Nõuanded välismaale minejale

Nõuanded välismaale minejale

Välismaale tööle või õppima minejale soovitame enne ärasõitu üle vaadata oma kodupangas tehtavad toimingud ning hankida võimalikult palju eelinfot külastatava riigi kohta. Eelnevalt on hea selgeks teha, millised on selle riigi kultuurilised ja majanduslikud eripärad, kuidas tagada reisil enda turvalisus.

Nõuanded tudengitele
  • Mida tasub enne välismaale minekut oma kodupangas ära teha?

    Kontrolli, et Sul oleksid olemas internetipanga leping ning kõik vajalikud paroolid: internetipanga, kaartide ja ID-kaardi (PIN- ja PUK-kood) kasutamiseks. Kontrolli ka, et Sinu ID-kaardil oleksid kehtivad sertifikaadid.

    Vaata üle pangakaartide kehtivusajad ning vajaduse korral uuenda kaarte enne välismaale minekut. Välismaal võib kaardi taotlemine ja kättetoimetamine võtta aega ning sellega võivad kaasneda ka lisakulud. Uue krediitkaardi tellimisel arvesta kuni 10-päevase ooteajaga.

    Vaata üle nii internetipanga kui ka kaardilimiidid.
    Kaardilimiite saad muuta ka välismaal olles, kuid internetipanga omi üldjuhul mitte.

    Vormista igaks juhuks pangakontoris volitus isikule, keda usaldad,
    nt vanematele või elukaaslasele. See annab volitatud isikule õiguse Sind pangakontoris esindada. Volitust võib näiteks vaja minna uue kaardi kättesaamiseks või internetipanga limiitide suurendamiseks.

    Mõistlik on sõlmida ka telefonipanga leping. See on kiire, lihtne ja mugav viis saada välismaal olles abi ja personaalset infot. Telefonipangaga liitumine on tasuta ning kuutasu maksma ei pea, kuid arvesta, et välismaalt helistades maksad kõneminuti eest vastavalt oma telefonioperaatori hinnakirjale.

    Kui oled pangast võtnud laenu (õppelaenu, kodulaenu, väikelaenu, liisingut, järelmaksu vms), hoolitse kindlasti selle eest, et igal maksepäeval oleks Sinu kontol piisavalt raha. Maksed lähevad reeglina maha automaatselt. Ole maksete tasumisel hoolikas, sest maksekäitumine mõjutab Sinu krediidiajalugu ja võimalusi tulevikus pangalt laenu (sh ka krediitkaarti) saada.

  • Enimlevinud probleemid

    Mida teha, kui pangakaart on kadunud, varastatakse, aegub või muutub kasutuskõlbmatuks?
    Kui pangakaart kaob või varastatakse,
    helista kohe panka. Swedbanki klienditoe number on (+372) 6 310 310, SEB Pangal (+372) 665 5100, Danske Bankil (+372) 6 800 800, Nordea pangal (+372) 6 283 300. Pank sulgeb kaardi ning soovi korral saad tellida uue. Kaardi kohaletoimetamise kulud pead siiski ise kandma.

    Kui kaart aegub ning ei esine välistavaid asjaolusid (nt konto on võlgnevuses või klient ei ole viimase 180 päeva jooksul kaarti kasutanud), uuendab pank kaardi automaatselt. Uut kaarti on võimalik tellida ka välismaale, kuid see on kulukas ning võtab aega. Kui on määratud volitatud isik, saab tema kontorisse kaardile järele tulla ning selle seejärel ise välismaale postitada. Sellisel juhul peaks volitatud isik enne konsulteerima pangatöötajaga. Turvalisuse kaalutlusel ei tehta kaarti enne aktiivseks, kui konto omanik on selle välismaal kätte saanud.

    Mida teha, kui on vaja kiiresti Eestist raha saada?
    Mõistlikum on paluda kellelgi teha ülekanne Eesti kontolt Sinu Eesti kontole. Kõige kiirem on pangasisene makse ehk ülekanne samas pangas asuvale kontole.

  • Kas valida Eestis asuv pank või välispank?

