Uudised

Harjumaa osakaalu tõus Eesti majanduses on pidurdunud

Ligikaudu kaks kolmandikku Eesti majandusest tuli möödunud aastal Harjumaalt; Tallinnast veidi üle poole. Harjumaa ja Tallinna osakaalud on viimasel viiel aastal püsinud üsna stabiilsed – Harjumaa 65%, Tallinn 55% lähedal.

Lähemalt

Tallinna eluaseme taskukohasus on sel aastal mõnevõrra halvenenud

Swedbanki arvestuste järgi on Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga veidi langenud, kuna Tallinna korterite hinnakasv oli pealinlaste netopalga kasvust kiirem

Tallinna korterite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv kiirenes kolmandas kvartalis 7.9%-ni, pealinlaste netopalk oli aga 4.4% kõrgem kui aasta varem. Selle aasta esimese kolme kvartaliga on Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusnud 6% võrreldes 2018. aasta sama ajaga. Pealinlaste netopalga kasv on olnud aga aeglasem – esimese kolme kvartaliga tõusis netopalk keskmiselt 4% aastases võrdluses, mis on mullu sama ajaga võrreldes 2,5 korda aeglasem. Eelmisel aastal toetas netopalga 10-protsendist kasvu oluliselt tulumaksureform, mis parandas suuresti ka eluaseme taskukohasust. Tallinna korterite keskmise ruutmeetri hinna ja netopalga suhe püsib kuuendat aastat võrdlemisi stabiilsena – ühe ruutmeetri eest tuli kolmandas kvartalis maksta 1,6-kordne netopalk. Esialgsed andmed oktoobri ja novembri kohta näitavad, et korterite hinnakasv on kiirenenud, mistõttu taskukohasus peaks meie hinnangul neljandas kvartalis veidi langema.

Lähemalt

Hinnatõus oli novembris üsna tagasihoidlik

  • Keskmine tarbimiskorv kallines novembris aastaga 1,8 protsenti.
  • Lisaks alkoholile ja diislile odavnesid elekter ja side.
  • Hinnatõusust poole andsid vaba aja ja meelelahutusega seotud teenused.
  • Järgmisel aastal peaksid hinnad kasvama samas tempos kui tänavu, 2,3 protsenti.

Lähemalt

Arhiiv

Aasta
Kuu