIN-kood on sinu väike saladus. Seda ei tohi kuhugi üles kirjutada ega kellelegi öelda. Muidu võib keegi teine sinu raha ise kasutama hakata. PIN-koodi võid jagada ainult ema ja isaga.

• Raha tasub koguda vajalike asjade jaoks

  Kui tahad osta endale uut telefoni, jalgratast või midagi muud ägedat, siis ära raiska taskuraha maiustustele, vaid kogu raha pangaarvele. Täiskasvanud koguvad ka raha, kui nad tahavad osta näiteks uut televiisorit või autot.

• Kui pangakaart ära kaob või varastatakse, räägi sellest kohe vanematele

  Nemad panevad kadunud kaardi kinni ja nii ei saa teised sinu raha kasutada. Vanemad saavad pangast aga uue kaardi küsida. Pangakaarti tuleb sellegipoolest väga hoolega hoida.

• Kogu kõik mündid rahakassasse

  Mündid on väikesed, aga nende väärtus on suur. Kui arvad, et oled rahakassasse juba piisavalt kogunud, too mündid panka. Võid tulla koos vanematega, aga ka täitsa ise. Pangatöötaja aitab need sinu kontole panna ja nii saad raha edasi koguda. Kui raha on juba piisavalt kogunenud, saad endale midagi toredat osta. Kogumine ja raha säästmine on olulised, sest siis on sul alati raha tagavaraks.

• Kui pangaautomaat sulle kaarti tagasi ei anna, räägi sellest kohe vanematele

  Siis saavad sinu vanemad minna panka ja tuua sulle uue pangakaardi. Nii saad oma raha edasi kasutada.

• Raha laenamisel küsi alati vanematelt nõu

  Kui keegi soovib sinult raha laenata, küsi alati vanematelt nõu. Ükskõik kui suure summaga on tegemist. Raha laenamine on suur asi ja see tuleb enne vanematega läbi arutada. Nemad oskavad sulle öelda, kas laenamine on hea mõte või mitte.

Nii nagu elektroonilise rahaga toimetamine vajab õppimist, tasub last juba väikesest peale õpetada toimetama digitaalses keskkonnas. Leiate siit nõuandeid, mida lapsele tutvustada, et teda ette valmistada.

• Pane oma telefonile või nutiseadmele alati ekraanilukk

  Kui lähed kodust ära, siis mida teed? Paned ukse lukku. Nii ei pääse keegi teine sinu isiklikele asjadele ligi. Samal põhjusel on ka arvutil parool ja pangakaardil PIN-kood. Telefon on nagu kodu, kus on palju isiklikke asju: sõprade telefoninumbrid, perekonna ja sõprade pildid, isiklikud SMS-id ja e-kirjad ning vanemaks saades ka rahaasjad. Seetõttu tuleb ka oma telefoni lukus hoida, kui sa seda ise ei kasuta.

• Loo endale turvaline salasõna, mis sisaldab nii numbreid kui ka suuri ja väikseid tähti

  Turvalisel salasõnal on vähemalt 8 sümbolit, suured ja väikesed tähed vaheldumisi ning sisaldab numbreid. Nipp salasõna loomiseks: vali oma lemmiklugu ja kirjuta 2 esimest rida üles.

  Näide: Kes elab metsa sees, kes elab paksu metsa sees

  1. Kirjuta iga sõna esimene täht üles – kemskepms.
  2. Kirjuta suured ja väikesed tähed vaheldumisi – KeMsKePmS.
  3. Asenda osad tähed sarnaste numbritega – E = 3, S = 5, I = 1, B = 8, G = 6.
  4. KeMsKePm5 – see ongi turvaline salasõna, mille saad vajadusel meelde tuletada laulu järgi.

• Kasuta erinevates kohtades (e-mail, sotsiaalvõrgustikud jms) erinevaid salasõnu

  Kindlasti ei tasu teha nii, et mõtled välja ühe hea salasõna ja kasutada seda igal pool. Kui keegi peaks ära arvama salasõna, siis on tal ligipääs olemas kõigele, mis on salasõnaga kaitstud.

• Ära ava kirju, linke või pilte, mis tulevad tundmatutelt inimestelt

  Ära laadi kunagi alla tundmatuid faile või vasta tundmatutele telefonikõnedele või e-kirjadele enne, kui oled oma vanematega või usaldusväärsete täiskasvanutega nõu pidanud. Isegi lühike internetiküsitlus või e-kiri võib olla petuskeem, et saada kätte sinu isiklikku infot.

• Laadi äpid alla turvaliselt ja ametlikest e-poodidest

  Kasuta äppide allalaadimiseks ametlikke poode nagu näiteks App Store või Google Play. Tundmatutest poodidest äppi laadides on suurem oht saada oma nutitelefoni pahavara või viirus. Enne allalaadimist ja installeerimist vaata, kui palju on seda äppi alla laetud, uuri ka teiste kasutajate hinnanguid ja mida nad äpi kohta räägivad.

• Hoia oma privaatsust ja ära kunagi avalda internetis oma isiklikke andmeid

  On kahte liiki infot – isiklik ja avalik. Mille poolest need erinevad? Avalik info võimaldab teistel sind tundma õppida. Kui avalikustad, mis on sinu lemmiktoit või –loom, siis näitad oma eelistusi. Isiklik info on aga see, mis kuulub ainult sinule, näiteks sinu nimi, isikukood ja salasõnad.