    Vaata arveldamisvajadused ja -harjumused üle ning arvuta välja, mis tuleb soodsam.
    Kõigepealt vaata, kus peamiselt arveldad. Kui ülekandeid on vaja teha ka välismaal asuvatele kontodele (nt üür ja kommunaalmaksed vms), võib olla odavam teha ülekanne ühelt välismaa kontolt teisele välismaa kontole. Samas tasub tähele panna, et Euroopa maksed on tänapäeval väga soodsad, makstes 0,38 eurot.  Seega tasub võrrelda Eesti ja välispanga hinnakirju, vaadata, mis makseid on rohkem, ning arvutada, mis on soodsam.

    Kui regulaarseid makseid on siiski vaja teha ka Eestis (nt kommunaalmaksed), on mõistlik sõlmida otse- või püsikorralduslepingud. Nii saavad kõik vajalikud maksed õigel ajal tasutud. Muidugi peab kontrollima, et kontol oleks ülekanneteks piisavalt raha.

    Välismaal olles saab kasutada ka Eestis väljastatud pangakaarte ning kodupanga kontol olevat raha.
    Kui pere elab Eestis, aga käid tööl välismaal, on kohustused arvatavasti nii siin kui ka seal, mistõttu on ilmselt mõistlik kasutada kaht kontot: üht välismaal ja üht Eestis. Vaata kindlasti ka ise üle, mis kulutused ja kohustused Sul eri riikides on, et lõplikult otsustada.

    Kui töötad välismaal ja tööandja tahab palka maksta välismaa kontole, tuleb konto avada ka välispangas. Kõik rahaasjad on mõistlik välispanka üle viia vaid siis, kui plaanid Eestist n-ö igaveseks lahkuda.

  • Infovahetus kodupangaga

    On väga oluline, et kõik pangale edastatud kontaktandmed oleksid korrektsed (telefoninumber, aadress, meiliaadress). Siis saab pank vajaduse korral Sinuga alati ühendust võtta ning oluline info jõuab Sinuni.

    Ka välismaal on võimalik saada kiirteateid. Võid need tellida kas mobiiltelefonile või e-postile. Arvesta, et telefonile tellitud kiirteateid saadetakse ainult Eesti mobiilioperaatorite väljastatud mobiiltelefoni numbritele.

    Arvesta, et lühinumbreid välismaal kasutada ei saa, need tuleb pikaks välja kirjutada.

  • Pangakaardid

    Enne välismaale minekut tasub olemasolevad kaardid, nende tingimused ja kasutusvõimalused üle vaadata. Osa kaartidega kaasneb ka reisi- või ostukindlustus. Mõistlik on kaasa võtta nii deebet- kui ka krediitkaart.

    Pangakaardi uuendamine, uue kaardi tellimine
    Üldjuhul uuendab pank kaarti automaatselt (kui ei esine välistavaid asjaolusid, nt klient on pangale võlgu või ei ole kaarti viimase 180 päeva jooksul kasutanud). Uut kaarti on võimalik saata ka välismaale, kuid kulud peab kandma siiski kaardi omanik. Anna kaardi tellimisel oma soovist teada ning teenindaja selgitab Sulle saatmisega seotud detaile ja saad teada, kui palju kaardi saatmine maksab.

    Uut kaarti on võimalik tellida internetipanga kaudu, saates pangateate, või helistades Swedbankis +372 6 310 310,  SEB Pangas (+372) 665 5100, Danske Bankis (+372) 6 800 800, Nordea pangas (+372) 6 283 300.

    Kui oled mõnele lähedasele teinud volituse, saab kaardi kontorist kätte ka volitatud isik, kes võib kaardi Sulle hiljem ise kohale saata. Sellest mõttest tasub volitatud isikul rääkida ka pangatöötajaga. Nii saab kokku leppida, et kaart tehakse toimivaks alles siis, kui konto omanik on kaardi kätte saanud ning volitatud isik annab sellest pangale teada.

