Internetipank

Internetipanka sisselogimiseks vajate autentimisvahendit. Kõige mugavam on internetipanka kasutada Smart-IDga, kuid lisaks pakume vastavalt vajadusele teisi lahendusi. Tutvun autentimisvahenditega.

Turvaaukudest teatamine

Swedbanki jaoks on oluline, et kliendid tunneksid end meie kaudu oma tehinguid tehes ohutult ja turvaliselt. Seetõttu kasutame struktureeritud lähenemisviisi turvalisuse ja julgeoleku tagamisele oma süsteemide arendamisel ja haldamisel ning püüame järjekindlalt saavutada võimalikult suurt turvalisust ja kõrget kvaliteeti. Vaatamata sellele võib mõni viga läbi lipsata. Kui te olete avastanud turvaaugu, tahaksime sellest lähemalt kuulda, et meil oleks võimalik probleem võimalikult kiiresti kõrvaldada.

• Kuidas leida teenuste täishinnakiri?

  Täishinnakirja leiate erakliendi avalehelt, kui valite jaotise „Hea teada” alt hindade ja kursside lehe.

• Kuidas leida EURIBOR?

  Euribori leiate erakliendi avalehelt, kui valite jaotise „Hea teada” alt „Hinnad ja kursid” ning selle alt „Laenu ja liisingu intressimäärad”.

• Kuidas leida IBAN-i ja SWIFT/BIC-koodid?

  Koodid leiate, kui valite igapäevapanganduse valdkonna maksete jaotisest välisarvelduste lehe. Info rahvusvahelise kontonumbri ehk IBAN-i kohta on kohe välisarvelduste avalehel, sealt läheb ka viide IBAN-i kalkulaatorile. SWIFT-koodid leiate, kui vajutate välisarvelduste avalehel korrespondentpankade nimekirja lingile, mis asub lehe alumises osas.

• Kuidas saan muuta internetipanga seadeid ja oma kontaktandmeid?

  Seaded ja kontaktandmed asuvad erakliendi avalehel jaotise „Minu pank” all. Valides menüü „Minu kontaktid ja seaded” saate muuta oma kontaktandmeid, vahetada püsiparooli ning määrata uusi internetipanga eelistusi.

• Mis on annetuskeskkond?

  Tegu on Eestis uue algatusega. Koostöös Heateo Sihtasutusega oleme sellesse keskkonda valinud heategevusprojektid, mida meie kliendid saavad sobiva summaga toetada. Annetuskeskkonna leiavad kasutajad jaotisest "Swedbank ühiskonnas".
  Lisainfot saate annetuskeskkonna lehelt

• Kas ID-kaardiga / Digi-IDga sisselogides ei ole tehingutele limiite?

  ID-kaardi / Digi-ID, Mobiil-ID ja PIN-kalkulaatoriga internetipanka logides kehtivad tehingutele need limiidid, mille olete teleteenuste lepingu sõlmimisel määranud. Mõistlik on määrata selline päevalimiit, mille piires Teil tavaliselt on vaja ülekandeid teha. Tavapärastest suuremate ülekannete tegemiseks saate alati ajutiselt tehingulimiiti suurendada.

• Miks peaksin eelistama ID-kaarti / Digi-IDd PIN-kalkulaatorile?

  ID-kaart / Digi-ID on turvalisem, sest kaardi kiip võimaldab hoida kaardi omaniku elektroonilist suhtlust turvalisena.
  ID-kaart / Digi-ID on mugavam, sest sellega pääseb kõigisse Eesti suuremate pankade internetipankadesse – pole vajadust mitme PIN-kalkulaatori järele. Saate kõigisse e-teenindustesse minna otse, ilma et peaksite kõigepealt end internetipangas autentima. ID-kaarti on mugav ka kaasas kanda.

• Mida teha, kui ID-kaardi PIN-koodid on kadunud?

  Uued PIN-koodid saate kodakondsus- ja migratsiooniameti teenindusbüroodest.

• Mul ei olegi veel ID-kaarti / Digi-IDd. Kuidas ma selle saan?

  Uue ID-kaardi / Digi-IDd saate taotleda kodakondsus- ja migratsiooniametist. Kui Teil on juba olemas mõni kodakondsus- ja migratsiooniametist väljastatud isikut tõendav dokument, näiteks pass, siis saate ID-kaarti / Digi-ID taotleda ka posti teel. Lähem info www.pass.ee

• Pangandusterminid

  • A
  • B
  • C
  • D
  • E
  • F
  • G
  • H
  • I
  • J
  • K
  • L
  • M
  • N
  • O
  • P
  • R
  • S
  • T
  • V
  • Õ
  • Ü
  • Y

  A
  Aažio	Väärtpaberite ja raha tegeliku või börsihinna ja sellest madalama nominaalhinna vahe.
  Account operator /kontohaldur	Pank või väärtpaberivahendaja, kes vahendab investorile tema väärtpaberikonto kasutamist ning väärtpaberitehinguid.
  ADR	USA panga poolt väljastatavad tõendid, mis esindavad välismaise firma aktsiaid. ADR-e saab kaubelda USA väärtpaberiturul ja nad on mugavaks vahendiks USA investorile välismaiste ettevõtete aktsiatega kauplemiseks.
  Aktsia	Investeering, mis esindab omandiõigust ettevõttes või investeerimisfondis.
  Akreditiiv	Maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel.
  Aktsia­kapital	Ettevõtte poolt emiteeritud aktsiad.
  Aktsiaop­tsioon	Optsioonileping, mille alusinstrumendiks on aktsia.
  Ameerika tüüpi optsioon	Optsioon, mida saab kasutada igal ajahetkel enne selle lõppemispäeva.
  Amortisat­sioon	Põhivara väärtuse vähenemine.
  Arbitraaž	Väärtpaberite ostu-müügitehnika, kus soovitakse kasu saada hinna väikestest erinevustest.
  Arveldus­konto	Kliendi nimel avatud konto arvelduste teostamiseks ja nõudmiseni hoiuste hoidmiseks.
  Arveldus­krediit	Võimaldab kontol kindlaks määratud limiidi ulatuses miinusesse minna.
  Asset allocation (Varade paigutamine)	Investeerimiseks olemasolevate vahendite jagamine erinevate instrumentide ja turgude vahel.
  At-the-money	Optsioon, mille tehinguhind võrdub alusinstrumendi hetkehinnaga.
  Autori­seerimine	Kaardi vastuvõtja poolt teostatav kontrollpäring kaardi kehtivuse ja tehingu tegemiseks piisava raha olemasolu kohta.
  Avalik emissioon	Selline emissioon, milles väärtpaberite väljalaske maht ületab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära ning õigusaktides, emitendi põhikirjas või emitendi otsuses väärtpaberite väljalaske kohta pole seatud piiranguid väärtpaberite levitamisele järelturul.
  Avatud investeerimis­fond	Lepinguline investeerimisfond (avatud investeerimisfond) - fondi osakute avaliku väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara kogum, mis on osakuomanike kaasomandis ja mida valitseb fondivalitseja. Avatud investeerimisfond emiteerib aktisaid niipalju kui investorid soovivad.