  Privaatsus on sinu võime kontrollida enda kohta saadavat informatsiooni. Selleks võivad olla isikuandmed, konfidentsiaalsed sõnumid või tegevus internetis. Kergekäeliselt väljaantud (või väljapetetud) isikuandmed võivad kaasa tuua identiteedivarguse, mis tähendab, et sinu nime all ostetakse kaupu, tarbitakse teenuseid, pannakse toime kuri- või väärtegusid.

• Märka ja tunne ära küberkiusamine ning anna sellest teada oma vanematele või õpetajale

  Küberkiusajad kasutavad kaasaegseid võimalusi nutitelefonis ja arvutis teiste häirimiseks. Küberkiusamine esineb väga erinevates vormides. Kellegi solvamine nii internetis kui ka tegelikus elus on lubamatu. Asju, mida sa ei julge inimesele päris elus öelda, ära ütle ka SMS-i, e-posti või sotsiaalvõrgustiku kaudu.

• Surfa internetis ohutult ja ära ava kahtlase väärtusega lehekülgi või linke

  Internetis valitseb mitmeid ohte: kasutajanimesid ja paroole varastavad libaveebilehed, täiskasvanutele mõeldud sisu otsingutulemustes, rämpspost, kahtlased lingid ning ettepanekud jututubades ja sotsiaalvõrgustikes. Aruta oma vanemaga, kuidas tunda ära sobimatut ja ohtlikku sisu.

• Jälgi, mida internetis postitad. See jääb alles ja seda on raske kustutada

  Kõik, mida internetti (sotsmeedia, kommentaarid, foorumid) kirjutad või üles laed (pildid, videod) jääb sinna alles. Isegi siis, kui sa selle ära kustutad. Info, mis väljub internetiavarustesse on kõigile kättesaadav. Isegi kui mingi veebilehekülg on tegevuse lõpetanud, on sealne info hiljem otsingu abil leitav. Internetis võivad sinu kohta infot otsida sinu sõbrad ja tuttavad, kuid ka tulevane tööandja või kool, kuhu soovid kunagi astuda. Kas sa tahad, et sinu mõtlematult internetti kirjutatud jutud või üleslaetud pildid valmistaksid sulle kunagi tulevikus piinlikkust?

• Käitu vastutustundlikult

  Interneti kasutamine võib kaasa tuua erinevaid tagajärgi, millest osad võivad olla väga tõsised. Just seetõttu tuleb pidada kinni reeglitest, mis on vanematega kokku lepitud. Vale käitumine internetis võib tuua finantskahju, isiklikku mainekahju ning ka reaalseid karistusi.

• Katsetage taskuraha suurusega.

  Täpse summa väljaselgitamiseks tasub proovida esmalt erinevaid võimalusi. Alustage väiksematest summadest, mille kasutamise üle saab laps ise otsustada. Järk-järgult summat suurendades saab lapsele õpetada ka raha kogumist.

• Määrake võimalusel regulaarne taskuraha.

  See aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja kogumist ning suurendab samal ajal tema iseseisvust.

• Millal lapsele taskuraha anda?

  Sõltub lapse küpsusest ja vanemate väärtushinnangutest. Kindlasti ei ole hea siduda taskuraha kodutööde tegemisega, mille eest laps nagunii vastutab. Küll aga võib taskuraha olla seotud keerukamate tööülesannete täitmisega.

• Kaasake laps pereeelarve tegemisse.

  Näidake, kui palju kulub raha kodule, transpordile, söömisele, vaba aja veetmisele ja erinevate laenukohustuste tasumisele. Õpetage lapsele, kuidas teha ostunimekirja ja millised on mõistlikud valikud kaupluses.

• Sõlmige lapsega kokkulepe, milliseid kulutusi peaks laps oma eelarvest katma.

  Millised kulutused tasutakse pere ühisest rahakotist (nt rõivad, meelelahutus, telefoniarve jne).

• Näidake lapsele, kuidas seada lühi- ja pikaajalisi rahalisi eesmärke ning tehke koos plaan, kuidas soovitud eesmärgid saavutada.

  Arvutage koos lapsega, kuidas mõjutab laenu kasutamine ostu maksumust ja võrrelge seda säästmisega. Võite näiteks arutada, kui palju kulub raha arvuti ostuks, puhkusereisil või ülikoolis õppides ning kuidas ja kui kaua selleks raha koguda

• Õpetage lapsele, kuidas eristada vajadusi soovidest.

  Arvutage koos lapsega, kuidas mõjutab laenu kasutamine ostu maksumust ja võrrelge seda säästmisega. Võite näiteks arutada, kui palju kulub raha arvuti ostuks, puhkusereisil või ülikoolis õppides ning kuidas ja kui kaua selleks raha koguda.

• Tunnustage last.

  Tunnustage last mõistliku rahakasutuse ja eesmärkide saavutamise eest.

• Olge eeskujuks.

  Emal, isal ja teistel lähedastel on oluline roll laste hoiakute kujundamisel. Lapsed jälgivad oma lähedaste igapäevast rahaga majandamist ja sealt tekib neil üldine arusaam rahast.

• Tehke lapsele pangakaart

  Tehke lapsele pangakaart