    Kui kaart on aegunud, on pank arvatavasti juba automaatselt teinud uuenduskaardi. Infot kaardi aegumise kohta saad internetipangast või klienditoelt.

    Millise  kaardiorganisatsiooni kaarte välismaale minnes eelistada?
    Maailmas on enim levinud Visa ja MasterCardi kaardid. Mõlemad on võrdselt head ning pakuvad kvaliteetset teenust. MasterCardi ja Visa kaarte aktsepteeritakse üle maailma ning nende kasutusvõimalused on sarnased. Enne reisile minekut soovitame kontrollida, kas Sinu kaardiga saab sihtkohariigis sularaha välja võtta. Üldjuhul kehtib reegel, et kui reisi sihtkohas on olemas ühe või teise kaardibrändi pangakaarte aktsepteerivad sularahaautomaadid, saab sealsetes poodides samade kaartidega ka tasuda.

    Nimekirjaga saab tutvuda MasterCardi või Visa kodulehel.



    Limiidid

    Kaardi limiite on võimalik mugavalt muuta internetipangas.
    Igaks juhuks maksimumlimiitide panemine ei ole turvaline lahendus. Soovitatav on määrata limiit, mis katab tavalise rahavajaduse, kuid pole ülemäära kõrge. Samas, kui soovitakse teha näiteks ühekordset suuremat ostu, saab lühiajaliselt kaardi makselimiiti suurendada ja selle hiljem jälle tavaliseks tagasi muuta. Sularahalimiit võib aga jääda endiseks, kui puudub vajadus suurema summa sularaha järele.

    Limiite on kõige lihtsam muuta internetipangas. Selleks tuleb avada menüüpunkt "Deebetkaart" või "Krediitkaart", valida soovitud kaardi number ja klõpsata linki "Limiidid". Uus limiit hakkab kehtima kohe pärast muutmist.

    Lisahüved
    Eri krediitkaartide juurde pakutakse sageli ka tasuta reisi- või ostukindlustust. Krediitkaardiga kaasnev reisikindlustus kehtib tavapäraselt nii kaardiomanikule endale kui ka temaga koos reisivatele pereliikmetele ning seda kuni kolmekuuliste reiside kohta.
    Makstes näiteks Swedbanki kaardiga nii Eestis kui ka välismaal, teenid ka preemiapunkte, mille eest saad valida tasuta või soodsamaid pangateenuseid (näiteks tasuta internetipanga maksed). Punkte on võimalik ka annetada mitmesugustele heategevusorganisatsioonidele. Punktid kehtivad kaks aastat, seega saab neid koguda ka mõne suurema kingituse jaoks.

    Kui kaart on kadunud või varastatud, helista kohe panka. Pank sulgeb või blokeerib kaardi ning vajaduse korral saad tellida uue kaardi.

    Kui kaart ei toimi, tuleks esmalt võtta ühendust panga klienditoega uurimaks ja selgitamaks, mis võib olla selle põhjus.

  • Ülekanded

    Välismaal on makseid kõige mugavam, lihtsam ja kiirem teha internetipangas või telefonipanga kaudu.

    Eesti kontode vahel (pangasisene ja siseriiklik makse) liiguvad maksed täpselt nii nagu ka Eestist algatatud makse korral.

    Välismaa kontolt Eesti kontole makseid tehes tuleb uurida tingimusi välismaa pangast.

    Eesti kontolt teise Euroopa Liidu riigi kontole eurode kandmise korral (välismaksekorraldus > Euroopa makse) jõuab raha saajapanka järgmisel arvelduspäeval. Kui teha kiirmakse, mis on kallim, jõuab raha saajapanka juba samal arvelduspäeval, kuid makse peab olema tehtud enne kella 14.

    Eesti kontolt välismaa kontole (välismakse) ülekannet tehes sõltub hind ja kiirus riigist.