  B
  Baaspunkt	Üks sajandik ühest protsendist - 0.01%
  Baaspunkti väärtus (Basis point value, BPV)	Võlakirja (või intressiderivatiivi) väärtuse muutus, mida põhjustab tootluse muutus 1 baaspunkti (1/100 protsendi) võrra. BPV = MD (modifitseeritud duratsioon)/100.
  Beeta	Vara väärtuse muutlikkuse (volatiilsuse) mõõt turu suhtes. Kui beeta on 1, muutuvad vara ja turg ühtemoodi.
  BIC	Panga identifitseerimiskood (i.k Bank Identification Code, tuntud ka SWIFT-koodina).
  Bilansireiting	Kliendi automatiseeritud krediidivõimelisuse hindamine ettevõtja majandusnäitajate baasil.
  Bilanss	Finantsaruanne, mis fikseerib ettevõtte varad ja kohustused mingil kindlal ajahetkel.
  Black-Scholes optsiooni hindamise mudel	Matemaatiline valem, mida kasutatkase optsioonilepingute väärtuse analüüsimiseks. Valem mõeldi välja Fischer Blacki ja Myron Scholes´i poolt ning see võtab arvesse alusvara hinda, volatiilsust, optsiooni tehinguhinda ja lõppemispäeva, intressimäärasid ja dividende. Swedbank Marketsi leheküljel olevad optsioonikalkulaatorid lähtuvad optsiooni hinna arvutamisel sellest mudelist.
  Blokeerimine	Konto käsutuspiirang, mille tulemusena on panga või kliendi algatusel peatatud kliendi õigus teha kõiki tehinguid või muid toiminguid.
  Blue chip	Selliste ettevõtete aktsiad, mis on tunutud pikaajalise ja stabiilse kasumi teenimise ja dividendide maksmise poolest.
  Broneerimine	Konto käsutuspiirang, millega on piiratud teatud summa kasutamine kontol.
  Börs	Organiseeritud süsteem väärtpaberite ostmiseks, müümiseks ja hoidmiseks.

  C
  CD/deposiidi­sertifikaat (certificate of deposit)	Kaubeldav väärtpaber, mis emiteeritakse pankade poolt; tõend, et antud panka on tehtud fikseeritud tähtajaga deposiit. Võimaldab kaubelda deposiite teisesel turul.
  Clean price/​Võlakirja puhashind	Hind ilma kogunenud intressideta. Investori jaoks võlakirja tegeliku turuväärtuse mõõt, mida ei moonuta kupongimaksetest tulevevad suured hinnakõikumised.
  Clearing/​kliiring	Väärtpaberitehingute arveldusprotsess, kus arvestatakse välja tehingu osapoolte võlgnevused või laekumised.
  Corporate actions/​väärtpaberite hinda mõjutavad sündmused	Sündmused mis võivad mõjutada väärtpaberi hinda või investorite käes olevate väärtpaberite kogust. Näiteks intressimaksed, boonus aktsiad, dividendid, märkimisõigused, aktsionäride üldkoosolekud jne.
  Counterpart/​tehingupartner	Väärtpaberitehingu vastaspool, ehk kliendi ostutehingu korral väärtpaberite müüja ja kliendi müügitehingu korral tema väärtpaberite ostja.
  CP/kommerts­paber	Võlakirja erivorm, mis on tavaliselt alla-aastase tähtajaga tagatiseta väärtpaber ja emiteeritakse kokkulepitud programmi raames
  Current yield/​Jooksev tootlus	Lihtsustatud võlakirja tootluse näitaja - saadava kupongimakse protsentuaalne suhe võlakirja eest makstud puhashinda (clean price). Ei võimalda arvesse võtta kupongimaksete reinvesteerimisest saadavat tulu, ega kapitalikasvu/kaotust, mis realiseerub lõppemistähtajal või võlakirja müümisel teisesel turul.
  Cusip code	Cusip code identifitseerib USAs ja Kanadas emiteeritud väärtpabereid. On kohalikul turul väga levinud.
  Custodian/​väärtpaberi­haldur	Institutsioon, kes pakub klientidele teenust, mis hõlmab väärtpaberite haldamist, arveldusi ja väärtpaberite haldamise ja arveldustega seotud aruandlust.

  D
  Deebetkaart	Pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid kontol oleva raha ulatuses.
  Deflatsioon	Kaupade ja teenuste üldine hinnataseme alanemine, mis viib raha suurenenud ostujõule. Vastandmõiste inflatsioonile.
  Delivery versus payment /makse vastu arveldus	Makse vastu tehing on väärtpaberitehing juhul, kui raha ja väärtpaberid liiguvad samaaegselt üksteisest sõltuvalt. Tehingu sõlmimisel lepitakse kokku, et väärtpaberite eest makstakse tehingu käigus ostja arvelduskontot debiteerides ja väärtpaberikontot krediteerides ning müüja väärtpaberikontot debiteerides ja arvelduskontot krediteerides.
  Demateriali­seeritud väärtpaberid	Väärtpaberid, mis on registreeritud elektroonilistel kandjatel ja mille hoidmine ja arveldused toimuvad elektrooniliselt.
  Deposiidi­sertifikaat/CD (certificate of deposit)	Kaubeldav väärtpaber, mis emiteeritakse pankade poolt; tõend, et antud panka on tehtud fikseeritud tähtajaga deposiit. Võimaldab kaubelda deposiite teisesel turul.
  Deposiit	Kindlaks perioodiks panka paigutatud raha.
  Depository Receipt (DR)	DR on vabalt võõrandatav instrument, mis esindab õigust teises riigis deponeeritud väärtpaberile. DRi aluseks olev väärtpaber on deponeeritud kohaliku depoopanga kaudu emitendi koduriigi depositooriumis. DR-dega kaubeldakse ja neid arveldatakse muudel turgudel kui seda on emitendi koduriigi väärtpaberiturg. DR arveldusi välisturgudel korraldab rahvusvaheline depoopank, kelle kaudu on DR-dega võimalik arveldada rahvusvaheliste arveldussüsteemide kaudu. DR programmi raames on rahvusvahelisel depoopangal võimalik DR-e nende aluseks olevate väärtpaberite kaudu täiendavalt väljastada või olemasolevaid DR-e tühistada.
  Derivatiiv/​tuletisinst­rument	Kompleksne investeering, mille väärtus tuleneb või on seotud mõne finantsvaraga nt. aktsia, võlakiri, valuuta jne. Derivatiivid võivad olla noteeritud börsil või nendega kaubeldakse OTC turul. Derivatiivid on nt optsioonid, futuurid.
  Deval­vatsioon	Rahakursi alandamine valuutade või kulla suhtes; rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine.
  Deval­veerimine	Riigi valitsuse poolne valuuta väärtuse vähendamine välisvaluutade suhtes. Selle tulemusena muutuvad imporditavad kaubad selles riigis kallimaks. Riigi poolt eksporditavad kaubad muutuvad välismaal odavamaks ja seetõttu kaupade konkurentisvõime kasvab.
  Digitaal­allkiri	on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga.
  Dirty price	Võlakirja hind koos kogunenud intressidega.
  Diskon­teerimine	Veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega.
  Diskonto­võlakiri	Võlakiri, mille müügihind on väiksem kui tema nimiväärtus (ka null-kupongiga võlakiri). Võlakirja tootlus investori jaoks, kes hoiab seda lõppemistähtajani, tuleneb ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest.
  Diversifit­seerimine	Diversifitseerimiseks jagab investor investeerimiseks mõeldud vahendid ära erinevate varaklasside vahel, et vältida ühe varaklassi hinnalangusest tingitud koguvara väärtuse järsku langemist.
  Dividend	Kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse
  Dividen­dide reinves­teerimine	Saadud dividendid, mis investeeritakse samasse väärtpaberisse, mis genereeris neid dividende.
  Duratsioon/​kestus	Meetod teatud osa riski mõõtmiseks võlakirjas või võlakirjafondis.

