Peremajandus

Peremajandus

Tulevik ja unistused

Võimalikke tulevikke on igal hetkel mitmeid. Me kõik unistame heast elust, kuid niisama see tegelikkuseks ei saa. Selleks peab igaüks pingutama, et tegelik elu saaks unistuste vääriline. Mõned meist ei soovi tulevikule üldse mõelda, teistel on aga plaanid pikaks ajaks täpselt paika pandud. Võib heietada mõtteid unelmate töökohast, kuid kas olete valmis õppima ja pingutama sinna jõudmiseks? Kas luua oma ettevõtte või hoopis õppida ja töötada välismaal? Kuidas tagada oma lastele muretu tulevik? Ja mis saab siis, kui ühel päeval asendab aktiivset töötamist pensioniaeg?

Paljud neist küsimustest ei ole täna ehk päevakohased, kuid juba nüüd tasub mõelda, mida saaks tuleviku heaks täna ette võtta. Tegelikult on tulevik juba alanud, sest tänased valikud panevad paika paljugi Teie hilisemas elus. Igal juhul on kergem elada täna ja mõelda homse peale, kui saate olla kindel, et raha ei saa kunagi päris otsa.

Lae pere-eelarve vorm Exceli failina

Lae pere-eelarve vorm PDF-failina

  • Kooselu

    Varem või hiljem kohtate inimest, kellest saab Teie kõige kallim ja olulisem kaaslane. Kui armastus on värske, ei mõelda eriti oma õiguste ja kohustuste peale, kuid need teemad muutuvad oluliseks juhul, kui Teie teed lahku viivad. Kui see õnnetus Teid tabab, tõuseb varasemast selle riskiga arvestamisest kasu.

    Kooselu alguses tundub paber, mis Teie kaaslase valikut kinnitab, sageli täiesti ebaoluline. Küll aga peaksite teadma, et kooselus puuduvad mitmed seaduslikud õigused, mis abikaasasid kaitsevad. Näiteks ei päri kooselu partnerid teineteise vara ja neil ei ole teineteise toetamise kohustust.

    Kooselus olevad partnerid on seaduse ees kaks majanduslikult sõltumatut isikut. Seepärast on oluline see, kuidas kooselu ajal tulusid jagada. Suuremad väljaminekud võiksite teha koos, nii et ostjana on dokumentidel märgitud teie mõlema nimi. Ostudokumendid selle kohta, mille eest olete tasunud koos ja mille eest eraldi, on mõistlik alles hoida. Kinnisvara soetamisel on levinuim viis kaasomandisse ostmine – see tähendab, et mõlemale poolele kuulub võrdne mõtteline osa kinnisvarast.

    Varanduslikku kindlustunnet tagab kooselus elavatele inimestele testament. Kontrollige ka seda, kes saab õiguse kindlustussummale, kui kindlustatuga peaks midagi juhtuma.

    Seaduslik abielu

    Üks olulisi erinevusi seadusliku ja vabaabielu vahel on nn abieluõigus, mille tagab perekonnaseadus. Abielus on reguleeritud abikaasade vaheline varajaotus, vastastikused ülalpidamiskohustused, vanemate kohustused laste suhtes ning ka abielu lõppemise tagajärjed.

    Abielu kestel abikaasade poolt omandatud vara on nende ühisvara. Abikaasad võivad sõlmida ühisvara täieliku või osalise jagamise kokkuleppeid või kokkuleppeid ühisvara või selle osa valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

    Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Abikaasad võivad teha omavahel tehinguid ka lahusvaraga.

    Abieluga kaasneb aga ka muid turvalisust sisendavaid õigusi. Erinevalt vabaabielust nõutakse näiteks kinnisvara või eluaseme pantimise või üleandmise korral abikaasa kirjalikku nõusolekut. Seega ei vastuta Te automaatselt oma abikaasa võlgade eest ning ühisvaraga tehingute tegemisel tuleb selleks abikaasalt luba saada. Iga abikaasa lahusvaraks ehk ainult talle kuuluvaks varaks on enne abiellumist talle kuulunud esemed, samuti abielu jooksul saadud pärandused, omandireformi käigus tagastatud vara ja kohustusliku pensionikindlustuse osakud.

    Abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga või lahutusega. Lahutamiseks on pädev perekonnaseisuasutus, kuid ühisvara omandiõiguse (näiteks korter, auto, ettevõtte osakud) ümbervormistamiseks tuleb pöörduda notari poole. Kui lahutavad abikaasad vara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, lahendab nendevahelise vaidluse kohus.

    Abieluvaraleping

    Kui soovite abielu kestel või juba enne abiellumist otsustada, kuidas jagada varandust võimaliku abielulahutuse korral, tuleb teil koostada notariaalne abieluvaraleping. Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused nagu, milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks. Samuti saab paika panna, milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara, kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada või kuidas ühisvara jagada. Ka abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ning abielu lõppemisel ja muud vastastikused varalised õigused ja kohustused saab selles lepingus määratleda. Abieluvaralepingu tegemist nõustab notar.

    Kahest saab kolm

    Kui kaks kohtuvad, võib neist saada peagi kolm. Ja enamgi. Emaks või isaks saamine on inimese elus suur ja pöördeline hetk. Üks vanemaist jääb lapsepuhkusele, pere kasvamine nõuab lisavahendeid toidule, riietele ja asjadele. Võib julgelt arvestada, et Teie rahanduslik olukord muutub.

    Lastetoetus ja vanemahüvitis

    Eesti riigi peretoetuste eesmärk on hüvitada peredele osaliselt laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutused. Lastega perede toetamiseks on mitmeid võimalusi, neist kaks enam levinud võimalust on peretoetused ja maksusoodustused.

    Infot kehtivate toetuste kohta loe Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

    Vanemahüvitis

    Vanemahüvitise eesmärk on toetada peresid töö- ja pereelu ühildamisel. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Õigus vanemahüvitisele on vanemal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elaval välismaalane.

    Reeglina makstakse vanemahüvitist kuni lapse pooleteiseaastaseks saamist. Vanemahüvitist ei hakata tasuma kohe pärast lapse sündi, kuna dekreeti minnes saab tulevane ema dekreediraha ehk keskmise päevapalga alusel arvestatud 140 päeva töötasu. Kui sünnivad mitmikud või sünnitusel on tüsistusi, on naisel õigus saada dekreediraha 154 päeva eest. Vanemahüvitist hakkab lapsevanem saama peale dekreedirahade perioodi lõppu – ehk minnes dekreeti tavapärasel ajal – umbes 70 päeva enne sünnitust, tekib õigus vanemahüvitisele enamasti umbes 2,5 kuud peale lapse sündi.

    Hüvitise saamiseks tuleb teha avaldus Sotsiaalkindlustusametile internetis või kohapeal. Ajakohast infot kehtiva süsteemi kohta leiate Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.

  • Sissetulekud

    Tööleasumisega kaasnevad õigused ja kohustused. Pere töötavad liikmed panustavad pere sissetulekutesse ning seeläbi ühisesse majanduslikku edusse. Samal ajal osalevad nad töötasuga seotud maksusid tasudes riigi majandamises ning saavad õiguse haigus- ja töötuskindlustusele, riiklikule pensionile ja teistele hüvitistele või soodustustele, mida riik maksumaksjale pakub.

    Töötamise all peaks silmas pidama erinevaid töötamise viise: palgatööd, tööd ettevõtjana, tööd laste kasvatamisel ja pereliikmete eest hoolitsemisel või kodust tööd. Sissetulekutest rääkides on palgatöö ja ettevõtluse tulu lihtne arvestada, kuid enamasti ei ole me harjunud seda tegema koduse töö ja lastekasvatamise puhul. Samas on ju selge, et ema, kes pühendab mitu aastat laste kasvatamisele, ei ole seda aega lihtsalt ära raisanud või veetnud mõnusat pikka puhkust.