    Euromaksed kõikidesse Euroopa Liidu riikidesse on kiired ja soodsad. Samuti on tavapärasest kiiremad ülekanded partnerpankadesse. Ülekanne peab vastama Euroopa makse või grupimakse tingimustele. Tutvu tingimustega lähemalt oma kodupanga kodulehel. Kui makse läheb väljapoole Euroopa Liitu ehk väljapoole Euroopa maksete piirkonda, jõuab makse saajapanka üldjuhul ülejärgmisel arvelduspäeval

    Makse, mis läheb väljapoole Euroopa makse piirkonda, on kallim ning võtab rohkem aega. Tutvu välisülekannete hinnakirjaga oma kodupanga kodulehel.

    Raha liikumise kiirus sõltub sellest, kas tegemist on pangasisese, siseriikliku, Euroopa või tavalise välismaksega. Makse kiiruse juures peab arvestama ka puhkepäevade ja nii Eesti kui ka välisriigi riigipühadega.

    Enne välismaale minekut tasub kindlasti üle vaadata oma internetipanga limiidid. Limiidid peavad olema piisavad, et katta vajaminevad kulutused. Samas ei tohiks limiidid olla liiga suured, vaid peaksid olema mõistlikud ja vastama reaalsele vajadusele. Ülemäära suured limiidid ei ole turvalised. Internetipanga limiite ei ole üldjuhul võimalik ise netipangas muuta. Seda saab teha ainult pangakontoris.

    Millised kulud võivad ülekannetega veel kaasneda? Millest sõltub makse hind?

    Välisülekannete tasud sõltuvad mitmest asjaolust. Oluline on:
    * mis riiki makse läheb (kas Euroopa makse piirkonda või väljapoole);
    * kas tasud maksab ülekande tegija/algataja või lähevad need kahasse ehk igaüks maksab oma pangaga seotud kulud;
    * kas tegu on tava-, kiir- või ekspressmaksega.

    Enne riikidevahelise ülekande tegemist tuleks esmalt tutvuda panga hinnakirjaga.

  • Sisselogimise vahendid

    Mlliseid autentimisvahendeid on välismaal kõige parem kasutada?
    Välismaal saab kasutada kõiki autentimisvahendeid mida Eestiski: ID-kaarti ja kaardilugejat, mobiil-ID-d, PIN-kalkulaatorit või paroolikaarti. Soovitatav on kasutusvalmina hoida kaht identimisvahendit. Kui ühega midagi juhtub või ei õnnestu seda kasutada, on kohe olemas alternatiiv.

    Paroolikaarti on mõttekas kasutada pigem lisavariandina, sest selle päevane ülekandelimiit on väike (200 eurot) ning muud autentimisvahendid on turvalisemad.

    Kas Mobiil-ID teenust saab välismaal kasutada?
    Mobiil-ID teenust saab välismaal kasutada, kuid  peab arvestama sellega, et kui Eestis on kõikidel operaatoritel vaid kuutasu 0,64 eurot, siis välismaal tuleb EMT ja Tele2 klientidel makse tegemiseks lisaks tasuda ka tehingu eest sõnumi hind välismaalt Eestisse. NB! Iga tehing tähendab ühte sõnumit ehk internetipanka sisselogimine ja makse kinnitamine lähevad arvesse kahe tehinguna. Näiteks Soomes, Rootsis, Prantsusmaal või Belgias maksab sõnum 0,108 eurot, seega kulub makse teostamisele 0,216 eurot. Jaapanis on sõnumi saatmine hinnaga 0,348 eurot ja ülekanne maksab seega 0,696 eurot. Elisa puhul sõltub hind teenuspaketist.

    Mida teha, kui ID-kaart välismaal kaob?
    Kui dokument kaob, tuleb sellest kohe teada anda panga klienditoele Töötaja paneb kliendi kontole vastava märke ning peatab ID-kaardi sertifikaadid. See tähendab, et dokumenti ei saa enam elektrooniliselt kasutada, nt anda digiallkirja). ID-kaardi sertifikaate saab peatada ka ID-kaardi abiliini numbril +372 677 3377. Sertifikaatide aktiveerimiseks peate pöörduma pangakontorisse või kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindusse. Uue dokumendi tellimise info on kättesaadav politsei- ja piirivalveameti kodulehelt.

