Turvalisus

ID kaardi lugeja tellimiseks logige palun sisse

Internetipangas pääsete oma rahale ligi mistahes ajal ja kohast

Internetipanga eeliseks on kiire ja mugav suhtlus pangaga

  • pangatehingud pangakontorit külastamata;
  • personaalsed soodustused ja partnerite pakkumised;
  • interaktiivsed nõustamislahendused;
  • internetipangas on paljude tehingute tegemine soodsam kui kontoris.

Internetipanga kasutajaks saate, kui sõlmite lähimas pangakontoris lepingu.

Valige sobiv autentimisvahend

Sisselogimiseks peate valima autentimisvahendi. Soovitame internetipanka sisselogimiseks kasutada ID-kaarti või Mobiil-ID-d. Kuid autentimiseks võite kasutada ka PIN-kalkulaatorit ja paroolikaarti.

Mobiil-ID

Mobiil-ID on mugavaim viis panka sisenemiseks. Üks mobiil avab internetipanga arvutis, mobiilis, tahvelarvutis. Ei vaja seadistamisi ega installeerimisi, lihtsalt töötab.

Mobiil-ID on tasuline teenus. Hoolimata hinnast ei saa enamus mobiil-ID kasutajaid aru, kuidas nad seni ilma selleta hakkama said.

Mobiil-ID saate oma mobiilioperaatorilt. Lugege tasude ja liitumise kohta täpsemalt oma mobiilioperaatori lehelt.

Täpsemalt saate kõike mobiili-ID kohta käivat lugeda id.ee keskkonnast.

PIN-kalkulaator

PIN-kalkulaator genereerib iga kord uue parooli, mida ei saa kaks korda järjest internetipanka sisenemiseks kasutada – seega on raskendatud paroolide varastamine. Küsige PIN-kalkulaatorit pangakontorist.

PIN-kalkulaatori kasutusjuhend

ID-kaart

ID-kaardi kasutamiseks internetis on vaja arvutile ID-kaardi lugejat, mis loeb ID-kaardi kiibil olevat infot. Tellige ID-kaardi lugeja Swedbanki preemiaprogrammist:

ID-kaardi lugeja kättesaamisega Photopointist 300 punkti

Dokumentide digitaalseks allkirjastamiseks peab arvutis olema ID-kaardi tarkvara.

Laadin alla uusima ID-kaardi tarkvara
Dekrüpteerimise ja digiallkirjastamise juhend

Paroolikaart

Paroolikaart võimaldab tehinguid kuni 200 euro eest päevas. Paroolikaardi päevalimiidi vähendamisega soovime kaitsta Teie kontol olevat raha. Paroolikaarti on lihtne kopeerida ning seetõttu ei ole see kõige turvalisem autentimisvahend.

Swedbanki prioriteet on tagada oma internetipanga süsteemi suurim võimalik turvalisus teie ja teie raha jaoks. Siiski on väga oluline internetipanga teenuseid ja arvutit kasutades olla nutikas ja valvel.

Mida teha hädaolukordades?

Kui olete oma internetipanga juurdepääsukoodid kaotanud või juurdepääsumandaadid on rikutud, ärge kõhelge meile mis tahes ajal (meie teenused on saadaval kogu ööpäeva) helistamast. Pank blokeerib kohe juurdepääsu teie internetipanga kontole ja keegi teine ei saa ligi teie rahale, mis on meie panga konto(de)l.

  • Erakliendi tugi: 6310 310
  • Ärikliendi tugi: 613 2222

Kasutaja õigused

Meie internetipangas saate kasutada mitut kontot või valida kasutamiseks ainult ühe. Saate määrata iga kasutaja ja konto kasutajarežiimi, piirates kasutajate õigusi, st lubada ainult konto info vaatamise, maksete tegemise aga keelata.

Firma võib määrata erinevaid kasutajaõigusi oma vajaduste järgi. Need on jagatud profiilideks: maksete ettevalmistamine, info, maksed ja kõik teenused (info, maksed ja lepingute sõlmimine). Lisavalik maksete tegemiseks on topeltnõusolek: teine kasutaja, kel on ka samalt kontolt maksete tegemise õigus, peab alati kasutaja tehtavad maksed kinnitama, kui need ületavad firma poolt määratud summa.

Piirangud kasutajale

Saate igale kasutajale ja kontole individuaalselt määrata päeva- ja kuulimiidi. Valige päeva- ja kuulimiidid, mis vastavad teie ja/või teie firma vajadustele. Limiidid on kasutajaspetsiifilised, mitte rakendatavad igale üksikule kontole. Pange tähele, et koodikaardi kasutajatele võivad limiidid olla alla, kuid mitte üle 200 euro päevas. Limiite saab muuta Swedbanki kontorites (veenduge, et teil on pangakontorisse minnes kaasas isikut tõendav dokument).

Limiidid, mille kinnitamiseks helistatakse

Saate määrata väljaminevate maksete limiidid, mille kinnitamiseks teile helistatakse. Kui see limiit ületatakse, helistab panga töötaja määratud kontaktisikule ning küsib maksele kinnitust ja selle üksikasju. Teise võimalusena võib teie firma esindaja helistada panga klienditoele ja kinnitada makse autoriseerimisel. Täiendav makse kinnitamine tehakse telefoni teel. See tähendab, et pank ei teosta limiite ületavaid makseid ilma kliendi kinnituseta.

Pank helistab teile tööpäevadel kell 9–18. Kui panga töötaja ei saa kliendiga ühendust, proovitakse uuesti järgmisel pangapäeval; kui ka siis ei õnnestu ühendust saada, proovitakse järgmisel päeval uuesti. Kui klienti telefoni teel kätte ei saada, tühistatakse makse.

Kasutage mobiilipanga lahendusi

Määrake teadete saamine tekstsõnumiga kui väljaminevad maksed ületatakse. Saate SMSi teel hoiatuse iga kord, kui väljaminev makse ületab teie määratud limiidi. Sel viisil on teil alati võimalik kursis olla enda või oma firma rahaasjadega mis tahes kohas või ajal ning seda vaid SMSi teel.

Internetipanga seansi aegumine

Kui olete internetipangas tegevusetult 15 minutit, palutakse teil seansi jätkamiseks sisestada salasõna. Ajalimiidid kaitsevad teid juhul, kui unustate arvutist lahkudes internetipangast välja logida.

Kasutaja blokeerimine, kui sisestatud on vale salasõna või PIN-kood

Kui internetipanka sisselogimisel on vale salasõna sisestatud viis korda, blokeeritakse ligipääs kasutajakontole.

Seansi sertifikaat

Kogu internetipanga liiklus on krüptitud.

Internetipanga saidi sertifikaat

Enne kui üritate oma mandaatidega sisse logida, veenduge, et internetibrauseri aadressiribale on sisestatud õige internetiaadress. Ühendus peab olema krüptitud, saate seda näha aadressiribal, mis peaks algama sümbolitega https://... Samuti on internetiakna alumises osas kuvatud ikoon security icon on Verisign-sertifikaadi tunnus

Turvaaukudest teatamine

Swedbanki jaoks on oluline, et kliendid tunneksid end meie kaudu oma tehinguid tehes ohutult ja turvaliselt. Seetõttu kasutame struktureeritud lähenemisviisi turvalisuse ja julgeoleku tagamisele oma süsteemide arendamisel ja haldamisel ning püüame järjekindlalt saavutada võimalikult suurt turvalisust ja kõrget kvaliteeti. Vaatamata sellele võib mõni viga läbi lipsata. Kui te olete avastanud turvaaugu, tahaksime sellest lähemalt kuulda, et meil oleks võimalik probleem võimalikult kiiresti kõrvaldada.

Lisainfo

Kuidas teatada?

Saatke e-kiri aadressil responsible-disclosure@swedbank.com. Eelistame, et kasutaksite saadetava teabe kaitseks meie avalikku PGP-võtit. Palume esitada järgmised andmed.

  • Turvaaugu üksikasjalik kirjeldus, sh sellised andmed nagu URL ja turvaaugu liik.
  • Probleemi jäljendamiseks vajalik teave.
  • Kui asjakohane, siis ekraanipilt avastatud turvaaugu kohta.
  • Teie kontaktandmed (nimi, e-posti aadress, telefoninumber) ja avalik PGP-võti (kui on).

Millest teatada?

Te võite teatada turvaaukudest, mille olete avastanud ükskõik millisest meie teenusest. Turvaaugud on näiteks murdskriptimine, krüpteerimisvead või loogiliste juhtelementide turvalisust mõjutavad vead. Turvaaukudest teatamise võimalus ei ole mõeldud teistest loogikavigadest või tekstides esinevatest vigadest teatamiseks ega turvalisuse, meie teenuste vms kohta küsimuste esitamiseks.

Mida Swedbank pärast teate saamist teeb?

Me saadame teile kinnituse, et oleme teie kirjelduse kätte saanud, hoiame teid probleemi lahendamisega kursis ja teatame teile, kui probleem on lahendatud. Me ei maksa turvaaukudest teatamise eest tasu.

Mida me teilt eeldame?

Nii meie kui ka meie klientide turvalisuse tagamiseks on oluline, et te järgiksite häid tavasid. See tähendab järgmist.

  • Te ei kasuta turvaauku selleks, et pääseda ligi või üritada pääseda ligi andmetele, mis ei kuulu teile.
  • Te ei kasuta turvaauku selleks, et eemaldada või muuta andmeid.
  • Te ei mõjuta meie teenuste kättesaadavust teenusetõkestamise rünnetega.
  • Te annate meile võimaluse teatatud turvaauk parandada, enne kui selle avalikustate.

Kas teatada saab anonüümselt?

Jah, kuid siis me ei saa teile vastata ja teid probleemi kõrvaldamisega kursis hoida.

PGP võti

PGP võti
Key ID: 0x0AD6CCAF
Fingerprint: 2D14 4030 6D4B 68C3 F286 3AC6 333B E8E4 0AD6 CCAF

Kahtlased e-kirjad või kõned. Olge ettevaatlikud ja valvel.