  E
  E-arve	internetipanga postkasti saadetav elektrooniline arve, mis sisaldab informatsiooni teenuse pakkuja poolt kliendile osutatud teenuse või müüdud kauba kohta. E-arvet saab kohe tasuda, salvestada, arhiveerida või välja printida.
  Eelisaktsia	Garanteerib dividendide saamise sõltumata ettevõtte finantstulemustest, kuid ei anna aktsionärile hääleõigust.
  Elektrooni­line makse­vahend	maksevahend, mis võimaldab kliendil teha sidekanalite vahendusel ülekandeid ning muid pangatoiminguid (nt pangakaart, internetipank, telefonipank).
  Elektrooni­line pangandus	pangateenus, kus klient edastab elektroonilise kanali vahendusel oma maksekorralduse jm info ning saab vastu info oma konto ning panga teenuste kohta.
  Elektrooni­lised kanalid	Swedbanki ärikliendi pangaprogramm, telefonipank, internetipank.
  Emissioon	a) investorile: protsess, mille käigus investor saab võimaluse osta võlakirju b) emitendile: protsess, mille käigus korraldatakse võlakirjade müük ja ettevõtte arvele laekub laenatud raha.
  Emissiooni­prospekt/​prospekt	Ettevõtte aktsiate avaliku pakkumise detailide formaalne avalikustamine. Prospekt tuleb teha kättesaadavaks aktsiate võimalikele ostjatele. Prospekti hoolikas lugemine on enne investeeringu tegemist ääretult oluline.
  Emitent	juriidiline või füsiline isik, kes kehtestatud korras emiteerib väärtpabereid ja kannab sellega kaasnevaid kohustusi investorite ja vahendajate ees.
  EPS	tulu aktsia kohta - Osa ettevõtte kasumist, mis on eraldatud igale emiteeritud aktsiale pärast maksude mahaarvamist, amortisatsioonieraldisi, potentsiaalset kahjumit, makseid eelisaktsiate ja võlakirjaomanikele ja muid kulusid.
  Eraisik	füüsiline isik
  Eraklient	eraisikust klient
  Esmasturg	Väärtpaberite väljalaskmine ja esmaslevitamine. Esmaslevitamine on väärtpaberite müük esmasinvestorile märkimisega või ilma, välja arvatud olukord, kus kogu väljalase müüakse emissioonikorraldajale või väljalaset korraldavale juriidilisele isikule.
  Ettevõtte võlakiri	Ettevõtte poolt emiteeritud võlakiri.
  Euro	Euroopa Rahaliidu ühisraha, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1999. Euroopa Rahaliidu moodustavad riigid, mis 1998. aastal vastasid Euroopa Liidu Maastrichti lepingus määratud majanduskriteeriumitele.1999. aasta algusest hakkas euro kehtima arveldusvaluutana. 1. jaanuaril 2002 lasi Euroopa Keskpankade Süsteem käibele paberrahad 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 euro väärtuses. Mündid 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 sendi ning 1 ja 2 euro vääringus.
  Eurobond	Võlakiri, mis on emiteeritud rahvusvahelisele turule väljaspool selle riigi jurisdiktsiooni, mille valuuta on võlakirja nominaalvaluutaks. Emissiooni levitatakse vähemalt kahes välisriigis. Eurovõlakirja intressidelt ei peeta kinni tulumaksu.
  Euroopa tüüpi optsioon	Optsioon, mida saab kasutada ainult lõppemisspäeval.
  Euro­valuuta	Iga valuuta, mille omanikuks on antud valuuta asukohariigi mitteresident (nt Eurodollar - Eesti residendi hoius USA dollarites).
  Ex-dividend päev	Päev, millest alates aktsia ostnud investor ei ole õigustatud saama väljakuulutatud dividende.

  F
  Faktooring	faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor kohustub tasuma nõude eest ja andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti.
  Fill or kill	Väärtpaberi ostu-või müügikorralduse tingimus, mille korral korraldus tühistatakse kui selle kohene täielik täitmine ei ole võimalik.
  Fond	teatud otstarbeks või perioodiks eraldatud vahendid.
  Fondijuht	Isik, kes tegeleb investeerimisfondi juhtimisega, sealhulgas ka väärtpaberite valikuga, kuhu fond investeerib.
  Foreign bond /välisvõlakiri	Võlakiri, mis on emiteeritud väljaspool emitendi asukohariiki. Tavaliselt on võlakirja nominaalvaluutaks emissiooni toimumise riigis käibiv valuuta.
  Forward-tehing (tähtpäeva­tehing)	Kahepoolne kokkulepe tulevikus kahe finantsvara omavaheliseks vahetamiseks. Olulisteks parameetriteks forwardtehingu hinna leidmisel on finantsvara hetkehind (spot) ja mõlema finantsvara intressimäärad. Tehingut, mis koosneb forwardtehingust ja samaaegsest spot-tehingust nimetatakse swapiks.
  Free of payment/​makseta arveldus	Makseta on väärtpaberitehing siis, kui raha ja väärtpaberid liiguvad erinevatel aegadel vastavalt tehingu osapoolte kokkuleppele. Tehingu sõlmimisel lepitakse kokku, et ostja ei maksa väärtpaberite eest tehingu käigus ja toimub ainult väärtpaberite debiteerimine müüja väärtpaberikontolt ja krediteerimine ostja väärtpaberikontole.
  FRN (Floating Rate Notes)	Nn "ujuva intressiga" võlakiri, mille kupongimakse suurus muutub perioodiliselt vastavalt muutustele turuintressides. Tavaliselt on kupongimäär seotud LIBORi või mõne muu rahaturu intresside indeksiga
  Fundamentaal­analüüs	Analüüsitehnika, mis võtab arvesse ettevõtte finantsseisukorda, juhtimist ja positsiooni tööstussektoris, selleks et ennustada aktsia hinna liikumist.
  Futuur	Sisuliselt standardiseeritud forward, reeglina kaubeldakse börsil. Futuuri omadusteks on väiksem paindlikkus näiteks lõpp-päeva valimisel ja kogustes, kuid suurem likviidsus.

  G
  Garantii	Garandi tagasivõetamatu kohustus maksta garanteeritud kohustuse mittetäitmisel garantiikirjas näidatud rahasumma garantii saajale.
  GTC (good till cancelled -kehtiv kuni tühistamiseni)	Väärtpaberi ostu- või müügikorralduse tingimus, mille korral korraldus kehtib kuni selle täitmiseni või seni kuni investor tühistab selle või 60 päeva, kui korralduse täitmine on takistatud selle tingimuse tõttu.

  H
  Hoius	Teatud kindlaks perioodiks panka paigutatud raha.
  Hüpoteek	Kinnispant ehk kinnisvarale seatav pant.