    Töötasu ja maksud

    Maksude tasumine teeb meele mõruks, kuid vastutasuks saab maksumaksja ühiskondlikke teenuseid ja tagatisi. Brutotöötasust ehk palganumbrist, mis on näidatud töölepingus, arvestatakse maha töötuskindlustusmaks, tulumaks ja kui olete liitunud II penisonisambaga ka kohustusliku pensionikindlustuse makse. Järele jääb netopalk ehk summa, mis laekub Teie pangakontole. Lisaks maksate maksu ka kaupluses (käibemaks) ning teatud kaupade (nt sigaretid, bensiin või alkohol, maagaas) eest tasute lisaks veel aktsiisi. Kui saate muid tulusid lisaks palgale, tuleb Teil ka nendelt tulumaksu maksta.

    Tööandja maksab töötaja eest oma osa töötuskindlustusmaksest ja Teie brutopalga põhjal arvutatud 33% sotsiaalmaksu, mille eest korraldatakse mitmeid avalikke teenuseid, sealhulgas arstiabi eest tasumist, ja makstakse pensione. Seda summat ei arvata maha Teie brutopalgast, vaid see lisandub tööandja jaoks Teie palgakuludele.

    Palga arvestamise ja teenimise kohta kehtib ka tulumaksuvaba miinimum, mis on 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. See tähendab, et 144 eurot saate igakuiselt maksuvabalt kätte. Palga osalt, mis seda summat ületab, maksate aga eelpool toodud makse.

    Vaatame järgnevat näidet, kuidas toimub maksude arvestus:

    Töötaja töötasu:
    Töötasu brutosumma 1000 eurot
    Kogumispensioni makse 20 eurot
    Töötuskindlustusmakse (2.8 %) 28 eurot
    Maksuvaba miinimum 144 eurot kuus
    Tulumaks (21%) 169,68 eurot
    Netotöötasu, mis kantakse üle töötaja pangakontole 782,32 eurot
    Tööandja kulud:
    Töötaja brutotasu 1000 eurot
    Sotsiaalmaks 33% 330 eurot
    Töötuskindlustusmakse (1.4%) 14 eurot
    Tööandja palgafond kokku 1344eurot
    Summade jaotus:
    Ettevõtte kulu (palgafond) 1344 (100%)
    Netotöötasu, mis kantakse üle töötaja pangakontole 782,32 eurot (58,2%)
    Maksudeks 561,68 eurot (41,8%)

    782,32 eurost, mille antud näites toodud töötaja kätte saab, maksame oste tehes veel 20%-list käibemaksu riigile. Seega reaalselt väljateenitud rahast saame kätte 46,6% ja maksudena tasume vastavalt 53,4%.

    ”Mustalt” töötamine

    Töötades „mustalt“ ehk ilma töölepinguta, olete täiesti kaitsetu. Näiteks ei saa Te riiklikke hüvitisi, mida makstakse töökoha kaotuse ja haiguse korral. Samuti läheb kaduma osa teie pensionist, nimelt sotsiaalkindlustusmaks, mille tööandja peab tasuma töötaja eest riigile. Ka ei ole Teil kindlustust haigestumise korral ehk arsti juurde või haiglasse sattudes peate ravikulud oma taskust kinni maksma, sest Haigekassa Teie eest ei tasu. Oluline on ka see, et pangad ei arvesta „mustalt“ teenitud sissetulekutega laenu väljastamisel.

    Ettevõtlustulu

    Ettevõtlustulu teenib inimene, kes töötab füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või on ettevõtte osanik. Ettevõtlustulu võib peamiselt saada läbi dividendide või osanikutulu, kui ettevõte otsustab jagada osa kasumit osanikega või müües oma osakud uuele omanikule.

    Toetused, elatisrahad, stipendiumid

    Toetusi, mis on seotud õppimisega või elulaadiga (näiteks sportimine), saadakse enamasti taotluse esitamisel vastavale asutusele või ühingule. Ka stipendiumid, mis on enamasti seotud teadus-või loometegevusega, eeldavad taotluse esitamist ja aktiivsust taotlejalt endalt.

    Osa stipendiumidest, toetustest ja elatisrahadest on maksustatavad tulumaksuga, osad on maksuvabad. Kui tulumaks tuleb tasuda, on see tulusaaja kohustus.

    Elatisrahade määramise aluseks on pere- ja töösuhted. Elatisraha puhul on samuti tulusaaja kohustus jälgida, et maksud oleksid tasutud.