Mõnikord võite saada telefonikõnesid või kirja väidetavatelt pangatöötajatelt, kes paluvad teil esitada oma turvakoodid. Üldiselt on sellise õngevõtmise eesmärk panna kedagi oma panga- ja krediitkaardiandmeid esitama. Selleks saadetakse e-kirju, mis näivad olevat pangast, internetiteenuse osutajalt jne, ning neis küsitakse kontonumbrite ja salasõnade kinnitusi.

  • Internetipanga kasutajad ei tohi esitada infot salajaste pangakoodide kohta kellelegi, isegi kui neid ähvardatakse või lubatakse selle eest arvestatavat rahalist kasu.
  • Internetipanga kasutajaid julgustatakse helistama panka ja neid informeerima kõigist kahtlastest kõnedest või e-kirjadest, millega neil palutakse esitada või kinnitada infot, mis on seotud internetipanga juurdepääsukoodidega.
  • Internetipanga kasutajad ei tohi vajutada linkidele, mis on kahtlaste päritoluga e-kirjades, ega avada nendega kaasas olevaid manuseid.
  • Swedbank ei saada kunagi e-kirju, milles palutakse teil esitada oma kasutajatunnus, salasõnad või koodikaardi numbrid, ega linke veebisaitidele, kuhu peaksite sisestama oma andmeid.
  • Swedbank ei saada kunagi e-kirju, milles palutakse paigaldada lisatarkvara, et parandada internetipanga kasutamist.

Kui olete millegi sellisega kokku puutunud, teatage palun juhtumist panka e-posti aadressil phishing@swedbank.ee.

Turvaline internetis lehitsemine

  • Suhtuge kahtlastesse failidesse ettevaatusega ja ärge avage neid. Ärge avage faile, mille on saatnud tundmatud isikud, või kui te pole kindel, et nende avamine on turvaline. Olge ettevaatlik ka nende failidega, mille on saatnud teie tuttavad, sest nende arvuti võib olla viirusega nakatunud ja saadetud fail võib samuti olla viirus või nuhkvara. Viirused on kõige sagedamini failides, mis lõppevad laiendiga .exe, .com, .bat, .vb, .vbs, .js, .scr ja .pif.
    Viirused võivad olla ka Microsoft Office’i dokumentides, nii et ettevaatlik tasub olla ka nende avamisel ja valida „ei”, kui Word palub luba käitada makro (programmiskript).
  • Kui olete lõpetanud internetipanga seansi, logige välja (vajutades „Välju”) ning sulgege oma internetibrauser (vajutades „Välju” või sulgemismärgil). See on kohustuslik ka siis, kui jätate oma arvuti mõneks ajaks valveta. Neid nõuandeid järgides kaitsete ennast ja oma arvutit (ning pangakontosid) selle eest, et teised isikud sinna sisse logida saaksid.
  • Võimaluse korral vältige internetipanga kasutamist avalikes kohtades (internetikohvikud, raamatukogud jne). Kui see aga osutub siiski vajalikuks, veenduge alati, et sulgete brauseri akna pärast internetipangas olemist ja muudate oma salasõna esimesel võimalusel.
  • Ärge logige oma igapäevatöös arvutisse sisse administraatori õigustega kasutajana.
  • Lülitage oma arvuti välja, kui te seda ei kasuta. Keegi ei saa häkkida arvutit, mis pole võrgus.

Kaitske oma internetipanga juurdepääsukoode

  • Ärge mingil juhul jagage üksikasju oma salajaste internetipanga koodide kohta teiste isikutega, ka oma pereliikmete, sõprade või panga töötajatega. Kui soovite, et teie pereliikmed saaksid hallata teie raha Swedbanki konto(de)l, paluge pangal ka neile väljastada internetipanga juurdepääsukoodid. Pidage meeles, et kõik internetipanga sisselogimise üksikasjad (kasutajatunnus, koodid, salasõnad jne) annavad juurdepääsu teie rahale.
  • Hoidke koodikaarti võõraste ja teiste isikute eest peidus. Ärge kirjutage sellele oma kasutajatunnust.
  • Ärge kunagi saatke internetipanga juurdepääsudetaile e-posti teel.
  • Ärge hoidke oma salasõna või PIN-kood koos turvamärgiga.
  • Teie püsiparool peaks olema raskesti ära arvatav ja koosnema ebaloogilisest numbrite, tähtede ja teiste sümbolite jadast. Telefoninumbreid, isikunimesid ja muud teiega seotud infot peaks vältima. Valige salasõna, mis sisaldaks 8–16 sümbolit.
  • Muutke oma salasõna iga 40 päeva järel.
  • Teie PIN-kood ei tohiks kokku langeda ühegi osaga teie telefoninumbrist. Vältige kuupäeva meenutava PIN-koodi valimist.
  • Muutke oma püsiparooli või PIN-koodi kohe, kui kahtlustate, et teine isik võib olla juurde pääsenud teie internetipanga mandaatidele.

Jälgige kontol toimuvat raha liikumist.

  • Jälgige regulaarselt oma kontol toimuvaid tehinguid.

Kasutage tasuta võrgus olevaid viiruseskännereid, et veenduda oma arvuti turvalisuses:

http://housecall.trendmicro.com/
http://www.kaspersky.com/security-scan
http://home.mcafee.com/downloads/free-virus-scan

Soovitame arvutitele, millega kasutatakse internetipanga teenuseid, järgmisi turvameetmeid:

  • Paigaldage viirusetõrjetarkvara ja konfigureerige see automaatselt saama uuendusi viiruste määratluste andmebaasist (vähemalt üks automaatne uuendus päevas).
  • Paigaldage ja lülitage sisse kohalik tulemüür. See peaks olema konfigureeritud vältima internetist tulevaid ühendusi teie arvutiga.
  • Laadige alla ja paigaldage regulaarselt turvatarkvara uuendused kogu teie arvutisse paigaldatud tarkvarale.
  • Kasutage oma brauseri ja operatsioonisüsteemi uusimat saadaolevat versiooni.
  • Lülitage kogu tarkvaral sisse automaatsed uuendused.
  • Konfigureerige brauser blokeerima hüpikaknaid.

Soovitame mobiilseadmetele (nutitelefonid ja tahvelarvutid), millega kasutatakse internetipanga teenuseid, järgmisi turvameetmeid:

  • Laadige alla ja paigaldage rakendusi ainult usaldusväärsetest allikatest nagu App Store iPhone’il ja iPodi Touchil, Google Play AndroidTM-seadmetel või Windows Phone’i rakenduste pood.
  • Ärge proovige meelevaldselt ületada ega mööda hiilida piirangutest, mida on seadnud sidefirma või teie seadme tootja. See eemaldab kaitse, mis on seadmesse ehitatud ja mõeldud ohu eest kaitsmiseks.
  • Konfigureerige oma mobiiliseade automaatselt alla laadima ja paigaldama uuendusi kogu sellesse installitud tarkvarale.
  • Kasutage oma brauseri ja operatsioonisüsteemi uusimat saadaolevat versiooni.
  • Kui sisselogimine ei õnnestunud

    Internetipanka saate sisse logida ID-kaardi, Mobiil-ID, PIN-kalkulaatori ja paroolikaardi abil. Enne sisselogimist veenduge, et teate kõiki vajalikke paroole ja koode. Kõige levinum põhjus, miks internetipanka sisselogimine ei õnnestu, on kasutajatunnuse või püsiparooli vale sisestamine. Veenduge, kas sisestasite oma kasutajatunnuse ja paroolid õigesti ning et klaviatuuril pole sisse lülitatud klahvid „Caps Lock” või „Num Lock”. Samuti kontrollige, kas klaviatuuri keelevalik on tavapärane.

    NB! Kui olete internetipanka sisenemisel eksinud viis korda järjest kasutajatunnuse ja/või paroolide sisestamisega, siis Teie ligipääs internetipangale blokeeritakse. Blokeeringu vabastamiseks helistage meie klienditoe telefonil või pöörduge lähimasse pangakontorisse. Probleemide korral aitab klienditugi telefonil 6 310 310

    ID-kaart

    Veenduge, et ID-kaart on korralikult kaardilugejas ja ID-kaardi programm töökorras. Sulgege brauser ja avage see uuesti. Infot ID-kaardi kasutamise kohta küsige telefonil 1777 või abi@id.ee

    Laadin alla uusima ID-kaardi tarkvara

    Mobiil-ID

    Kontrollige, kas sisestasite Mobiil-ID PIN1-koodi, mitte ID-kaardi PIN1-koodi. Kui Teie mobiiltelefonile saadetud kontrollkood erineb koodist, mida näete ekraanil, helistage koheselt klienditoe telefonil 6310310. Infot mobiil-ID kasutamise kohta küsige telefonil 1777 või abi@id.ee

    PIN-kalkulaator

    Kui PIN-kalkulaator on saanud kahjustada või on patarei tühi (kalkulaatori ekraanil on nullid, kalkulaator ei reageeri nupuvajutustele või genereerib valesid paroole), pöörduge kalkulaatori vahetamiseks kontorisse ning võtke kaasa kalkulaator ja isikut tõendav dokument.

    PIN-kalkulaatori kasutusjuhend

    Paroolikaart

    Kontrollige, kas kasutate õiget paroolikaarti ning kas sisestasite parooliväljale õige parooli.

  • Milline on kõige turvalisem autentimisvahend?

    Kõige turvalisemad autentimisvahendid on ID-kaart, Mobiil-ID ja PIN-kalkulaator. Soovitame kasutada ID-kaarti ja Mobiil-ID-d, sest need on kõige mugavamad ja turvalisemad autentimisvahendid. Ka PIN-kalkulaator on sama turvaline. Paroolikaarti on lihtne kopeerida, seetõttu ei saa seda väga turvaliseks autentimisvahendiks pidada.
  • Kuidas leida teenuste täishinnakiri?

    Täishinnakirja leiate erakliendi avalehelt, kui valite jaotise „Hea teada” alt hindade ja kursside lehe.
  • Kuidas leida EURIBOR?

    Euribori leiate erakliendi avalehelt, kui valite jaotise „Hea teada” alt „Hinnad ja kursid” ning selle alt „Laenu ja liisingu intressimäärad”.
  • Kuidas leida IBAN-i ja SWIFT/BIC-koodid?