  I
  IBAN	Rahvusvaheline konto number (International Bank Account Number).
  ID-kaart	isikut tõendav siseriiklik dokument (isikutunnistus), millele on kantud digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat.
  Indeks	Finantsturgude kui terviku või mõne üksiku segmendi statistiline mõde. Indeks baseerub aktsiatel, võlakirjadel või muud tüüpi väärtpaberitel. Indeksid võivad olla keerulised arvutused hõlmates endas erinevate tegurite kaalude kasutamist. Tuntumad indeksid on näiteks, Nasdaq-100 indeks ja S&P 500.
  Indek­seerimine	Aktsiate portfelli, mille koostis vastab laialt levinud turuindeksi koostisele ja käitumisele, ostmine ja hoidmine.
  Inflat­sioon	makromajandusnäitaja, mis näitab üldise hinnataseme tõusu, inflatsioonimäär on hinnatõusu kiirus.
  Inkassat­sioon	Rahavedu
  Inkasso	Maksevorm, kus pankade vahendusel esitatakse kauba ostjale kauba omandiõigust tõestavad dokumendid ning loovutatakse need vastavalt inkassonõuete tingimustele kas kohese makse või tähtajalise maksekorralduse aktsepteerimise vastu.
  Insider	Ettevõtte töötaja, kellel on sellist informatsiooni ettevõtte kohta, mis ei ole avalikkusele teada.
  Institut­sionaalne investor	Organisatsioon, mis investeerib mitme individuaalse investori poolt investeeritud varasid.
  In-the-money	Termin kirjeldamaks optsiooni, mis omaks väärtust kohesel kasutamisel. Ostuoptsiooni korral tähendab see, et alusvara praegune hind on kõrgem kasutamishinnast.
  Intress	sajandikosades võlasummast arvestatud tulu, mida võlgnik on kohustatud rahasumma kasutamise eest võlausaldajale maksma
  Intressimäär	Laenu kasutamise eest pangale makstava tasu suurus protsentides.
  Intressimäär/​kupong	Intressimäär, mida emitent lubab maksta võlakirja omanikule. Väljendatakse protsendina võlakirja nominaalväärtusest. a) investorile - tulu võlakirjainvesteeringult b) emitendile - kulu laenatud raha eest. Nt Kui 100-eurose nimiväärtusega võlakirjal on aastane kupong 6%, siis on saadav intressisumma 6 eurot aastas.
  Intressimäära risk	Oht, et turu intressimäärad tõusevad märkimisvärselt kõrgemale kui investori poolt hoitavale võlakirjale makstav intressimäär. See viib alla võlakirjade hinna ning müügi korral kaotaks investor raha. See on tõsine risk kõigile, kes investeerivad pikaajalistesse võlakirjadesse, sest mida pikem on võlakiri seda kõrgem on intressimäära risk.
  Intressiswap	Tuletisinstrument, mille puhul üks osapool nõustub maksma fikseeritud intressi teisele osapoolele ja saama vastu muutuvat intressi (enamasti LIBORit).
  Investeerimis­fond	Investeerimisfondide seaduse alusel ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum (lepinguline fond) või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.
  IPO (initial public offering)	Ettevõtte aktsiate esmakordne pakkumine avalikkusele.
  Isikut tõendav dokument	Riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood, foto ning allkiri.
  Isikutunnistus	Eestis püsivalt viibiva (elava) Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt viibiva välismaalase siseriiklik dokument.
  ISIN (International Securities Identification Number)	Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimise number, mis antakse igale väärtpaberile nende registreerimisel ja on iga väärtpaberi puhul unikaalne

  J
  Jooksev tootlus/(current yield)	Lihtsustatud võlakirja tootluse näitaja - saadava kupongimakse protsentuaalne suhe võlakirja eest makstud puhashinda (clean price). Ei võimalda arvesse võtta kupongimaksete reinvesteerimisest saadavat tulu, ega kapitalikasvu/kaotust, mis realiseerub lõppemistähtajal või võlakirja müümisel teisesel turul.
  Jooksevkonto	arvelduskonto; konto, millel kajastatakse kõik jooksvad arveldused.
  Jooksevkurss	iga tehingu kohta eraldi noteeritud kurss.
  Juriidiline isik	seaduse alusel loodud õigussubjekt, kes vastab seadustes sätestatud eraõigusliku või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele.
  Järelturg	Väärtpaberite väljalaskmisele ja esmaslevitamisele järgnev väärtpaberite ost ja müük.

  K
  Kaardi valdaja	füüsiline isik, kellele pank on andnud kaardi kasutada.
  Kaas­laenajad	isikud, kes võtavad laenu ühiselt. Vastutavad võrdselt.
  Kapitali kasv	Vara müügi-ja ostuhinna vahe, kui vara müüdi kallimalt kui osteti.
  Kasutus­rent	Rent, mille puhul renditud vara omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle.
  Kestus/​duratsioon	Meetod teatud osa riski mõõtmiseks võlakirjas või võlakirjafondis.
  Kiirteade	teenus, mis võimaldab saada infot kontoseisu muutuste kohta kas mobiiltelefonile või e-posti aadressile.
  Kinnine emissioon /private placement	Väärtpaberite suunatud pakkumine investoritele. Reeglina ei ole selliseid väärtpaberiemissioone tarvis registreerida riigi väärtpaberijärelevalveasutuses.
  Kinnine inves­teerimis­fond	Aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond (kinnine investeerimisfond) on äriühing, mille peamisteks erisusteks tavalisest äriühingust on: (1) tegevusala on enese aktsiate avaliku väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil ja seaduses sätestatud piiranguid arvestades, (2) võib tegutseda oma tegevusalal ainult fondivalitseja abil ja fondivalitsejaga sõlmitud lepingu alusel ja (3) mis ei ole kohustatud oma väljalastud aktsiaid tagasi ostma. Investeerimisfondi tüüp, mille korral emiteeritakse kindel number aktsiaid.
  Kliendi­reiting	Panga poolt kliendile antav hinnang tema krediidivõimelisuse kohta.
  Klient	Swedbankis kontot omav era- või juriidiline isik.
  Kliiring /clearing	Väärtpaberitehingute arveldusprotsess, kus arvestatakse välja tehingu osapoolte võlgnevused või laekumised.
  Kogumis­hoius	kindlaks perioodiks panka paigutatud raha, millele klient võib soovi korral juurdemakseid teha, st põhisummat võib suureneda.
  Komisjoni­tasu	Börsitehingu puhul maakleri poolt võetav komisjonitasu.
  Kommerts­paber/​CP	Võlakirja erivorm, mis on tavaliselt tagatiseta, alla-aastase tähtajaga ja mis emiteeritakse kokkulepitud programmi raames.
  Konteeri­mine	Märkimine, millisesse kontosse kirjendada.
  Konto­haldur/​account operator	Pank või väärtpaberivahendaja, kes vahendab investorile tema väärtpaberikonto kasutamist ning väärtpaberitehinguid
  Kontor	Swedbanki harukontor
  Konto­väljavõte	Väljavõte kontol toimunud tehingutest.
  Konver­teeritav võlakiri	Võlakiri, mille investorid saavad vahetada ettevõtte aktsia vastu mingil tuleviku ajahetkel kindlate tingimuste alusel.
  Krediidi kulukuse määr	Krediidi kulukuse määr on laenuvõtjale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus, mida avaldatakse protsentides laenusummast.
  Krediidi­reiting	Formaalne hinnang ettevõtte või riigi krediidiajaloole ja võlgade tagasimaksmisvõimele.
  Krediidi­risk	krediidi mittetasumise tõenäosus; risk, et klient ei täida lepingujärgseid kohustusi kokkulepitud tingimuste kohaselt.
  Krediidi­võime	Kliendi võime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja käesolevast krediiditegevusest.
  Krediit­kaart	Pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud krediidilimiidi ulatuses.
  Kupong/​intres­simäär	Intressimäär, mida emitent lubab maksta võlakirja omanikule. Väljendatakse protsendina võlakirja nominaalväärtusest. a)investorile- tulu võlakirjainvesteeringult b)emitendile- kulu laenatud raha eest. Nt kui 100-eurose nimiväärtusega võlakirjal on aastane kupong 6%, siis on saadav intressisumma 6 eurot aastas.
  Kvalita­tiivne analüüs	Ettevõtte analüüsimiseks kasutatav meetod. Kvalitatiivne analüüs tegeleb teguritega, mis ei ole täpselt mõõdetavad nagu töötajate moraal või juhtkonna kogemus jms.
  Kvantita­tiivne analüüs	Ettevõtte analüüsimiseks kasutatav meetod, mis tegeleb lihtsalt mõõdetavate teguritega nagu varade väärtus, kapitali hind jms
  Kviitung	tehingu teostamist tõendav dokument
  Kvoot	Mahuline väliskaubanduspiirang või tervikust mingiks sihipäraseks otstarbeks eraldatud murdosa
  Käendaja	Isik, kes võtab kohustuse tasuda võlgniku eest tekkinud võlg.
  Käibe­teatis	Käivete aruanne.
  Käibe­vara	Vara, mida saab sularahaks konverteerida 12 kuu jooksul nagu raha, turukõlblikud väärtpaberid, debitoorne võlgnevus.