    Sotsiaalabi saadakse seadustes kehtestatud tingimustel siis, kui esitatakse taotlus sotsiaalabi ametile või osakonnale. Sotsiaalabi ei kuulu üldjuhul maksustamisele.

    Tulude deklareerimine

    Üks kord aastas tuleb Maksu- ja tolliametile esitada oma tulude (ja kohustuste) deklaratsioon. Kui Teie tuludeklaratsioon laekub maksuametisse, arvutatakse seal välja täpne maksusumma eelmise aasta kohta. Kui aasta jooksul makstud ettemaks oli sellest väiksem, tuleb teil maksta juurde. Kui ettemaks oli suurem, makstakse ülejääk Teile tagasi.

    Ülevaadet, millistele kuludele kehtib tulumaksusoodustus, tagasi näete Maksu- ja tolliameti kodulehel.

    Töötamine tähendab ka pensioni

    Niipea, kui asute tööle ja hakkate saama palka, kuulute automaatselt ka pensionisüsteemi. Pensioniaeg võib küll veel mägede taga olla, kuid mida varem selle vastu huvi tunnete, seda parem. Pensioni moodustav raha koguneb kolmest erinevast pensionisambast:

    • Riiklik pension ehk esimene sammas – selle osa tasub Teile riik vastavalt sellele pensionimäärale, mis kehtib siis, kui Te pensionile lähete
    • Kogumispension ehk teine sammas – sinna koguvad tulevased pensionärid raha palga saamise ajal, makstes igakuiselt osa palgast pensionikontole. Omalt poolt toetab teist sammast ka riik, ehkki hetkel on riik majandussurutise tõttu omapoolsed maksed peatanud.
    • Täiendav kogumispension ehk kolmas sammas – selle näol on tegu vabatahtliku täiendava pensioniks kogumisega.

    Pensioniraha kujunemisest ja pensionileminekust võite rohkem lugeda Pensionikeskuse leheküljelt.

    Töökoht välismaal

    Kas tunnete huvi välismaal töötamise vastu? Sõltumata sellest, kas soovite ennast lihtsalt proovile panna või kavandate pikemat karjääri, tuleb arvestada kõikide asjaoludega, mis puudutavad palkasid, makse, pensioniarvestust ja kindlustust ning selle kohta käivaid seadusi ja eeskirju seal, kuhu kavatsete tööle asuda.

    Kindlasti kehtivad Euroopa Liidu riikides ja väljaspool ELi hoopis teistsugused reeglid kui Eestis. Kui Teil on välja valitud konkreetne töökoht välisriigis, peaksite kontrollima, kas vajate sihtkohas töötamiseks tööluba, elamisluba või viisat. Samuti tasub üle vaadata oma kindlustus ja tutvuda vastava maa hinnatasemega. Ettevalmistustega tuleb alustada aegsasti enne ärasõitu. Uurige hoolikalt välja kõik seadused ja reeglid, mis selle riigi seadusandlusest Teid puudutada võivad. Kindlasti tasub võtta ühendust inimestega, kellel on selles piirkonnas töötamise kogemus ja kelle nõu Teile seega ära kulub.

    Kui kaob võimalus töötada

    Mõnikord mängib saatus meile vingerpussi. Millised on turvameetmed ka sellise perioodi majanduslikuks üleelamiseks, kui puudub töö või tuleb olla pikemat aega haige?

    Kui kaotate töö, pakub riik kolme liiki toetust:

    • töötutoetust,
    • stipendiumi,
    • sõidu- ja majutustoetust.

    Infot tingimuste kohta leiab Eesti Töötukassa kodulehelt.

    Töötuskindlustuse hüvitise liigid on töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis ja tööandja maksejõuetuse hüvitis. Töötuskindlustushüvitise eesmärk on tagada kindlustatule töö kaotamise korral sissetulek, mis võimaldaks tal uue töö otsimise ajal toime tulla.

    Infot hüvitise määramise tingimuste ja suuruse kohta leiab Eesti töötukassa kodulehelt.

    Kui jääte haigeks

    Haigusraha ehk ajutise töövõimetuse hüvitise eesmärk on hüvitada töötajale ajutise töövabastuse tõttu saamata jäänud töötasu. Ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine sõltub töövõimetuslehe liigist ja põhjusest.