    Koodid leiate, kui valite igapäevapanganduse valdkonna maksete jaotisest välisarvelduste lehe. Info rahvusvahelise kontonumbri ehk IBAN-i kohta on kohe välisarvelduste avalehel, sealt läheb ka viide IBAN-i kalkulaatorile. SWIFT-koodid leiate, kui vajutate välisarvelduste avalehel korrespondentpankade nimekirja lingile, mis asub lehe alumises osas.
  • Kuidas saan muuta internetipanga seadeid ja oma kontaktandmeid?

    Seaded ja kontaktandmed asuvad erakliendi avalehel jaotise „Minu pank” all. Valides menüü „Minu kontaktid ja seaded” saate muuta oma kontaktandmeid, vahetada püsiparooli ning määrata uusi internetipanga eelistusi.
  • Mis on annetuskeskkond?

    Tegu on Eestis uue algatusega. Koostöös Heateo Sihtasutusega oleme sellesse keskkonda valinud heategevusprojektid, mida meie kliendid saavad sobiva summaga toetada. Annetuskeskkonna leiavad kasutajad jaotisest "Swedbank ühiskonnas".
    Lisainfot saate annetuskeskkonna lehelt
  • Miks ei saa paroolikaardiga teha suuri tehinguid?

    Paroolid on kogu maailmas kuulutatud oma aja ära elanud isiku tuvastamise viisiks, kõikidel pankadel soovitatakse üle minna tugevama turvalisusega isiku tuvastamise moodustele. Meie soovitame internetipanka sisse logida ID-kaardi / Digi-IDga või Mobiil-ID-ga. Ka PIN-kalkulaator on turvaline autentimisvahend, kuid seda on ebamugavam kaasas kanda. Paroolikaardi limiit aitab kaitsta Teie kontol olevat raha – juhul kui keegi pahatahtlik on saanud Teie paroolid oma käsutusse, ei saa ta Teie raha piiramatult kasutada.
  • Kas ID-kaardiga / Digi-IDga sisselogides ei ole tehingutele limiite?

    ID-kaardi / Digi-ID, Mobiil-ID ja PIN-kalkulaatoriga internetipanka logides kehtivad tehingutele need limiidid, mille olete teleteenuste lepingu sõlmimisel määranud. Mõistlik on määrata selline päevalimiit, mille piires Teil tavaliselt on vaja ülekandeid teha. Tavapärastest suuremate ülekannete tegemiseks saate alati ajutiselt tehingulimiiti suurendada.
  • Kui ma enam paroolikaarti ei kasuta, kas pean selle pangale tagasi andma?

    Te ei pea paroolikaarti ära andma, võite selle jätta varuvariandiks ID-kaardi kõrvale alles olukordadeks, kus ID-kaarti ei ole võimalik kasutada. Paroolikaardile kehtib lihtsalt madalam päevalimiit.
  • Mida teha, kui ma ei taha enam paroolikaarti?

    Paroolikaardi võite tuua lähimasse pangakontorisse.
  • Kas paroolikaardid kaovad tulevikus üldse ära?

    Pangad liiguvad korduvkasutusega paroolikaartide kaotamise suunas, kuid enne peab valdav osa meie klientidest autentimisvahendina kasutama kas ID-kaarti / Digi-ID või Mobiil-ID-d.
  • Kuidas saan limiite muuta?

    Limiite saate muuta ainult pangakontoris. Turvalisuse tagamiseks on vajalik isiku füüsiline tuvastamine, sellepärast ei saa limiite muuta internetipangas. Soovitame kehtivad tehingulimiidid üle vaadata ning vajadusel neid muuta. Määrake limiidiks summa, mille ulatuses Te tavaliselt internetipangas päevas tehinguid teete.
  • Mis saab telefonipanga limiitidest?

    Kui kasutate paroolikaarti telefonipangas ning hetkel on tehingulimiit üle 200 euro, siis see väheneb pärast 1. jaanuari 2011 automaatselt 200 euroni. PIN-kalkulaatori kasutajate jaoks ei muutu midagi.
  • Mis saab PIN-kalkulaatorist?

    PIN-kalkulaator ei kao kuhugi. Kui kasutate PIN-kalkulaatorit, saate jätkata interneti- ja telefonipangas oma senise limiidi kasutamist.
  • Miks peaksin eelistama ID-kaarti / Digi-IDd PIN-kalkulaatorile?

    ID-kaart / Digi-ID on turvalisem, sest kaardi kiip võimaldab hoida kaardi omaniku elektroonilist suhtlust turvalisena.
    ID-kaart / Digi-ID on mugavam, sest sellega pääseb kõigisse Eesti suuremate pankade internetipankadesse – pole vajadust mitme
    PIN-kalkulaatori või paroolikaardi järele. Saate kõigisse e-teenindustesse minna otse, ilma et peaksite kõigepealt end internetipangas autentima. ID-kaarti on mugav ka kaasas kanda.
    ID-kaart on odavam, sest selle kasutamiseks on Teil tarvis ainult ID-kaardi lugejat, mille saate 5,75 euro eest tellida kas internetipangast või osta pangakontorist.
  • Mida teha, kui ID-kaardi PIN-koodid on kadunud?

    Uued PIN-koodid saate kodakondsus- ja migratsiooniameti teenindusbüroodest või pangakontorist.
  • Mul ei olegi veel ID-kaarti / Digi-IDd. Kuidas ma selle saan?

    Uue ID-kaardi / Digi-IDd saate taotleda kodakondsus- ja migratsiooniametist. Kui Teil on juba olemas mõni kodakondsus- ja migratsiooniametist väljastatud isikut tõendav dokument, näiteks pass, siis saate ID-kaarti / Digi-ID taotleda ka posti teel. Lähem info www.pass.ee
  • Kuidas pääsen oma pangakontole ligi kohtades, kus ei ole ID-kaardi / Digi-ID lugejat?

    Paroolikaardiga
    Paroolikaardiga internetipanka sisenemisel peate arvestama, et üle 200 euro eest tehinguid Te teha ei saa.
    Mobiil-ID-ga
    Mobiil-ID on mobiiltelefoni SIM-kaardil asuv ID-kaart, mille abil saate end internetipangas mobiiltelefoni kaudu autentida.
    Mobiilset ID-d saavad kasutada vaid EMT kliendid.
    PIN-kalkulaatoriga
    PIN-kalkulaatoriga saate teha tehinguid vastavalt lepingus määratud limiidile. PIN-kalkulaatori saate kontorist.
  • Pangandusterminid