  L
  Laenugraafik	Laenu tagasimaksmise graafik.
  Laenulimiit	Laenulepingu alusel kliendile sihtotstarbeliseks kasutamiseks võimaldatav maksimaalne lubatav rahasumma.
  Laenupädevus	isiku või laenukomitee õigus teha otsus laenu väljastamise või mitteväljastamise kohta.
  Laenusaaja	klient, kes on pangast laenu saanud.
  Laenusumma	laenulepingu alusel kliendile sihtotstarbeliseks kasutamiseks tegelikult välja makstud rahasumma.
  Leping	kahe või enama osapoole vaheline juriidiliselt siduv kokkulepe, milles üks või mitu poolt kohustuvad tegema või mitte tegema teatavaid toiminguid.
  Lepingu sõlmimine	Lepingu koostamine ja allkirjastamine.
  Lepingu tingimused	Kliendiga sõlmitud lepingule/ tehingukorraldusele lisatavad toote juriidilised tingimused.
  Lepingutasu	Lepingu sõlmimise tasu.
  LIBOR	Londoni pankadevaheline laenuintress. Ujuv intressimäär, mis on aluseks paljudele laenulepingutele.
  Lihtaktsia	Esindab omandiõigust ettevõttes. Lihtaktsia omamine tagab õiguse hääletada, kuid ei garanteeri dividende.
  Liising	tehing, kus liisingufirma ostab endale klienti huvitava vara ja annab selle teatud tasu eest viimase kasutusse.
  Liitintressi arvutamine	Kui investori investeeringute tootlus on 10% aastas 5 aasta jooksul, siis ei teeni ta mitte 50% vaid 61.1%. Põhjuseks on fakt, et aja möödudes investor teenib mitte ainult oma algselt investeeringult vaid ka varasemate aastate akumuleeritud intressitulult.
  Limiitorder	Korraldus osta või müüa väärtpabereid kindla hinnaga
  Lõppemis­tähtpäev/​Maturity date	Kuupäev, mil võlakiri lõpeb ja laenu põhiosa koos intressidega tuleb täielikult tagasi maksta.
  Lühiajaline laen	Laen tähtajaga alla 1 aasta.
  Lühiajaline võlakiri	Võlakiri, mille tähtaeg on lühem kui 5 aastat.
  Lühiajalised kohustused	Kohustused, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul nagu maksmata arved, lühiajaline võlg, pikaajalise võlnevuse intress.
  Lühikeseks müüma	Kauplemisstrateegia, mis eeldab väärtpaberi hinna langust. Väärtpaber mida ei omata, müüakse lootuses , et tulevikus selle väärtpaber hind langeb.

  M
  Maakler	Isik, kes nõustab investoreid ja võtab vastu väärtpaberite ostu- ning müügikorraldusi.
  Macaulay duratsioon	Võlakirja (või mõne intressiderivatiivi, nt intressiswapi) kassavoogude kaalutud keskmine kestus, kusjuures iga kassavoog kaalutakse läbi antud kassavoo nüüdisvärtuse (PV) suhtega kogu võlakirja nüüdisvärtusesse, st võlakirja hinda (dirty price). Mõõdab võlakirja hinna tundlikkust tootlikkuse muutusele ehk tururiski.
  Maks	Riigi poolt kehtestatud teatud teenuselt/hüvelt/sissetulekult makstav rahasumma.
  Makse	Pangas teostatav rahaliste vahendite kandmine kontole/kontolt ülekandega või sularahas.
  Makse vastu arveldus/​Delivery versus payment	Makse vastu tehing on väärtpaberitehing juhul, kui raha ja väärtpaberid liiguvad samaaegselt üksteisest sõltuvalt. Tehingu sõlmimisel lepitakse kokku, et väärtpaberite eest makstakse tehingu käigus ostja arvelduskontot debiteerides ja väärtpaberikontot krediteerides ning müüja väärtpaberikontot debiteerides ja arvelduskontot krediteerides.
  Makse­bilanss	Riigi kaubandus-ja finantstehingute aruanne muu maailmaga kindlal perioodil.
  Makse­korraldus	Maksejuhis, kus makse algatajaks on maksja.
  Makseta arveldus /Free of payment	Makseta on väärtpaberitehing siis, kui raha ja väärtpaberid liiguvad erinevatel aegadel vastavalt tehingu osapoolte kokkuleppele. Tehingu sõlmimisel lepitakse kokku, et ostja ei maksa väärtpaberite eest tehingu käigus ja toimub ainult väärtpaberite debiteerimine müüja väärtpaberikontolt ja krediteerimine ostja väärtpaberikontole.
  Makse­tähtpäev	Kindlaks märatud kuupäev, mil peaks makstama aktsiadividend või võlakirjaintress.
  Makse­vahendaja	Pank, mille kaudu toimub maksekorralduse edastamine saaja pangale.
  Maksja	Makse algataja.
  Maksja väärtuspäev	Kalendripäev, millal maksja pank debiteerib maksja kontot maksekorralduse summa ja teenustasu osas.
  Maksu tagasi­nõudmine	Enam kinni peetud tulumaksu tagasinõudmine, kui selleks on seadusandlik alus, näiteks topeltmaksustamise vältimise leping.
  Maturity date/​Lõppemis­tähtpäev	Kuupäev, mil võlakiri lõpeb ja laenu põhiosa koos intressidega tuleb täielikult tagasi maksta.
  Mitteklient	Swedbankis kontot mitte omav klient.
  Mobiilikonto	EMT süsteemis olev mobiilikaubanduse teenuste kasutamiseks mõeldud mobiiltelefoni numbriga üheselt seotud konto (rahasumma), mis võimaldab kasutada mobiiltelefoni mobiilikaubanduse teenuste eest tasumiseks.
  Modifit­seeritud durat­sioon (MD)	Võlakirja (või intressiderivatiivi) riski mõõde, mis mõõdab võlakirja hinna tundlikkust turuintresside muutusele, ehk kasumlikkuse riski. Matemaatiliselt: protsentuaalne muutus võlakirja hinnas (dirty price), mida põhjustab tootluse muutus 1 protsendi võrra.
  MTN (Medium Term Note)	Peamiselt 1 kuni 10 aastased võlakirjad, mida emiteeritakse mitme aasta jooksul ühtse raamdokumentatsiooni alusel (MTN programmemissioon).
  Munitsipaal­võlakiri	Võlakirjad, mis on emiteeritud kohalike omavalitsuste poolt.
  Märkimine	Värtpaberite ostusoovi esitamine väärtpaberite esmase levitamise perioodil.
  Müügiopt­sioon	Leping, mis annab investorile õiguse aga mitte kohustuse müüa vara kokku lepitud hinnaga teatud ajaperioodil/hetkel tulevikus.