  • Mobiilipank

    Mobiilipank töötab välismaal täpselt samamoodi nagu Eestis. Mobiilipank vajab töötamiseks mobiiltelefoni andmesidet, seega töötab see vaid siis, kui telefon kasutab WiFi-võrku või andmeside on sisse lülitatud. Andmeside kasutamine välismaal on kallim kui Eestis. Vaata hindu oma mobiilioperaatori kodulehelt. Pikemat aega välismaal viibides soovitame leida endale sobiv viis mobiiltelefonis andmeside kasutamiseks. Tõenäoliselt tasub kasutada kohalikku mobiilioperaatorit.

    Teenus "Saldo mobiilis" ja mobiilimakse lühinumbri abil (1214*saaja_telefoninumber*summa) välismaal ei tööta. Tavalised pangasised ja siseriiklikud maksed töötavad.

    Mobiil-ID teenust välismaal kasutades peab arvestama sellega, et kui Eestis on Mobiil-ID puhul kõikidel operaatoritel vaid kuutasu 0,64 eurot, siis välismaal tuleb EMT ja Tele2 klientidel makse tegemiseks lisaks tasuda ka tehingu eest sõnumi hind välismaalt Eestisse. NB! Iga tehing tähendab ühte sõnumit ehk internetipanka sisselogimine ja makse kinnitamine lähevad arvesse kahe tehinguna. Näiteks Soomes, Rootsis, Prantsusmaal või Belgias maksab sõnum 0,108 eurot, seega kulub makse teostamisele 0,216 eurot. Jaapanis on sõnumi saatmine hinnaga 0,348 eurot ja ülekanne maksab seega 0,696 eurot. Elisa puhul sõltub hind teenuspaketist.

  • Laenud

    Kui oled pangast laenu võtnud (õppelaenu, kodulaenu, väikelaenu, liisingut, järelmaksu vms), hoolitse kindlasti selle eest, et maksepäeval oleks kontol piisavalt raha, sest maksed lähevad reeglina maha automaatselt. Kui pead maksed ise tegema, sõlmi otsekorraldusleping. Nii otsekorralduslepingu sõlmimine kui ka otsekorraldusmaksed on tasuta.
    Ole maksete tasumisel hoolikas, sest maksekäitumine mõjutab Sinu krediidiajalugu ja võimalusi tulevikus pangalt laenu (sh ka krediitkaarti) saada.

    Võta alati pangaga ühendust, kui Sinu majanduslik olukord halveneb ja Sul võib tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse tasumisega.

    Kas saab välismaal viibides Eestist uut laenu taotleda?
    Jah, saab küll, kui Sinu palk laekub regulaarselt vastavas pangas avatud kontole. Taotluse saad lihtsalt ja mugavalt täita elektrooniliselt internetipangas. Kui vajad taotluse täitmisel abi, helista klienditoe numbrile, mis on reeglina kirjas ka pangakaardi peal.

  • Kindlustus

    Tervisekindlustus
    Euroopa Liidus rännates jäädakse sageli lootma Euroopa ravikindlustuskaardile. Kuid tuleb arvestada sellega, et ravikindlustuse kate on igas Euroopa Liidu riigis erinev. Enne reisi tasub uurida Eesti Haigekassa kodulehelt järele, milliseid teenuseid saab sihtriigis riikliku ravikindlustusega, mille eest aga tuleb ise maksta. Näiteks on ravikindlustuskaardi omanikul üldjuhul kohustus tasuda teatud omavastutus ja kui reis haiguse tõttu pikemaks venib või on vaja hoopis plaanitust varem koju naasta, tuleb ka see omal käel korraldada. Mõlemad kulud võivad ulatuda sadadesse ja isegi tuhandetesse eurodesse.

    Reisikindlustus on abiks reisil ettetulevate ootamatuste puhul, mis on seotud arstiabi, pagasi kadumise või reisitõrkega. Võõrsil toimunud õnnetuste või takistustega kaasnevad kulud võivad olla üsnagi suured. Arvesta sellega, et reisikindlustus kehtib vaid kuni ühe aasta pikkustele reisidele.