    A
    Aažio Väärtpaberite ja raha tegeliku või börsihinna ja sellest madalama nominaalhinna vahe.
    Account operator /kontohaldur Pank või väärtpaberivahendaja, kes vahendab investorile tema väärtpaberikonto kasutamist ning väärtpaberitehinguid.
    ADR USA panga poolt väljastatavad tõendid, mis esindavad välismaise firma aktsiaid. ADR-e saab kaubelda USA väärtpaberiturul ja nad on mugavaks vahendiks USA investorile välismaiste ettevõtete aktsiatega kauplemiseks.
    Aktsia Investeering, mis esindab omandiõigust ettevõttes või investeerimisfondis.
    Akreditiiv Maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel.
    Aktsiakapital Ettevõtte poolt emiteeritud aktsiad.
    Aktsiaoptsioon Optsioonileping, mille alusinstrumendiks on aktsia.
    Ameerika tüüpi optsioon Optsioon, mida saab kasutada igal ajahetkel enne selle lõppemispäeva.
    Amortisatsioon Põhivara väärtuse vähenemine.
    Arbitraaž Väärtpaberite ostu-müügitehnika, kus soovitakse kasu saada hinna väikestest erinevustest.
    Arvelduskonto Kliendi nimel avatud konto arvelduste teostamiseks ja nõudmiseni hoiuste hoidmiseks.
    Arvelduskrediit Võimaldab kontol kindlaks määratud limiidi ulatuses miinusesse minna.
    Asset allocation (Varade paigutamine) Investeerimiseks olemasolevate vahendite jagamine erinevate instrumentide ja turgude vahel.
    At-the-money Optsioon, mille tehinguhind võrdub alusinstrumendi hetkehinnaga.
    Autoriseerimine Kaardi vastuvõtja poolt teostatav kontrollpäring kaardi kehtivuse ja tehingu tegemiseks piisava raha olemasolu kohta.
    Avalik emissioon Selline emissioon, milles väärtpaberite väljalaske maht ületab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära ning õigusaktides, emitendi põhikirjas või emitendi otsuses väärtpaberite väljalaske kohta pole seatud piiranguid väärtpaberite levitamisele järelturul.
    Avatud investeerimisfond Lepinguline investeerimisfond (avatud investeerimisfond) - fondi osakute avaliku väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara kogum, mis on osakuomanike kaasomandis ja mida valitseb fondivalitseja. Avatud investeerimisfond emiteerib aktisaid niipalju kui investorid soovivad.
    B
    Baaspunkt Üks sajandik ühest protsendist - 0.01%
    Baaspunkti väärtus
    (Basis point value, BPV)
    Võlakirja (või intressiderivatiivi) väärtuse muutus, mida põhjustab tootluse muutus 1 baaspunkti (1/100 protsendi) võrra.
    BPV = MD (modifitseeritud duratsioon)/100.
    Beeta Vara väärtuse muutlikkuse (volatiilsuse) mõõt turu suhtes. Kui beeta on 1, muutuvad vara ja turg ühtemoodi.
    BIC Panga identifitseerimiskood (i.k Bank Identification Code, tuntud ka SWIFT-koodina).
    Bilansireiting Kliendi automatiseeritud krediidivõimelisuse hindamine ettevõtja majandusnäitajate baasil.
    Bilanss Finantsaruanne, mis fikseerib ettevõtte varad ja kohustused mingil kindlal ajahetkel.
    Black-Scholes optsiooni hindamise mudel Matemaatiline valem, mida kasutatkase optsioonilepingute väärtuse analüüsimiseks. Valem mõeldi välja Fischer Blacki ja
    Myron Scholes´i poolt ning see võtab arvesse alusvara hinda, volatiilsust, optsiooni tehinguhinda ja lõppemispäeva, intressimäärasid ja dividende. Swedbank Marketsi leheküljel olevad optsioonikalkulaatorid lähtuvad optsiooni hinna arvutamisel sellest mudelist.
    Blokeerimine Konto käsutuspiirang, mille tulemusena on panga või kliendi algatusel peatatud kliendi õigus teha kõiki tehinguid või muid toiminguid.
    Blue chip Selliste ettevõtete aktsiad, mis on tunutud pikaajalise ja stabiilse kasumi teenimise ja dividendide maksmise poolest.
    Broneerimine Konto käsutuspiirang, millega on piiratud teatud summa kasutamine kontol.
    Börs Organiseeritud süsteem väärtpaberite ostmiseks, müümiseks ja hoidmiseks.
    C
    CD/deposiidisertifikaat
    (certificate of deposit)
    Kaubeldav väärtpaber, mis emiteeritakse pankade poolt; tõend, et antud panka on tehtud fikseeritud tähtajaga deposiit. Võimaldab kaubelda deposiite teisesel turul.
    Clean price/ Võlakirja puhashind Hind ilma kogunenud intressideta. Investori jaoks võlakirja tegeliku turuväärtuse mõõt, mida ei moonuta kupongimaksetest tulevevad suured hinnakõikumised.
    Clearing/kliiring Väärtpaberitehingute arveldusprotsess, kus arvestatakse välja tehingu osapoolte võlgnevused või laekumised.
    Corporate actions/väärtpaberite
    hinda mõjutavad sündmused
    Sündmused mis võivad mõjutada väärtpaberi hinda või investorite käes olevate väärtpaberite kogust. Näiteks intressimaksed, boonus aktsiad, dividendid, märkimisõigused, aktsionäride üldkoosolekud jne.
    Counterpart/tehingupartner Väärtpaberitehingu vastaspool, ehk kliendi ostutehingu korral väärtpaberite müüja ja kliendi müügitehingu korral tema väärtpaberite ostja.
    CP/kommertspaber Võlakirja erivorm, mis on tavaliselt alla-aastase tähtajaga tagatiseta väärtpaber ja emiteeritakse kokkulepitud programmi raames
    Current yield/Jooksev tootlus Lihtsustatud võlakirja tootluse näitaja - saadava kupongimakse protsentuaalne suhe võlakirja eest makstud puhashinda (clean price). Ei võimalda arvesse võtta kupongimaksete reinvesteerimisest saadavat tulu, ega kapitalikasvu/kaotust, mis realiseerub lõppemistähtajal või võlakirja müümisel teisesel turul.
    Cusip code Cusip code identifitseerib USAs ja Kanadas emiteeritud väärtpabereid. On kohalikul turul väga levinud.
    Custodian/väärtpaberihaldur Institutsioon, kes pakub klientidele teenust, mis hõlmab väärtpaberite haldamist, arveldusi ja väärtpaberite haldamise ja arveldustega seotud aruandlust.
    D
    Deebetkaart Pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid kontol oleva raha ulatuses.
    Deflatsioon Kaupade ja teenuste üldine hinnataseme alanemine, mis viib raha suurenenud ostujõule. Vastandmõiste inflatsioonile.
    Delivery versus payment /makse vastu arveldus Makse vastu tehing on väärtpaberitehing juhul, kui raha ja väärtpaberid liiguvad samaaegselt üksteisest sõltuvalt. Tehingu sõlmimisel lepitakse kokku, et väärtpaberite eest makstakse tehingu käigus ostja arvelduskontot debiteerides ja väärtpaberikontot krediteerides ning müüja väärtpaberikontot debiteerides ja arvelduskontot krediteerides.
    Dematerialiseeritud väärtpaberid Väärtpaberid, mis on registreeritud elektroonilistel kandjatel ja mille hoidmine ja arveldused toimuvad elektrooniliselt.
    Deposiidisertifikaat/CD (certificate of deposit) Kaubeldav väärtpaber, mis emiteeritakse pankade poolt; tõend, et antud panka on tehtud fikseeritud tähtajaga deposiit. Võimaldab kaubelda deposiite teisesel turul.
    Deposiit Kindlaks perioodiks panka paigutatud raha.
    Depository Receipt (DR) DR on vabalt võõrandatav instrument, mis esindab õigust teises riigis deponeeritud väärtpaberile. DRi aluseks olev väärtpaber on deponeeritud kohaliku depoopanga kaudu emitendi koduriigi depositooriumis. DR-dega kaubeldakse ja neid arveldatakse muudel turgudel kui seda on emitendi koduriigi väärtpaberiturg. DR arveldusi välisturgudel korraldab rahvusvaheline depoopank, kelle kaudu on DR-dega võimalik arveldada rahvusvaheliste arveldussüsteemide kaudu. DR programmi raames on rahvusvahelisel depoopangal võimalik DR-e nende aluseks olevate väärtpaberite kaudu täiendavalt väljastada või olemasolevaid DR-e tühistada.
    Derivatiiv/tuletisinstrument Kompleksne investeering, mille väärtus tuleneb või on seotud mõne finantsvaraga nt. aktsia, võlakiri, valuuta jne. Derivatiivid võivad olla noteeritud börsil või nendega kaubeldakse OTC turul. Derivatiivid on nt optsioonid, futuurid.
    Devalvatsioon Rahakursi alandamine valuutade või kulla suhtes; rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine.
    Devalveerimine Riigi valitsuse poolne valuuta väärtuse vähendamine välisvaluutade suhtes. Selle tulemusena muutuvad imporditavad kaubad selles riigis kallimaks. Riigi poolt eksporditavad kaubad muutuvad välismaal odavamaks ja seetõttu kaupade konkurentisvõime kasvab.
    Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga.
    Dirty price Võlakirja hind koos kogunenud intressidega.
    Diskonteerimine Veksli müümine pangale enne tähtpäeva saabumist; nominaalväärtusest ostja kasuks mahaarvamine seoses müügitehingu ennetähtaegse soodustamisega.
    Diskontovõlakiri Võlakiri, mille müügihind on väiksem kui tema nimiväärtus (ka null-kupongiga võlakiri). Võlakirja tootlus investori jaoks, kes hoiab seda lõppemistähtajani, tuleneb ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest.
    Diversifitseerimine Diversifitseerimiseks jagab investor investeerimiseks mõeldud vahendid ära erinevate varaklasside vahel, et vältida ühe varaklassi hinnalangusest tingitud koguvara väärtuse järsku langemist.
    Dividend Kasumiosa, mis aktsiate arvu alusel investeerijale välja makstakse
    Dividendide reinvesteerimine Saadud dividendid, mis investeeritakse samasse väärtpaberisse, mis genereeris neid dividende.
    Duratsioon/kestus Meetod teatud osa riski mõõtmiseks võlakirjas või võlakirjafondis.
    E
    E-arve internetipanga postkasti saadetav elektrooniline arve, mis sisaldab informatsiooni teenuse pakkuja poolt kliendile osutatud teenuse või müüdud kauba kohta. E-arvet saab kohe tasuda, salvestada, arhiveerida või välja printida.