  N
  NAV/osaku puhasväärtus	Investeeringu väärtus ühe osaku kohta. Investeerimisfondidel arvutatakse NAV-i iga päev. Selleks jagatakse fondi varade väärtus pärast kulude mahaarvamist emiteeritud osakute arvuga.
  Netosissetulek	Summa, mis jääb laenukliendile iga kuu pärast maksude tasumist jm seaduse järgsete mahaarvamiste tegemist.
  Noteerimine	Kaupade hinna või väärtpaberite hinna määramine börsil.
  Noteeritud väärtpaber	Väärtpaber, mis vastab litsentseeritud börsi kaupleminõuetele ja millega börsil võib kaubelda. Noteeritud väärtpaberitele omistatakse kauplemissümbol börsi poolt. Noteerimata väärtpaberitega kaubeldakse OTC-turul.

  O
  Omavastutus	Kokkuleppeline summa, mis tuleb kliendil kahjujuhtumi korral endal kanda.
  Optsioon	Derivatiiv, kus lisaks parameetritele (spot, intressid) on juurde toodud veel üks, oluliselt määramatum muutuja - tõenäosus. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call) või müüa (müügioptsioon ehk put) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike). Erinevalt eelnevalt mainitud instrumentidest ei ole kliendil seega kohustust kokkulepitud tehingut teha. Sellise õiguse eest tuleb loomulikult maksta. Optsiooni ostja poolt makstavat optsiooni hinda kutsutakse optsiooni preemiaks.
  Optsiooni lõppemispäev	Kuupäev, millal optsiooni omanik peab otsustama, kas ta tahab optsiooni aluseks olevat finantsvara osta (müüa) või mitte.
  Optsiooni tehinguhind	Hind, millega optsiooni omanik võib optsiooni lõppemispäeval aluseks olevat finantsvara osta või müüa (vastavalt ostu- ja müügioptsioon).
  Osaku puhasväärtus/​NAV	Investeeringu väärtus ühe osaku kohta. Investeerimisfondidel arvutatakse iga päev. Fondi varade väärtus jagatud emiteeritud osakute arvuga.
  Osaühing	Piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.
  Ostuoptsioon	Leping, mis annab õiguse aga mitte kohustuse osta aktsiat, võlakirja või muud vara kindlaks määratud hinnaga kindlal ajaperioodil. Vt lähemalt optsioon.
  OTC-turg	Turg, kus väärtpaberite ost-müük lepitakse maaklerite poolt kokku telefoni teel või elektrooniliste andmevõrkude abil.
  Otsekorraldus	makse tüüp, kus klient volitab panka kandma tema kontolt konkreetse saaja kasuks viimase nõudel teatud summa.
  Out-of-the-money	Termin, mida kasutatakse sellise optsiooni kirjeldamiseks, millel pole kohesel kasutamisel mingit väärtust. Ostuoptsiooni puhul tähendab see, et tehinguhind on kõrgem kui vara hetkehind. Müügioptsiooni puhul tähendab see, et tehinguhind on madalam kui vara hetkehind.

  P
  P/B määr	Ettevõtte aktsia hind jagatud tema aktsia kohta käiva bilansilise väärtusega. Kui ettevõtte aktisa kaupleb alla oma bilansilist väärtust võib öelda, et ettevõte on alahinnatud.
  P/E määr	Suhtarv ettevõtte aktsia väärtuse määramiseks. Arvutamiseks jagatakse ettevõtte aktsia hind tuluga aktsia kohta.
  Panga väärtus­päev	Pangapäev, millal õigus makse summa kasutamiseks läheb üle maksja pangalt maksevahendajale.
  Panga­kaart	Elektrooniline maksevahend, mille pank on konto omanikule või konto omaniku poolt määratud isikule kaarditehinguteks välja andnud.
  Panga­päev	Kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha.
  Panga­sisene makse	Makse, mille korral makse saaja ja maksja konto asuvad Swedbankis.
  Pika­ajaline laen	Laenud tähtajaga üle 1 aasta.
  Pika­ajaline võla­kiri	Võlakirjad, mille lõppemistähtaeg on 10 või rohkema aasta pärast.
  PIN-kood	Salajane personaalne tunnuskood, mille kaudu tuvastatakse kaardi valdaja.
  POS-terminal	Elektrooniline seade, mille vahendusel saab kaupade ja teenuste eest maksta pangakaardiga.
  Positsioon	Investori finantsosalus mingis väärtpaberis või turul tervikuna. Kui investor omab aktsiaid, öeldakse, et tal on "pikk positsioon" selles aktsias. Kui investor on laenanud endale aktsiaid, siis öeldakse, et investoril on selles aktsias "lühike positsioon".
  Private placement (kinnine emissioon)	Väärtpaberite suunatud pakkumine investoritele. Reeglina ei ole selliseid väärtpaberiemissioone tarvis registreerida riigi väärtpaberijärelevalveasutuses.
  Probleem­laen	Laen, mis on viivisvõlgnevuses 60 kalendripäeva või enam või mille tagastamine kliendi normaalsest majandustegevusest ei ole tõenäoline või mille tagastamine on ebatõenäoline kolmandate isikute poolt algatatud toimingute tõttu.
  Prospekt/​Emis­siooni­prospekt	Ettevõtte aktsiate avaliku pakkumise detailide formaalne avalikustamine. Prospekt tuleb teha kättesaadavaks aktsiate võimalikele ostjatele. Prospekti hoolikas lugemine on enne investeeringu tegemist oluline.
  Provisjon	teatud protsent laenujäägist, mis mõõdab laenu kahjumiks muutumise tõenäosust.
  Provisjo­neerimine	Laenukahjumite reservi moodustamine.
  Põhiosa võlg	Laenukliendi viivisvõlgnevus panga ees.
  Põhi­summa	Võlakirja nominaalväärtus, mille emitent võlakirja lõpptähtajal tagasi maksma kohustub.
  Päeva order (day order)	Investori korraldus osta- või müüa aktsiaid, mis tühistatakse päeva lõpuks, kui see ei ole täidetud.
  Püsi­korraldus	Kliendi korraldus pangale kanda kindlate ajavahemike järel teatud summa ühele konkreetsele saajale.
  Püsi­laekumine	Kliendi arvelduskontole toimunud 6 kuu keskmine regulaarne laekumine.

  R
  Rahaturufond	Kõrge likviidsusega investeerimisfond, mis investeerib lühiajalistesse väärtpaberitesse.
  Rahavoog	Puhaskasum peale amortisatsiooni ja muude mittesularahaliste kulutuste lisamist.
  Rahvusvaheline makse	Makse, mille korral makse saaja ja maksja kontod on erinevates pankades ning pangad asuvad erinevates riikides.
  Record date (Väärtpaberi omanike nimekirja fikseerimise päev)	Päev, mil aktsionär peab omama ettevõtte aktsiaid, et olla õigustatud saama dividende.
  Repo	Leping väärtpaberite ostuks kokkulepitud kuupäeval koos samaaegse lepinguga samade (või samaväärsete) väärtpaberite tagasimüügiks teatud hilisemal kuupäeval. Näiteks leping panga ja investori vahel, kus pank laenab investorile raha lühikeseks ajaks väärtpaberite tagatisel. Väärtpaberite ostu- ja tagasimüügi hinna vahe on repointress, mida investor maksab pangale raha laenamise eest.
  Riski / tulu suhe	suhe investeeringu kasvupotentsiaali ja kahjumi võimalikkuse vahel.
  Riskikapital	Uute ettevõtmiste/äride finantseerimine. Riskikapitali investeerimise eest võivad investorid saada otsustusõiguse ettevõtte juhtimises, samuti kombinatsiooni kasumist, eelisaktsiatest ja litsentsitasudest.
  ROA	Investeeringu tulususe määr, mida ettevõte teenib oma varadelt. ROA arvutamiseks jagatakse viimase 12 kuu puhaskasum koguvaradega. Tulemus esitatakse protsendina. ROA, erinevalt ROE-st, ignoreerib ettevõtte kohustusi.
  ROE	Suhtarv mõõtmaks kui palju ettevõte teenib tulu oma aktsionäride investeeringult. Arvutamiseks jagatakse ettevõtte puhaskasum aktsiakapitaliga.