    Hea on teada, et reisikindlustust pakutakse lisatasuta ka osade krediitkaartide juurde. Krediitkaardiga kaasnev reisikindlustus kehtib tavapäraselt nii kaardiomanikule endale kui ka temaga koos reisivatele pereliikmetele ning seda kuni kolmekuulistele reisidele. Uuri täpsemalt tingimusi. American Ekspress Gold krediitkaardi puhul kehtib reisikindlustuskaitse kaardi omanikule automaatselt, enamiku kaartide puhul aga peab selleks, et kaitse hakkaks kehtima, maksma 75% reisikulude eest vastava kaardiga.

    Elukindlustus
    Kui Sul on sõlmitud elukindlustusleping, kehtib elukindlustuskaitse samamoodi edasi ka väljaspool Eestit. Tähtis on ainult jälgida, et Sinu elukindlustuslepinguga seotud arvelduskontol oleks piisavalt raha kindlustusmaksete tasumiseks ning et otsekorraldusleping oleks kehtiv. Mugavaks lepingu haldamiseks tasub  kasutada interneti- või telefonipanka.

    Lastele kogumiseks mõeldud teenuste tingimused võivad olenevalt teenusepakkujast veidi erineda. Kui Sinu kasuks on sõlmitud mõni selline leping, uuri täpsemalt konkreetse lepingu tingimusi. Enamikest lepingutest on võimalik ennetähtaegselt raha osaliselt välja võtta. Sellisest võimalusest võib kasu olla juhul, kui lepingu lõpptähtpäev ei ole veel saabunud, kuid Sul on õppimiseks või elluastumiseks vaja lisaraha. Uuri kindlasti sellelt inimeselt, kes on Sinu kasuks lepingu sõlminud, millised on täpsemalt lepingu tingimused.

    Varakindlustus
    Kui reisile minnes jääb kodu järelvalveta, tasub kaaluda kodu kindlustamist. Kodukindlustus hüvitab kodule ja seal asuvale varale tekkinud kahju.

  • Kasulikud lingid

    Selleks, et tagada välisriigis viibimisel konsulaarkaitse ja -abi, tasub enne reisi külastada välisministeeriumi kodulehte ning end seal registreerida. Eriti kasulik on see juhul, kui reisida riiki, kus puudub välisesindus.

    Samuti tasub tutvuda reisiinfoga, mis on välja toodud riigiti ning sisaldab endas iga maa kohta olulisemat teavet, sealhulgas viisaga seonduvat informatsiooni: reisiinfo riigiti.

    Tasub arvestada, et on riike, kuhu sisenemisel tuleb tõendada, et reisiks on piisavalt raha, või viisa taotlemiseks esitada pangakonto väljavõte.

    Tutvuge ka soovitustega edukaks reisiks, mis sisaldavad saatkondade kontaktandmeid, infot ravikindlustuse ning vaktsineerimise kohta jmt.

    Reisil hätta sattudes saab abi välisesindustest. Rohkem infot leiate välisministeeriumi kodulehelt.

    Mõnes Euroopa riigis tööotsimist alustades tasub külastada Eurese tööpakkumiste lehte, samuti lähemalt elamis- ja töötamistingimusi tutvustavat lehte.

    Eurese lehel on olemas ka konsulaarinfo eesti keeles.

    Eesti passi omanikud saavad Ameerika Ühendriikidesse sõita viisavabalt, juhul kui neil on olemas biomeetriline pass. Tutvu Ameerika viisa taotlemise korraga.

    Austraalia viisa taotlemine ja lisainfo on saadaval Austraalia kodakondsus- ja migratsiooniameti kodulehel.

    Kanada tööloa taotlemist kirjeldatakse Kanada valitsuse eestikeelsel lehel.