    Eelisaktsia Garanteerib dividendide saamise sõltumata ettevõtte finantstulemustest, kuid ei anna aktsionärile hääleõigust.
    Elektrooniline maksevahend maksevahend, mis võimaldab kliendil teha sidekanalite vahendusel ülekandeid ning muid pangatoiminguid (nt pangakaart, internetipank, telefonipank).
    Elektrooniline pangandus pangateenus, kus klient edastab elektroonilise kanali vahendusel oma maksekorralduse jm info ning saab vastu info oma konto ning panga teenuste kohta.
    Elektroonilised kanalid Swedbanki ärikliendi pangaprogramm, telefonipank, internetipank.
    Emissioon a) investorile: protsess, mille käigus investor saab võimaluse osta võlakirju b) emitendile: protsess, mille käigus korraldatakse võlakirjade müük ja ettevõtte arvele laekub laenatud raha.
    Emissiooniprospekt/prospekt Ettevõtte aktsiate avaliku pakkumise detailide formaalne avalikustamine. Prospekt tuleb teha kättesaadavaks aktsiate võimalikele ostjatele. Prospekti hoolikas lugemine on enne investeeringu tegemist ääretult oluline.
    Emitent juriidiline või füsiline isik, kes kehtestatud korras emiteerib väärtpabereid ja kannab sellega kaasnevaid kohustusi investorite ja vahendajate ees.
    EPS tulu aktsia kohta - Osa ettevõtte kasumist, mis on eraldatud igale emiteeritud aktsiale pärast maksude mahaarvamist, amortisatsioonieraldisi, potentsiaalset kahjumit, makseid eelisaktsiate ja võlakirjaomanikele ja muid kulusid.
    Eraisik füüsiline isik
    Eraklient eraisikust klient
    Esmasturg Väärtpaberite väljalaskmine ja esmaslevitamine. Esmaslevitamine on väärtpaberite müük esmasinvestorile märkimisega või ilma, välja arvatud olukord, kus kogu väljalase müüakse emissioonikorraldajale või väljalaset korraldavale juriidilisele isikule.
    Ettevõtte võlakiri Ettevõtte poolt emiteeritud võlakiri.
    Euro Euroopa Rahaliidu ühisraha, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 1999. Euroopa Rahaliidu moodustavad riigid, mis 1998. aastal vastasid Euroopa Liidu Maastrichti lepingus määratud majanduskriteeriumitele.1999. aasta algusest hakkas euro kehtima arveldusvaluutana. 1. jaanuaril 2002 lasi Euroopa Keskpankade Süsteem käibele paberrahad 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 euro väärtuses. Mündid 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 sendi ning 1 ja 2 euro vääringus.
    Eurobond Võlakiri, mis on emiteeritud rahvusvahelisele turule väljaspool selle riigi jurisdiktsiooni, mille valuuta on võlakirja nominaalvaluutaks. Emissiooni levitatakse vähemalt kahes välisriigis. Eurovõlakirja intressidelt ei peeta kinni tulumaksu.
    Euroopa tüüpi optsioon Optsioon, mida saab kasutada ainult lõppemisspäeval.
    Eurovaluuta Iga valuuta, mille omanikuks on antud valuuta asukohariigi mitteresident (nt Eurodollar - Eesti residendi hoius USA dollarites).
    Ex-dividend päev Päev, millest alates aktsia ostnud investor ei ole õigustatud saama väljakuulutatud dividende.
    F
    Faktooring faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor kohustub tasuma nõude eest ja andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti.
    Fill or kill Väärtpaberi ostu-või müügikorralduse tingimus, mille korral korraldus tühistatakse kui selle kohene täielik täitmine ei ole võimalik.
    Fond teatud otstarbeks või perioodiks eraldatud vahendid.
    Fondijuht Isik, kes tegeleb investeerimisfondi juhtimisega, sealhulgas ka väärtpaberite valikuga, kuhu fond investeerib.
    Foreign bond /välisvõlakiri Võlakiri, mis on emiteeritud väljaspool emitendi asukohariiki. Tavaliselt on võlakirja nominaalvaluutaks emissiooni toimumise riigis käibiv valuuta.
    Forward-tehing (tähtpäevatehing) Kahepoolne kokkulepe tulevikus kahe finantsvara omavaheliseks vahetamiseks. Olulisteks parameetriteks forwardtehingu hinna leidmisel on finantsvara hetkehind (spot) ja mõlema finantsvara intressimäärad. Tehingut, mis koosneb forwardtehingust ja samaaegsest spot-tehingust nimetatakse swapiks.
    Free of payment/makseta arveldus Makseta on väärtpaberitehing siis, kui raha ja väärtpaberid liiguvad erinevatel aegadel vastavalt tehingu osapoolte kokkuleppele. Tehingu sõlmimisel lepitakse kokku, et ostja ei maksa väärtpaberite eest tehingu käigus ja toimub ainult väärtpaberite debiteerimine müüja väärtpaberikontolt ja krediteerimine ostja väärtpaberikontole.
    FRN (Floating Rate Notes) Nn "ujuva intressiga" võlakiri, mille kupongimakse suurus muutub perioodiliselt vastavalt muutustele turuintressides. Tavaliselt on kupongimäär seotud LIBORi või mõne muu rahaturu intresside indeksiga
    Fundamentaalanalüüs Analüüsitehnika, mis võtab arvesse ettevõtte finantsseisukorda, juhtimist ja positsiooni tööstussektoris, selleks et ennustada aktsia hinna liikumist.
    Futuur Sisuliselt standardiseeritud forward, reeglina kaubeldakse börsil. Futuuri omadusteks on väiksem paindlikkus näiteks lõpp-päeva valimisel ja kogustes, kuid suurem likviidsus.
    G
    Garantii Garandi tagasivõetamatu kohustus maksta garanteeritud kohustuse mittetäitmisel garantiikirjas näidatud rahasumma garantii saajale.
    GTC (good till cancelled -kehtiv kuni tühistamiseni) Väärtpaberi ostu- või müügikorralduse tingimus, mille korral korraldus kehtib kuni selle täitmiseni või seni kuni investor tühistab selle või 60 päeva, kui korralduse täitmine on takistatud selle tingimuse tõttu.
    H
    Hoius Teatud kindlaks perioodiks panka paigutatud raha.
    Hüpoteek Kinnispant e kinnisvarale seatav pant.
    I
    IBAN Rahvusvaheline konto number (International Bank Account Number).
    ID-kaart isikut tõendav siseriiklik dokument (isikutunnistus), millele on kantud digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat.
    Indeks Finantsturgude kui terviku või mõne üksiku segmendi statistiline mõde. Indeks baseerub aktsiatel, võlakirjadel või muud tüüpi väärtpaberitel. Indeksid võivad olla keerulised arvutused hõlmates endas erinevate tegurite kaalude kasutamist. Tuntumad indeksid on näiteks, Nasdaq-100 indeks ja S&P 500.
    Indekseerimine Aktsiate portfelli, mille koostis vastab laialt levinud turuindeksi koostisele ja käitumisele, ostmine ja hoidmine.
    Inflatsioon makromajandusnäitaja, mis näitab üldise hinnataseme tõusu, inflatsioonimäär on hinnatõusu kiirus.
    Inkassatsioon Rahavedu
    Inkasso Maksevorm, kus pankade vahendusel esitatakse kauba ostjale kauba omandiõigust tõestavad dokumendid ning loovutatakse need vastavalt inkassonõuete tingimustele kas kohese makse või tähtajalise maksekorralduse aktsepteerimise vastu.
    Insider Ettevõtte töötaja, kellel on sellist informatsiooni ettevõtte kohta, mis ei ole avalikkusele teada.
    Institutsionaalne investor Organisatsioon, mis investeerib mitme individuaalse investori poolt investeeritud varasid.
    In-the-money Termin kirjeldamaks optsiooni, mis omaks väärtust kohesel kasutamisel. Ostuoptsiooni korral tähendab see, et alusvara praegune hind on kõrgem kasutamishinnast.
    Intress sajandikosades võlasummast arvestatud tulu, mida võlgnik on kohustatud rahasumma kasutamise eest võlausaldajale maksma
    Intressimäär Laenu kasutamise eest pangale makstava tasu suurus protsentides.
    Intressimäär/kupong Intressimäär, mida emitent lubab maksta võlakirja omanikule. Väljendatakse protsendina võlakirja nominaalväärtusest. a) investorile - tulu võlakirjainvesteeringult b) emitendile - kulu laenatud raha eest. Nt Kui 100-eurose nimiväärtusega võlakirjal on aastane kupong 6%, siis on saadav intressisumma 6 eurot aastas.
    Intressimäära risk Oht, et turu intressimäärad tõusevad märkimisvärselt kõrgemale kui investori poolt hoitavale võlakirjale makstav intressimäär. See viib alla võlakirjade hinna ning müügi korral kaotaks investor raha. See on tõsine risk kõigile, kes investeerivad pikaajalistesse võlakirjadesse, sest mida pikem on võlakiri seda kõrgem on intressimäära risk.
    Intressiswap Tuletisinstrument, mille puhul üks osapool nõustub maksma fikseeritud intressi teisele osapoolele ja saama vastu muutuvat intressi (enamasti LIBORit).
    Investeerimisfond Investeerimisfondide seaduse alusel ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum (lepinguline fond) või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja.
    IPO (initial public offering) Ettevõtte aktsiate esmakordne pakkumine avalikkusele.
    Isikut tõendav dokument Riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood, foto ning allkiri.
    Isikutunnistus Eestis püsivalt viibiva (elava) Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt viibiva välismaalase siseriiklik dokument.
    ISIN (International Securities Identification Number) Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimise number, mis antakse igale väärtpaberile nende registreerimisel ja on iga väärtpaberi puhul unikaalne
    J
    Jooksev tootlus/(current yield) Lihtsustatud võlakirja tootluse näitaja - saadava kupongimakse protsentuaalne suhe võlakirja eest makstud puhashinda (clean price). Ei võimalda arvesse võtta kupongimaksete reinvesteerimisest saadavat tulu, ega kapitalikasvu/kaotust, mis realiseerub lõppemistähtajal või võlakirja müümisel teisesel turul.
    Jooksevkonto arvelduskonto; konto, millel kajastatakse kõik jooksvad arveldused.
    Jooksevkurss iga tehingu kohta eraldi noteeritud kurss.
    Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt, kes vastab seadustes sätestatud eraõigusliku või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele.
    Järelturg Väärtpaberite väljalaskmisele ja esmaslevitamisele järgnev väärtpaberite ost ja müük.
    K
    Kaardi valdaja füüsiline isik, kellele pank on andnud kaardi kasutada.
    Kaaslaenajad isikud, kes võtavad laenu ühiselt. Vastutavad võrdselt.
    Kapitali kasv Vara müügi-ja ostuhinna vahe, kui vara müüdi kallimalt kui osteti.
    Kasutusrent Rent, mille puhul renditud vara omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle.
    Kestus/duratsioon Meetod teatud osa riski mõõtmiseks võlakirjas või võlakirjafondis.
    Kiirteade teenus, mis võimaldab saada infot kontoseisu muutuste kohta kas mobiiltelefonile või e-posti aadressile.
    Kinnine emissioon /private placement Väärtpaberite suunatud pakkumine investoritele. Reeglina ei ole selliseid väärtpaberiemissioone tarvis registreerida riigi väärtpaberijärelevalveasutuses.
    Kinnine investeerimisfond Aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond (kinnine investeerimisfond) on äriühing, mille peamisteks erisusteks tavalisest äriühingust on: (1) tegevusala on enese aktsiate avaliku väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil ja seaduses sätestatud piiranguid arvestades, (2) võib tegutseda oma tegevusalal ainult fondivalitseja abil ja fondivalitsejaga sõlmitud lepingu alusel ja (3) mis ei ole kohustatud oma väljalastud aktsiaid tagasi ostma. Investeerimisfondi tüüp, mille korral emiteeritakse kindel number aktsiaid.
    Kliendireiting Panga poolt kliendile antav hinnang tema krediidivõimelisuse kohta.
    Klient Swedbankis kontot omav era- või juriidiline isik.
    Kliiring /clearing Väärtpaberitehingute arveldusprotsess, kus arvestatakse välja tehingu osapoolte võlgnevused või laekumised.
    Kogumishoius kindlaks perioodiks panka paigutatud raha, millele klient võib soovi korral juurdemakseid teha, st põhisummat võib suureneda.
    Komisjonitasu Börsitehingu puhul maakleri poolt võetav komisjonitasu.
    Kommertspaber/CP Võlakirja erivorm, mis on tavaliselt tagatiseta, alla-aastase tähtajaga ja mis emiteeritakse kokkulepitud programmi raames.
    Konteerimine Märkimine, millisesse kontosse kirjendada.
    Kontohaldur/account operator Pank või väärtpaberivahendaja, kes vahendab investorile tema väärtpaberikonto kasutamist ning väärtpaberitehinguid
    Kontor Swedbanki harukontor
    Kontoväljavõte Väljavõte kontol toimunud tehingutest.
    Konverteeritav võlakiri Võlakiri, mille investorid saavad vahetada ettevõtte aktsia vastu mingil tuleviku ajahetkel kindlate tingimuste alusel.
    Krediidi kulukuse määr Krediidi kulukuse määr on laenuvõtjale aastas langev krediidist tulenevate kulude koormus, mida avaldatakse protsentides laenusummast.
    Krediidireiting Formaalne hinnang ettevõtte või riigi krediidiajaloole ja võlgade tagasimaksmisvõimele.
    Krediidirisk krediidi mittetasumise tõenäosus; risk, et klient ei täida lepingujärgseid kohustusi kokkulepitud tingimuste kohaselt.
    Krediidivõime Kliendi võime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja käesolevast krediiditegevusest.
    Krediitkaart Pangakaart, millega võib teha kaarditehinguid lepingus määratud krediidilimiidi ulatuses.
    Kupong/intressimäär Intressimäär, mida emitent lubab maksta võlakirja omanikule. Väljendatakse protsendina võlakirja nominaalväärtusest. a)investorile- tulu võlakirjainvesteeringult b)emitendile- kulu laenatud raha eest. Nt kui 100-eurose nimiväärtusega võlakirjal on aastane kupong 6%, siis on saadav intressisumma 6 eurot aastas.
    Kvalitatiivne analüüs Ettevõtte analüüsimiseks kasutatav meetod. Kvalitatiivne analüüs tegeleb teguritega, mis ei ole täpselt mõõdetavad nagu töötajate moraal või juhtkonna kogemus jms.
    Kvantitatiivne analüüs Ettevõtte analüüsimiseks kasutatav meetod, mis tegeleb lihtsalt mõõdetavate teguritega nagu varade väärtus, kapitali hind jms
    Kviitung tehingu teostamist tõendav dokument
    Kvoot Mahuline väliskaubanduspiirang või tervikust mingiks sihipäraseks otstarbeks eraldatud murdosa
    Käendaja Isik, kes võtab kohustuse tasuda võlgniku eest tekkinud võlg.
    Käibeteatis Käivete aruanne.
    Käibevara Vara, mida saab sularahaks konverteerida 12 kuu jooksul nagu raha, turukõlblikud väärtpaberid, debitoorne võlgnevus.
    L
    Laenugraafik Laenu tagasimaksmise graafik.
    Laenulimiit Laenulepingu alusel kliendile sihtotstarbeliseks kasutamiseks võimaldatav maksimaalne lubatav rahasumma.
    Laenupädevus isiku või laenukomitee õigus teha otsus laenu väljastamise või mitteväljastamise kohta.
    Laenusaaja klient, kes on pangast laenu saanud.
    Laenusumma laenulepingu alusel kliendile sihtotstarbeliseks kasutamiseks tegelikult välja makstud rahasumma.
    Leping kahe või enama osapoole vaheline juriidiliselt siduv kokkulepe, milles üks või mitu poolt kohustuvad tegema või mitte tegema teatavaid toiminguid.
    Lepingu sõlmimine Lepingu koostamine ja allkirjastamine.
    Lepingu tingimused Kliendiga sõlmitud lepingule/ tehingukorraldusele lisatavad toote juriidilised tingimused.
    Lepingutasu Lepingu sõlmimise tasu.
    LIBOR Londoni pankadevaheline laenuintress. Ujuv intressimäär, mis on aluseks paljudele laenulepingutele.
    Lihtaktsia Esindab omandiõigust ettevõttes. Lihtaktsia omamine tagab õiguse hääletada, kuid ei garanteeri dividende.
    Liising tehing, kus liisingufirma ostab endale klienti huvitava vara ja annab selle teatud tasu eest viimase kasutusse.
    Liitintressi arvutamine Kui investori investeeringute tootlus on 10% aastas 5 aasta jooksul, siis ei teeni ta mitte 50% vaid 61.1%. Põhjuseks on fakt, et aja möödudes investor teenib mitte ainult oma algselt investeeringult vaid ka varasemate aastate akumuleeritud intressitulult.
    Limiitorder Korraldus osta või müüa väärtpabereid kindla hinnaga
    Lõppemistähtpäev/Maturity date Kuupäev, mil võlakiri lõpeb ja laenu põhiosa koos intressidega tuleb täielikult tagasi maksta.
    Lühiajaline laen Laen tähtajaga alla 1 aasta.
    Lühiajaline võlakiri Võlakiri, mille tähtaeg on lühem kui 5 aastat.
    Lühiajalised kohustused Kohustused, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul nagu maksmata arved, lühiajaline võlg, pikaajalise võlnevuse intress.
    Lühikeseks müüma Kauplemisstrateegia, mis eeldab väärtpaberi hinna langust. Väärtpaber mida ei omata, müüakse lootuses , et tulevikus selle väärtpaber hind langeb.
    M
    Maakler Isik, kes nõustab investoreid ja võtab vastu väärtpaberite ostu- ning müügikorraldusi.
    Macaulay duratsioon Võlakirja (või mõne intressiderivatiivi, nt intressiswapi) kassavoogude kaalutud keskmine kestus, kusjuures iga kassavoog kaalutakse läbi antud kassavoo nüüdisvärtuse (PV) suhtega kogu võlakirja nüüdisvärtusesse, st võlakirja hinda (dirty price). Mõõdab võlakirja hinna tundlikkust tootlikkuse muutusele ehk tururiski.
    Maks Riigi poolt kehtestatud teatud teenuselt/hüvelt/sissetulekult makstav rahasumma.
    Makse Pangas teostatav rahaliste vahendite kandmine kontole/kontolt ülekandega või sularahas.
    Makse vastu arveldus/Delivery versus payment Makse vastu tehing on väärtpaberitehing juhul, kui raha ja väärtpaberid liiguvad samaaegselt üksteisest sõltuvalt. Tehingu sõlmimisel lepitakse kokku, et väärtpaberite eest makstakse tehingu käigus ostja arvelduskontot debiteerides ja väärtpaberikontot krediteerides ning müüja väärtpaberikontot debiteerides ja arvelduskontot krediteerides.
    Maksebilanss Riigi kaubandus-ja finantstehingute aruanne muu maailmaga kindlal perioodil.
    Maksekorraldus Maksejuhis, kus makse algatajaks on maksja.
    Makseta arveldus /Free of payment Makseta on väärtpaberitehing siis, kui raha ja väärtpaberid liiguvad erinevatel aegadel vastavalt tehingu osapoolte kokkuleppele. Tehingu sõlmimisel lepitakse kokku, et ostja ei maksa väärtpaberite eest tehingu käigus ja toimub ainult väärtpaberite debiteerimine müüja väärtpaberikontolt ja krediteerimine ostja väärtpaberikontole.
    Maksetähtpäev Kindlaks märatud kuupäev, mil peaks makstama aktsiadividend või võlakirjaintress.
    Maksevahendaja Pank, mille kaudu toimub maksekorralduse edastamine saaja pangale.
    Maksja Makse algataja.
    Maksja väärtuspäev Kalendripäev, millal maksja pank debiteerib maksja kontot maksekorralduse summa ja teenustasu osas.
    Maksu tagasinõudmine Enam kinni peetud tulumaksu tagasinõudmine, kui selleks on seadusandlik alus, näiteks topeltmaksustamise vältimise leping.
    Maturity date/Lõppemistähtpäev Kuupäev, mil võlakiri lõpeb ja laenu põhiosa koos intressidega tuleb täielikult tagasi maksta.
    Mitteklient Swedbankis kontot mitte omav klient.
    Mobiilikonto EMT süsteemis olev mobiilikaubanduse teenuste kasutamiseks mõeldud mobiiltelefoni numbriga üheselt seotud konto (rahasumma), mis võimaldab kasutada mobiiltelefoni mobiilikaubanduse teenuste eest tasumiseks.
    Modifitseeritud duratsioon (MD) Võlakirja (või intressiderivatiivi) riski mõõde, mis mõõdab võlakirja hinna tundlikkust turuintresside muutusele, ehk kasumlikkuse riski. Matemaatiliselt: protsentuaalne muutus võlakirja hinnas (dirty price), mida põhjustab tootluse muutus 1 protsendi võrra.