  S
  S.W.I.F.T.	"The Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication" - Institutsioon, mis loodi 1973. aastal ülemaailmse finantsinformatsiooni edastamiseks standardiseeritud elektrooniliste sõnumite kaudu.
  Saaja	Makse saaja.
  Saldo	Kontol olevate rahaliste vahendite seis.
  Saldo mobiilis	teenus, mis võimaldab kliendil mobiiltelefoniga numbril 1503 helistades saada infot eelnevalt määratud konto saldo kohta.
  Samapäeva makse	makse vastuvõtmise / sooritamise päev on nii maksja väärtuspäev kui saaja väärtuspäev.
  Sedol code	Suurbritannias noteeritud ettevõtetel ka SEDOL kood, mis näitab Iiri Väärtpaberituru ametlikus nimekirjas (Stock Exchange Daily Official List) noteeritud ettevõtteid ning seda koodi kasutavad börsiliikmed ja finantsinstitutsioonid Suurbritannias väärtpaberite identifitseerimisel oma andmebaasides
  Settlement date /tehingu väärtus­päev	Päev, millal toimuvad väärtpaberitehinguga seotud arveldused. Väärtuspäevaks on kindel päevade arv pärast tehingupäeva
  Sisemajan­duse kogu­toodang	Ühe riigi poolt toodetud kaupade ja teenuste kogus.
  Siseriiklik makse	makse, mille puhul nii maksja kui saaja konto asuvad ühes riigis.
  Skooring	Panga poolt kliendile antav hinnang tema krediidivõimelisuse kohta.
  Stagflat­sioon	Majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb kogutoodangu vähenemine ja töpuuduse kasv.
  Stamp duty	Kõikide Suurbritannia väärtpaberitehingutega kaasneb nn. stamp duty, mis kujutab endast Suurbritannias registreeritud väärtpaberitega tehtavate tehingute tegemise maksu. Standardmääraks on 0.5% tehingu pealt. Teatud juhtudel võidakse rakendada kõrgemat määra (1.5%), soodusmäära või maksuvabastust (nt kui ei kaasne rahaliste vahendite liikumist; väärtpaberite tegelik omanik ei muutu).
  Standard­hälve	Matemaatiline arvutus, mida kasutatakse tihti väärtpaberite ajaloolise volatiilsuse (muutlikkuse) hindamiseks ja võrdlemiseks. Väärtpaber, mille tulukus on kõikunud suurel määral, on kõrge standardhälbega. Väärtpaber, mille tulukus on olnud kitsastes raamides, on madala standardhälbega.
  Standard­väljavõte	Pangaliidu poolt kinnitatud ja EP presidendi määrusega kinnitatud kontoväljavõte.
  Stop order	Investori korraldus maaklerile osta- või müüa mingit väärtpaberit, kui selle hind jõuab teatud tasemeni.
  Sub-Custodian/​alam- väärt­paberi­haldur	Institutsioon, kes haldab rahvusvahelise väärtpaberihalduri või rahvusvahelise väärtpaberihalduri klientide väärtpabereid kohalikul turul.
  Sulgemishind	Viimane väärtpaberi tehinguhind turu/börsi sulgemisel.
  Swap-tehing/​vahetus­tehing	Leping, mis vahetab ühelt väärtpaberilt saadava tulu teiselt väärtpaberilt saadava tulu vastu. Ka valuutatehingu, mis koosneb forwardtehingust ja samaaegsest vastupidisest spot-tehingust.
  Sümbol	Tähekombinatsioon, mis omistatakse väärtpaberile tavaliselt börsi poolt, kus seda väärtpaberit noteeritakse või temaga kaubeldakse.

  T
  Tagatis	Väärtpaber või muu vara, mille laenuvõtja on kohustatud loovutama laenuandjale, juhul kui ta ei ole võimeline võlga tagasi maksma.
  TALIBOR	Pankadevahelise rahaturu keskmine kaalutud laenuintress Eestis.
  Taotleja	pangale taotluse esitanud era- või juriidiline isik.
  Tarbija­hinnain­deks	Inflatsiooni hinnang, mis mõõdab tarbekaupade hindade muutusi. Indeks baseerub kindlate kaupade ja teenuste nimekirjal, mida ostetakse linnapiirkondades. Avaldatakse iga kuu.
  Tasaar­vestus	Teineteisele võlgnetava rahasumma või muu samaliigilise kohustuse kustutamine avaldusega teisele poolele, kui tasaarvestav isik võib oma kohustuse täita ja teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda.
  Teenus	Kliendile pakutav pangateenus.
  Teenustasu	Tasu pangateenuse osutamise eest.
  Tehingu väärtus­päev/​Settlement date	Päev, millal toimuvad väärtpaberitehinguga seotud arveldused. Värtuspäevaks on kindel päevade arv pärast tehingupäeva.
  Tehingu­partner/​Counterpart	Väärtpaberitehingu vastaspool, ehk kliendi ostutehingu korral väärtpaberite müüja ja kliendi müügitehingu korral tema väärtpaberite ostja.
  Tehingu­päev	Pangapäev, mil teostatakse kliendi poolt esitatud väärtpaberite ostu/müügikorraldus.
  Tehniline analüüs	Väärtpaberi või sektori analüüs, mis kasutab kauplemisandmeid, nagu mahu- ja hinnatrendid, ennutuste tegemiseks.
  Tekke­põhine arvestus	Arvestusmeetod, mille korral tulusid ja kulusid arvestatakse siis kui tulud teenitakse või kulud tekivad, kuigi neid tegelikult ei ole veel kätte saadud või välja makstud.
  Teller	Swedbanki letitöötaja.
  Ticker	Börsil kasutatav väärtpaberi lühinimi.
  Tootja­hinnain­deks	Statiliste andmete grupp, mida kasutatakse inflatsiooni hindamiseks hulgimüügi tasemel. Lõpetatud kaupade index, mis hõlmab kaupu, mida enam ei töödelda ning on valmis lõpptarbijale kasutamiseks.
  Tootlus lõppemis­tähtajani/​Yield to maturity (YTM)	Kõige laialdasemalt kasutatav võlakirja tootluse näitaja. Sisuliselt tootlus ehk intressimäär, mida investor teeniks nii põhiosalt kui tulevikus makstavatelt kupongidelt, ostes võlakirja antud turuhinna juures ja hoides selle lõppemistähtajani. YTM kalkulatsioon eeldab, et kõik kupongimaksed reinvesteeritakse tulevikus üha ja sama tootlusega, mis ei pruugi aga võimalikuks osutuda.
  Topelt­maksus­tamise vältimise leping	Leping, mis sõlmitakse riikide vahel eesmärgiga elimineerida juriidiline topeltmaksustamine, tõkestada maksupettusi ja soodustada investeeringuid.
  Tšekk	Tšeki kirjutaja korraldus lunastajale maksta määratud summa nõudmisel kas kirjutajale või kirjutaja poolt määratud kolmandale isikule.
  Turg	Abstraktne süsteem investoritest, vahendajatest ja emitentidest, mis võimaldab ettevõtetele finantseerimise ja investoritele investeerimisvõimaluste valiku.
  Turu­hinnaga order	Väärtpaberi ostu- või müügiorder, mis soovitakse täita hetkel kehtiva turuhinnaga.
  Turu­kapitali­satsioon	Ettevõtte või väärtpaberi turuväärtus. Turuväärtuse arvutamiseks korrutatakse väärtpaberite arv hetkel kehtiva väärtpaberite turuhinnaga.
  Turu­tegija	Maakler väärtpaberiturul, kes vastutab teatud väärtpaberi osas distisiplineeritud turu säilimise eest, olles valmis alati ostma ja müüma seda väärtpaberit.
  Tähtaeg	Tähtaegse lepingu kehtivuse või tehingu teostamise aeg.
  Täht­ajaline hoius	Teatud kindlaks perioodiks panka paigutatud raha, mille põhisumma ei muutu.
  Tähtpäev	Tähtaegse lepingu lõppemise või tehingu teostamise kuupäev.