  • Info tööle minejale

    Tõsiselt tasub kaaluda vaid usaldusväärseid pakkumisi. Töövahendust pakkuv ettevõte peab olema registreeritud majandustegevuse registris töövahendusteenuse osutajana. Samuti tuleb meeles pidada, et töövahendus on tasuta teenus. Töövahendusfirma võib tasu küsida ainult tulevase tööandja käest. Sinu kui tööotsija käest võib raha võtta vaid muude tööle minekuga kaasnevate kulutuste eest (nt lennupileti või viisa eest). Sel juhul peab töövahendusfirma suutma neid kulutusi dokumentaalselt tõendada.

    Kõik pole kaugeltki kuld, mis hiilgab. Palju raha lubavad pakkumised võivad hiljem lõppeda päris tühjade taskute, halvimal juhul ka orjatöö ja organiseeritud kuritegevuse ohvriks langemisega. Seega kaalu vaid ametlikke töövahenduskanaleid. Hea vahendaja on näiteks Euroopa Komisjoni loodud Euroopa tööalase liikuvuse portaal www.eures.ee.

    Euroopa Liidu institutsioonide vabu töökohti vahendab EPSO.

    Loe pakutav tööleping hoolikalt läbi ja vaata kriitiliselt üle kõik tingimused: töökoht ja -aeg, palga maksmise tähtajad, võimalikud sanktsioonid, mis on seotud töövõtja kohustuse ja vastutusega. Tasub meeles pidada, et tööleping on kahepoolne dokument, millega peavad olema nõus nii tööandja kui ka töövõtja. Kindlasti ei ole mõistlik nõustuda võimalike suuliste kokkulepetega, seega peavad nii ametijuhend kui ka muud lepingulisad töölepingule olema lisatud kirjalikult.

    Oma õiguste eest seismist ei maksa peljata. Kui välismaal töötades tekib tööandjaga probleeme, võib pöörduda vastava riigi pädeva asutuse poole, kes tegeleb töötingimuste kontrolliga (Eestis on selleks Tööinspektsioon). Infot selle kohta, mis asutus konkreetses riigis nende küsimustega tegeleb, saab näiteks Eurese võrgustiku kaudu. Selle asutuse kontaktandmed tasub juba enne Eestist lahkumist välja uurida ning kaasa võtta. Nõu võib küsida ka kohalikust politseist või Eesti saatkonnast.

    Uuri milliseid dokumente vaja läheb. Kuigi Euroopa Liidus on liikmesriigi residendil asjaajamine lihtsam, nõutakse igas riigis töö saamiseks eri dokumente. Vastavalt paigale, kuhu on plaanis tööle minna, tasub välja uurida, kas on tarvis viisat (kui on, siis missugust), tööluba, tervisekindlustust, infot vaktsineerimise või tervisliku seisundi kohta jms.

    Eri riikide kohta leiate põhjaliku informatsiooni välisministeeriumi lehelt.

    Tööle Soome
    Suur osa Eestist välismaale minejaid valib tööpaiga meie põhjanaabrite juures Soomes. Tutvuge Soome tööelu reeglitega Töö- ja Ettevõtlusbüroo lehel ja Soome infopanga lehel.
    Soomes töötamise reeglite kohta saab infot ka Tallinnas asuvast Eesti-Soome Töö- ja Konsultatsioonikeskusest (Liivalaia 11/4; tel 648 7750, www.sak.fi/tallinn).
    Tööle Iirimaale
    www.citizensinformation.ie/en/moving_country/moving_to_ireland/working_in_ireland/coming_to_work_in_ireland.html

    Tööle USA-sse
    www.usa-job.org
    www.uscis.gov

    Tööle Saksamaale
    Saksamaa tööagentuur: www.arbeitsagentur.de

    Tööle Austraalisse
    Austraalia ametlik tööportaal: jobsearch.gov.au

    Muud kasulikku välismaale tööle minejale
    Eesti Töötukassa kodulehelt leiad kümme head soovitust.

    Kasulikku infot välismaal elamise, töötamise, pensionile jäämise ja palju muu kohta leiad Euroopa Liidu kodulehelt.

    Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul ei ole tööluba Euroopa Liidus nõutud. Mõned EL-i kodanikud vajavad osa EL-i riikides siiski töövõtjana töötamiseks tööluba. Lähem info Euroopa Liidu kodulehelt.