    MTN (Medium Term Note) Peamiselt 1 kuni 10 aastased võlakirjad, mida emiteeritakse mitme aasta jooksul ühtse raamdokumentatsiooni alusel (MTN programmemissioon).
    Munitsipaalvõlakiri Võlakirjad, mis on emiteeritud kohalike omavalitsuste poolt.
    Märkimine Värtpaberite ostusoovi esitamine väärtpaberite esmase levitamise perioodil.
    Müügioptsioon Leping, mis annab investorile õiguse aga mitte kohustuse müüa vara kokku lepitud hinnaga teatud ajaperioodil/hetkel tulevikus.
    N
    NAV/osaku puhasväärtus Investeeringu väärtus ühe osaku kohta. Investeerimisfondidel arvutatakse NAV-i iga päev. Selleks jagatakse fondi varade väärtus pärast kulude mahaarvamist emiteeritud osakute arvuga.
    Netosissetulek Summa, mis jääb laenukliendile iga kuu pärast maksude tasumist jm seaduse järgsete mahaarvamiste tegemist.
    Noteerimine Kaupade hinna või väärtpaberite hinna määramine börsil.
    Noteeritud väärtpaber Väärtpaber, mis vastab litsentseeritud börsi kaupleminõuetele ja millega börsil võib kaubelda. Noteeritud väärtpaberitele omistatakse kauplemissümbol börsi poolt. Noteerimata väärtpaberitega kaubeldakse OTC-turul.
    O
    Omavastutus Kokkuleppeline summa, mis tuleb kliendil kahjujuhtumi korral endal kanda.
    Optsioon Derivatiiv, kus lisaks parameetritele (spot, intressid) on juurde toodud veel üks, oluliselt määramatum muutuja - tõenäosus. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call) või müüa (müügioptsioon ehk put) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike). Erinevalt eelnevalt mainitud instrumentidest ei ole kliendil seega kohustust kokkulepitud tehingut teha. Sellise õiguse eest tuleb loomulikult maksta. Optsiooni ostja poolt makstavat optsiooni hinda kutsutakse optsiooni preemiaks.
    Optsiooni lõppemispäev Kuupäev, millal optsiooni omanik peab otsustama, kas ta tahab optsiooni aluseks olevat finantsvara osta (müüa) või mitte.
    Optsiooni tehinguhind Hind, millega optsiooni omanik võib optsiooni lõppemispäeval aluseks olevat finantsvara osta või müüa (vastavalt ostu- ja müügioptsioon).
    Osaku puhasväärtus/NAV Investeeringu väärtus ühe osaku kohta. Investeerimisfondidel arvutatakse iga päev. Fondi varade väärtus jagatud emiteeritud osakute arvuga.
    Osaühing Piiratud vastutusega äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.
    Ostuoptsioon Leping, mis annab õiguse aga mitte kohustuse osta aktsiat, võlakirja või muud vara kindlaks määratud hinnaga kindlal ajaperioodil. Vt lähemalt optsioon.
    OTC-turg Turg, kus väärtpaberite ost-müük lepitakse maaklerite poolt kokku telefoni teel või elektrooniliste andmevõrkude abil.
    Otsekorraldus makse tüüp, kus klient volitab panka kandma tema kontolt konkreetse saaja kasuks viimase nõudel teatud summa.
    Out-of-the-money Termin, mida kasutatakse sellise optsiooni kirjeldamiseks, millel pole kohesel kasutamisel mingit väärtust. Ostuoptsiooni puhul tähendab see, et tehinguhind on kõrgem kui vara hetkehind. Müügioptsiooni puhul tähendab see, et tehinguhind on madalam kui vara hetkehind.
    P
    P/B määr Ettevõtte aktsia hind jagatud tema aktsia kohta käiva bilansilise väärtusega. Kui ettevõtte aktisa kaupleb alla oma bilansilist väärtust võib öelda, et ettevõte on alahinnatud.
    P/E määr Suhtarv ettevõtte aktsia väärtuse määramiseks. Arvutamiseks jagatakse ettevõtte aktsia hind tuluga aktsia kohta.
    Panga väärtuspäev Pangapäev, millal õigus makse summa kasutamiseks läheb üle maksja pangalt maksevahendajale.
    Pangakaart Elektrooniline maksevahend, mille pank on konto omanikule või konto omaniku poolt määratud isikule kaarditehinguteks välja andnud.
    Pangapäev Kalendripäev, mis ei ole laupäev, pühapäev, rahvuspüha ega riigipüha.
    Pangasisene makse Makse, mille korral makse saaja ja maksja konto asuvad Swedbankis.
    Pikaajaline laen Laenud tähtajaga üle 1 aasta.
    Pikaajaline võlakiri Võlakirjad, mille lõppemistähtaeg on 10 või rohkema aasta pärast.
    PIN-kood Salajane personaalne tunnuskood, mille kaudu tuvastatakse kaardi valdaja.
    POS-terminal Elektrooniline seade, mille vahendusel saab kaupade ja teenuste eest maksta pangakaardiga.
    Positsioon Investori finantsosalus mingis väärtpaberis või turul tervikuna. Kui investor omab aktsiaid, öeldakse, et tal on "pikk positsioon" selles aktsias. Kui investor on laenanud endale aktsiaid, siis öeldakse, et investoril on selles aktsias "lühike positsioon".
    Private placement (kinnine emissioon) Väärtpaberite suunatud pakkumine investoritele. Reeglina ei ole selliseid väärtpaberiemissioone tarvis registreerida riigi väärtpaberijärelevalveasutuses.
    Probleemlaen Laen, mis on viivisvõlgnevuses 60 kalendripäeva või enam või mille tagastamine kliendi normaalsest majandustegevusest ei ole tõenäoline või mille tagastamine on ebatõenäoline kolmandate isikute poolt algatatud toimingute tõttu.
    Prospekt/Emissiooniprospekt Ettevõtte aktsiate avaliku pakkumise detailide formaalne avalikustamine. Prospekt tuleb teha kättesaadavaks aktsiate võimalikele ostjatele. Prospekti hoolikas lugemine on enne investeeringu tegemist oluline.
    Provisjon teatud protsent laenujäägist, mis mõõdab laenu kahjumiks muutumise tõenäosust.
    Provisjoneerimine Laenukahjumite reservi moodustamine.
    Põhiosa võlg Laenukliendi viivisvõlgnevus panga ees.
    Põhisumma Võlakirja nominaalväärtus, mille emitent võlakirja lõpptähtajal tagasi maksma kohustub.
    Päeva order (day order) Investori korraldus osta- või müüa aktsiaid, mis tühistatakse päeva lõpuks, kui see ei ole täidetud.
    Püsikorraldus Kliendi korraldus pangale kanda kindlate ajavahemike järel teatud summa ühele konkreetsele saajale.
    Püsilaekumine Kliendi arvelduskontole toimunud 6 kuu keskmine regulaarne laekumine.
    R
    Rahaturufond Kõrge likviidsusega investeerimisfond, mis investeerib lühiajalistesse väärtpaberitesse.
    Rahavoog Puhaskasum peale amortisatsiooni ja muude mittesularahaliste kulutuste lisamist.
    Rahvusvaheline makse Makse, mille korral makse saaja ja maksja kontod on erinevates pankades ning pangad asuvad erinevates riikides.
    Record date (Väärtpaberi omanike nimekirja fikseerimise päev) Päev, mil aktsionär peab omama ettevõtte aktsiaid, et olla õigustatud saama dividende.
    Repo Leping väärtpaberite ostuks kokkulepitud kuupäeval koos samaaegse lepinguga samade (või samaväärsete) väärtpaberite tagasimüügiks teatud hilisemal kuupäeval. Näiteks leping panga ja investori vahel, kus pank laenab investorile raha lühikeseks ajaks väärtpaberite tagatisel. Väärtpaberite ostu- ja tagasimüügi hinna vahe on repointress, mida investor maksab pangale raha laenamise eest.
    Riski / tulu suhe suhe investeeringu kasvupotentsiaali ja kahjumi võimalikkuse vahel.
    Riskikapital Uute ettevõtmiste/äride finantseerimine. Riskikapitali investeerimise eest võivad investorid saada otsustusõiguse ettevõtte juhtimises, samuti kombinatsiooni kasumist, eelisaktsiatest ja litsentsitasudest.
    ROA Investeeringu tulususe määr, mida ettevõte teenib oma varadelt. ROA arvutamiseks jagatakse viimase 12 kuu puhaskasum koguvaradega. Tulemus esitatakse protsendina. ROA, erinevalt ROE-st, ignoreerib ettevõtte kohustusi.
    ROE Suhtarv mõõtmaks kui palju ettevõte teenib tulu oma aktsionäride investeeringult. Arvutamiseks jagatakse ettevõtte puhaskasum aktsiakapitaliga.
    S
    S.W.I.F.T. "The Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication" - Institutsioon, mis loodi 1973. aastal ülemaailmse finantsinformatsiooni edastamiseks standardiseeritud elektrooniliste sõnumite kaudu.
    Saaja Makse saaja.
    Saldo Kontol olevate rahaliste vahendite seis.
    Saldo mobiilis teenus, mis võimaldab kliendil mobiiltelefoniga numbril 1503 helistades saada infot eelnevalt määratud konto saldo kohta.
    Samapäeva makse makse vastuvõtmise / sooritamise päev on nii maksja väärtuspäev kui saaja väärtuspäev.
    Sedol code Suurbritannias noteeritud ettevõtetel ka SEDOL kood, mis näitab Iiri Väärtpaberituru ametlikus nimekirjas (Stock Exchange Daily Official List) noteeritud ettevõtteid ning seda koodi kasutavad börsiliikmed ja finantsinstitutsioonid Suurbritannias väärtpaberite identifitseerimisel oma andmebaasides
    Settlement date /tehingu väärtuspäev Päev, millal toimuvad väärtpaberitehinguga seotud arveldused. Väärtuspäevaks on kindel päevade arv pärast tehingupäeva
    Sisemajanduse kogutoodang Ühe riigi poolt toodetud kaupade ja teenuste kogus.
    Siseriiklik makse makse, mille puhul nii maksja kui saaja konto asuvad ühes riigis.
    Skooring Panga poolt kliendile antav hinnang tema krediidivõimelisuse kohta.
    Stagflatsioon Majanduse seisund, kus inflatsiooniga kaasneb kogutoodangu vähenemine ja töpuuduse kasv.
    Stamp duty Kõikide Suurbritannia väärtpaberitehingutega kaasneb nn. stamp duty, mis kujutab endast Suurbritannias registreeritud väärtpaberitega tehtavate tehingute tegemise maksu. Standardmääraks on 0.5% tehingu pealt. Teatud juhtudel võidakse rakendada kõrgemat määra (1.5%), soodusmäära või maksuvabastust (nt kui ei kaasne rahaliste vahendite liikumist; väärtpaberite tegelik omanik ei muutu).
    Standardhälve Matemaatiline arvutus, mida kasutatakse tihti väärtpaberite ajaloolise volatiilsuse (muutlikkuse) hindamiseks ja võrdlemiseks. Väärtpaber, mille tulukus on kõikunud suurel määral, on kõrge standardhälbega. Väärtpaber, mille tulukus on olnud kitsastes raamides, on madala standardhälbega.