  V
  Vaba raha­voog	Raha, mida ei ole tarvis ettevõtte tegevuseks või reinvesteerimiseks. Vaba rahavoog arvutamiseks lahutatakse rahavoost kapitalikulutused. Kapitalikulutused sisaldavad uue vabriku, sisseseade jms. ostu. Vaba rahavoogu saab kasutada dividendide maksmiseks, aktsiate tagasiostmiseks ja võla tagasimaksmiseks.
  Vabad vahen­did	Konto saldo miinus broneeritud summa.
  Valuuta­komitee	Rahasüsteem, mille korral võib sõltumatu emiteerija (Eesti Pank) muuta riigis ringluses oleva raha hulka ainult vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla ja välisvaluuta reservid. Selline süsteem võimaldab inimestel kohalikku raha alati välisvaluutaks vahetada fikseeritud kursi alusel. Lisaks Eestile on valuutakomitee süsteem kasutusel ka Hongkongis, Singapuris ja Argentiinas
  Valuuta­kurss	Ühe valuuta hind teises valuutas. Dollari kurss eurodes võrdub 1 dollari ostmiseks vajalike eurode arvuga.
  Valuuta­opt­sioon	Optsioonileping, mille alusvaraks on valuuta.
  Varrant	Väärtpaberi tüüp, mis väljastatakse reeglina koos võlakirjaga või eelisaktsiaga ja lubab omanikul osta kindla koguse lihtaktsiaid fikseeritud hinnaga (tavaliselt väljaandmise hetke turuhinnast kõrgem). Varrantil võib olla märgitud ka lõppemiseaeg, vastasel juhul kehtivad nad igavesti. Varrantid võivad olla ka börsil kaubeldavad.
  Veksel	Veksliandja vormikohane kirjalik maksekohustus maksta veksli seaduslikule omanikule maksetähtpäeval või ettenäitamisel vekslile märgitud rahasumma kas otse või mõne kolmanda isiku kaudu.
  Viite­number	Konkreetset arvet ja sellega seotud makset iseloomustav arvukombinatsioon, mis seob müüja poolt kliendile esitatavat arvet ja selle alusel koostatavat maksekorraldust.
  Viivis	Sanktsioon rahaliste kohustuste mitteõigeaegse täitmise eest.
  Volatiil­sus	Statistiline hinnang tehingu aluseks oleva finantsvara turuhinna muutumise suurusele.
  Volikiri	Esindatava poolt esindajale antud dokument, mis väljendab esindaja volitust.
  Volitus	Õiguste kogum, mille piires võib tegutseda esindatava nimel.
  Võlakiri	a) investorile - väärtpaber, mille ostmisel saab investor kokkulepitud tootlust ja peab arvestama võlakirja emitendi riskiga b) emitendile - laen väärtpaberi vormis.
  Võla­kirja puhas­hind/​Clean price	Hind ilma kogunenud intressideta. Investori jaoks võlakirja tegeliku turuväärtuse mõõt, mida ei moonuta kupongimaksetest tulevevad suured hinnakõikumised.
  Võla­kirja tootlus	Võlakirja tootlus on lihtsamalt öeldes tulu, mida investor oma investeeringult teenib. Kui investor ostab võlakirja esmasturul, siis võlakirja tootlus võrdub kupongimääraga. Ostes võlakirja järelturul, võib tootlus ollla intressimäärast kõrgem või madalam. Kui võlakirja tootlus kasvab, on võlakirja hind langenud. Vastupidi, kui võlakirja tootlus langeb, on tema turuväärtus kasvanud. Tootlust väljendatakse tavaliselt protsentides aasta baasil.
  Välis­makse	Makse, mille korral makse saaja ja maksja kontod on erinevates pankades ning pangad asuvad erinevates riikides
  Välis­võla­kiri/​Foreign bond	Võlakiri, mis on emiteeritud väljaspool emitendi asukohariiki. Tavaliselt on võlakirja nominaalvaluutaks emissiooni toimumise riigis käibiv valuuta.
  Väärt­paber	Dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada.
  Väärt­paberi­haldur/​Custodian	Institutsioon, kes pakub klientidele teenust, mis hõlmab väärtpaberite haldamist, arveldusi ja väärtpaberite haldamise ja arveldustega seotud aruandlust.
  Väärt­paberi­konto	Väärtpaberitehingute teostamiseks ja väärtpaberite hoidmiseks avatav konto.
  Väärt­paberite haldamine/​Custody	Klientide väärtpaberite deponeerimine, nendega seotud arvelduste teostamine ja aruandluse teostamine.
  Väärt­paberite hinda mõjutavad sündmused/​Corporate actions	Sündmused mis võivad mõjutada väärtpaberi hinda või investorite käes olevate väärtpaberite kogust. Näiteks intressimaksed, boonus aktsiad, dividendid, märkimisõigused, aktsionäride üldkoosolekud jne.
  Väärt­paberi­tüüp	Erinevad väärtpaberid nagu aktsia, võlakiri, fondiosak.
  Väärtus­päev	Kuupäev, millal Swedbank kannab kliendi kontole või kontolt maha makse summa.

  Õ
  Õigused ​(kasuta­takse ka terminit "märkimis­õigused")	Õigused lubavad ettevõtte olemasolevatel aktsionäridel märkida aktsiate uusemissioonil aktsiaid enne avalikkust. Õigused aeguvad tavaliselt paari nädala jooksul.

  Ü
  Üldtingimused	Swedbanki üldtingimused.

  Y
  Yield to maturity (YTM)/​Tootlus lõppemis­tähtajani	Kõige laialdasemalt kasutatav võlakirja tootluse näitaja. Sisuliselt tootlus ehk intressimäär, mida investor teeniks nii põhiosalt kui tulevikus makstavatelt kupongidelt, ostes võlakirja antud turuhinna juures ja hoides selle lõppemistähtajani. YTM kalkulatsioon eeldab, et kõik kupongimaksed reinvesteeritakse tulevikus üha ja sama tootlusega, mis ei pruugi aga võimalikuks osutuda.

  • A
  • B
  • C
  • D
  • E
  • F
  • G
  • H
  • I
  • J
  • K
  • L
  • M
  • N
  • O
  • P
  • R
  • S
  • T
  • V
  • Õ
  • Ü
  • Y