    Standardväljavõte Pangaliidu poolt kinnitatud ja EP presidendi määrusega kinnitatud kontoväljavõte.
    Stop order Investori korraldus maaklerile osta- või müüa mingit väärtpaberit, kui selle hind jõuab teatud tasemeni.
    Sub-Custodian/alam- väärtpaberihaldur Institutsioon, kes haldab rahvusvahelise väärtpaberihalduri või rahvusvahelise väärtpaberihalduri klientide väärtpabereid kohalikul turul.
    Sulgemishind Viimane väärtpaberi tehinguhind turu/börsi sulgemisel.
    Swap-tehing/vahetustehing Leping, mis vahetab ühelt väärtpaberilt saadava tulu teiselt väärtpaberilt saadava tulu vastu. Ka valuutatehingu, mis koosneb forwardtehingust ja samaaegsest vastupidisest spot-tehingust.
    Sümbol Tähekombinatsioon, mis omistatakse väärtpaberile tavaliselt börsi poolt, kus seda väärtpaberit noteeritakse või temaga kaubeldakse.
    T
    Tagatis Väärtpaber või muu vara, mille laenuvõtja on kohustatud loovutama laenuandjale, juhul kui ta ei ole võimeline võlga tagasi maksma.
    TALIBOR Pankadevahelise rahaturu keskmine kaalutud laenuintress Eestis.
    Taotleja pangale taotluse esitanud era- või juriidiline isik.
    Tarbijahinnaindeks Inflatsiooni hinnang, mis mõõdab tarbekaupade hindade muutusi. Indeks baseerub kindlate kaupade ja teenuste nimekirjal, mida ostetakse linnapiirkondades. Avaldatakse iga kuu.
    Tasaarvestus Teineteisele võlgnetava rahasumma või muu samaliigilise kohustuse kustutamine avaldusega teisele poolele, kui tasaarvestav isik võib oma kohustuse täita ja teiselt poolelt tema kohustuse täitmist nõuda.
    Teenus Kliendile pakutav pangateenus.
    Teenustasu Tasu pangateenuse osutamise eest.
    Tehingu väärtuspäev/Settlement date Päev, millal toimuvad väärtpaberitehinguga seotud arveldused. Värtuspäevaks on kindel päevade arv pärast tehingupäeva.
    Tehingupartner/Counterpart Väärtpaberitehingu vastaspool, ehk kliendi ostutehingu korral väärtpaberite müüja ja kliendi müügitehingu korral tema väärtpaberite ostja.
    Tehingupäev Pangapäev, mil teostatakse kliendi poolt esitatud väärtpaberite ostu/müügikorraldus.
    Tehniline analüüs Väärtpaberi või sektori analüüs, mis kasutab kauplemisandmeid, nagu mahu- ja hinnatrendid, ennutuste tegemiseks.
    Tekkepõhine arvestus Arvestusmeetod, mille korral tulusid ja kulusid arvestatakse siis kui tulud teenitakse või kulud tekivad, kuigi neid tegelikult ei ole veel kätte saadud või välja makstud.
    Teller Swedbanki letitöötaja.
    Ticker Börsil kasutatav väärtpaberi lühinimi.
    Tootjahinnaindeks Statiliste andmete grupp, mida kasutatakse inflatsiooni hindamiseks hulgimüügi tasemel. Lõpetatud kaupade index, mis hõlmab kaupu, mida enam ei töödelda ning on valmis lõpptarbijale kasutamiseks.
    Tootlus lõppemistähtajani/Yield to maturity (YTM) Kõige laialdasemalt kasutatav võlakirja tootluse näitaja. Sisuliselt tootlus ehk intressimäär, mida investor teeniks nii põhiosalt kui tulevikus makstavatelt kupongidelt, ostes võlakirja antud turuhinna juures ja hoides selle lõppemistähtajani. YTM kalkulatsioon eeldab, et kõik kupongimaksed reinvesteeritakse tulevikus üha ja sama tootlusega, mis ei pruugi aga võimalikuks osutuda.
    Topeltmaksustamise vältimise leping Leping, mis sõlmitakse riikide vahel eesmärgiga elimineerida juriidiline topeltmaksustamine, tõkestada maksupettusi ja soodustada investeeringuid.
    Tšekk Tšeki kirjutaja korraldus lunastajale maksta määratud summa nõudmisel kas kirjutajale või kirjutaja poolt määratud kolmandale isikule.
    Turg Abstraktne süsteem investoritest, vahendajatest ja emitentidest, mis võimaldab ettevõtetele finantseerimise ja investoritele investeerimisvõimaluste valiku.
    Turuhinnaga order Väärtpaberi ostu- või müügiorder, mis soovitakse täita hetkel kehtiva turuhinnaga.
    Turukapitalisatsioon Ettevõtte või väärtpaberi turuväärtus. Turuväärtuse arvutamiseks korrutatakse väärtpaberite arv hetkel kehtiva väärtpaberite turuhinnaga.
    Turutegija Maakler väärtpaberiturul, kes vastutab teatud väärtpaberi osas distisiplineeritud turu säilimise eest, olles valmis alati ostma ja müüma seda väärtpaberit.
    Tähtaeg Tähtaegse lepingu kehtivuse või tehingu teostamise aeg.
    Tähtajaline hoius Teatud kindlaks perioodiks panka paigutatud raha, mille põhisumma ei muutu.
    Tähtpäev Tähtaegse lepingu lõppemise või tehingu teostamise kuupäev.
    V
    Vaba rahavoog Raha, mida ei ole tarvis ettevõtte tegevuseks või reinvesteerimiseks. Vaba rahavoog arvutamiseks lahutatakse rahavoost kapitalikulutused. Kapitalikulutused sisaldavad uue vabriku, sisseseade jms. ostu. Vaba rahavoogu saab kasutada dividendide maksmiseks, aktsiate tagasiostmiseks ja võla tagasimaksmiseks.
    Vabad vahendid Konto saldo miinus broneeritud summa.
    Valuutakomitee Rahasüsteem, mille korral võib sõltumatu emiteerija (Eesti Pank) muuta riigis ringluses oleva raha hulka ainult vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla ja välisvaluuta reservid. Selline süsteem võimaldab inimestel kohalikku raha alati välisvaluutaks vahetada fikseeritud kursi alusel. Lisaks Eestile on valuutakomitee süsteem kasutusel ka Hongkongis, Singapuris ja Argentiinas
    Valuutakurss Ühe valuuta hind teises valuutas. Dollari kurss eurodes võrdub 1 dollari ostmiseks vajalike eurode arvuga.
    Valuutaoptsioon Optsioonileping, mille alusvaraks on valuuta.
    Varrant Väärtpaberi tüüp, mis väljastatakse reeglina koos võlakirjaga või eelisaktsiaga ja lubab omanikul osta kindla koguse lihtaktsiaid fikseeritud hinnaga (tavaliselt väljaandmise hetke turuhinnast kõrgem). Varrantil võib olla märgitud ka lõppemiseaeg, vastasel juhul kehtivad nad igavesti. Varrantid võivad olla ka börsil kaubeldavad.
    Veksel Veksliandja vormikohane kirjalik maksekohustus maksta veksli seaduslikule omanikule maksetähtpäeval või ettenäitamisel vekslile märgitud rahasumma kas otse või mõne kolmanda isiku kaudu.
    Viitenumber Konkreetset arvet ja sellega seotud makset iseloomustav arvukombinatsioon, mis seob müüja poolt kliendile esitatavat arvet ja selle alusel koostatavat maksekorraldust.
    Viivis Sanktsioon rahaliste kohustuste mitteõigeaegse täitmise eest.
    Volatiilsus Statistiline hinnang tehingu aluseks oleva finantsvara turuhinna muutumise suurusele.
    Volikiri Esindatava poolt esindajale antud dokument, mis väljendab esindaja volitust.
    Volitus Õiguste kogum, mille piires võib tegutseda esindatava nimel.
    Võlakiri a) investorile - väärtpaber, mille ostmisel saab investor kokkulepitud tootlust ja peab arvestama võlakirja emitendi riskiga b) emitendile - laen väärtpaberi vormis.
    Võlakirja puhashind/Clean price Hind ilma kogunenud intressideta. Investori jaoks võlakirja tegeliku turuväärtuse mõõt, mida ei moonuta kupongimaksetest tulevevad suured hinnakõikumised.
    Võlakirja tootlus Võlakirja tootlus on lihtsamalt öeldes tulu, mida investor oma investeeringult teenib. Kui investor ostab võlakirja esmasturul, siis võlakirja tootlus võrdub kupongimääraga. Ostes võlakirja järelturul, võib tootlus ollla intressimäärast kõrgem või madalam. Kui võlakirja tootlus kasvab, on võlakirja hind langenud. Vastupidi, kui võlakirja tootlus langeb, on tema turuväärtus kasvanud. Tootlust väljendatakse tavaliselt protsentides aasta baasil.
    Välismakse Makse, mille korral makse saaja ja maksja kontod on erinevates pankades ning pangad asuvad erinevates riikides
    Välisvõlakiri/Foreign bond Võlakiri, mis on emiteeritud väljaspool emitendi asukohariiki. Tavaliselt on võlakirja nominaalvaluutaks emissiooni toimumise riigis käibiv valuuta.
    Väärtpaber Dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada.
    Väärtpaberihaldur/Custodian Institutsioon, kes pakub klientidele teenust, mis hõlmab väärtpaberite haldamist, arveldusi ja väärtpaberite haldamise ja arveldustega seotud aruandlust.
    Väärtpaberikonto Väärtpaberitehingute teostamiseks ja väärtpaberite hoidmiseks avatav konto.
    Väärtpaberite haldamine/Custody Klientide väärtpaberite deponeerimine, nendega seotud arvelduste teostamine ja aruandluse teostamine.
    Väärtpaberite hinda mõjutavad sündmused/Corporate actions Sündmused mis võivad mõjutada väärtpaberi hinda või investorite käes olevate väärtpaberite kogust. Näiteks intressimaksed, boonus aktsiad, dividendid, märkimisõigused, aktsionäride üldkoosolekud jne.
    Väärtpaberitüüp Erinevad väärtpaberid nagu aktsia, võlakiri, fondiosak.
    Väärtuspäev Kuupäev, millal Swedbank kannab kliendi kontole või kontolt maha makse summa.
    Õ
    Õigused (kasutatakse ka terminit "märkimisõigused") Õigused lubavad ettevõtte olemasolevatel aktsionäridel märkida aktsiate uusemissioonil aktsiaid enne avalikkust. Õigused aeguvad tavaliselt paari nädala jooksul.
    Ü
    Üldtingimused Swedbanki üldtingimused.
    Y
    Yield to maturity (YTM) /Tootlus lõppemistähtajani Kõige laialdasemalt kasutatav võlakirja tootluse näitaja. Sisuliselt tootlus ehk intressimäär, mida investor teeniks nii põhiosalt kui tulevikus makstavatelt kupongidelt, ostes võlakirja antud turuhinna juures ja hoides selle lõppemistähtajani. YTM kalkulatsioon eeldab, et kõik kupongimaksed reinvesteeritakse tulevikus üha ja sama tootlusega, mis ei pruugi aga võimalikuks osutuda.