    Tavalise haiguslehe korral makstakse töötajale hüvitist 70% keskmisest palgast. Esimese kolme haiguspäeva eest haige töötaja tasu ei saa. 4-8 töölt puudutud päeva eest maksab tööandja viimase kuue kuu palga alusel, alates 9. päevast aga Haigekassa eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu põhjal. Erandjuhtudel (nt kutsehaigestumine, tööõnnetus jne) maksab hüvitist vaid Haigekassa, tehes seda alates töövabastuse teisest päevast. Teisest päevast maksab Haigekassa hüvitist ka juhul, kui töövõimetuslehe põhjuseks on terviseseisundile vastava töö andmine ning tööandjal polnud rasedale vastavat tööd anda. Kui tööandjal on viimati nimetatud põhjusega töövõimetuse perioodil töötajale kergemat tööd anda, hüvitab Haigekassa kergemale tööle üleviimisega tekkinud palgavahe töövõimetuslehe esimesest päevast. Raseduse ajal haigestumisel maksab Haigekasse hüvitist alates esimesest haiguspäevast 80% eelmise kalendriaasta keskmisest päevapalgast.

    Ka kuni 12 aastase lapse või pereliikme põetamise eest maksab Haigekassa hüvitist 80% eelmise kalendriaasta keskmisest päevapalgast alates hooldamise esimesest päevast.

    Infot kehtivate tingimuste kohta leiab Haigekassa kodulehelt.

    Ärge unustage haigestumise korral teavitamast oma tööandjat. Arsti poolt väljastatud haigus- või hooldusleht tuleb esitada oma tööandjale esimesel tööpäeval peale haigus- või hoolduslehe lõppemist.

  • Kindlustus annab turvalisuse

    Elus võib juhtuda kõike, näiteks võib Teid tabada haigus, õnnetusjuhtum, töötus, vargus või tulekahju. Õnnetused ei too kahjuks kaasa üksnes kibedaid kogemusi, vaid võivad oluliselt mõjutada ka Teie majanduslikku olukorda.

    Eestis on kasutusel kahte tüüpi kindlustused: toetus sotsiaalkindlustuse näol ja isiklik vabatahtlik kindlustus. Kindlustuse osas valikute tegemisel tuleb teada, mida soovitakse kindlustada ja kui suur peab olema kindlustuskate, et see võimaliku õnnetuse korral majandusliku kahju kataks. Samuti tuleb selgeks teha, kuidas valida sobivat pakkumist vastavalt oma vajadustele.

    Kindlustuskatte määramiseks tuleb hinnata riskid. Küsige endalt, kas need on seotud õnnetuse või haigusega, võimaliku kahju tekitamisega teistele, vara rikkumise või hävimisega või sissetulekute kaotusega õnnetuse, haiguse või surma korral. Järgmise sammuna tuleb hinnata riskide realiseerumise võimalikkust ning sellega kaasnevat rahalist mõju. Mõelge näiteks, mis saab siis, kui pere ainus transpordivahend varastatakse või kodu ja sisustus saavad kannatada tulekahjus?

    Järgmise sammuna tuleb mõelda, kas on võimalik riski vähendada või see hoopis kaotada, loobudes näiteks riskantsest hobist või müües varastele atraktiivse või hävimistundliku vara lihtsalt maha. Riski vähendamiseks on mitmeid võimalusi – alustage tervislike eluviisidega, soetage valveseadmed, vahetage vana elektrisüsteem või torud jne.

    Riskist ja võimalikest kahjudest teadlik olemine määrab ka omavastutuse määra. Kui otsustate näiteks sõita vanema autoga, mille väärtus on väga madal, võite loobuda kaskokindlustusest ja leppida teadmisega, et avarii korral ootab seda masinat mahakandmine. Enne, kui tekkida võiva kahjuga lepite, tuleb kindlasti olla teadlik maksimaalsest rahalisest kulust. Kui teete kindlustuslepingu,. hüvitab kahju kindlustusfirma, ent selleks, et sealt häda korral abi saada, peate tasuma regulaarseid kindlustusmakseid. Enamiku kindlustuslepingutega kaasneb siiski ka mõningane omavastustuse määr. Kaskokindlustuse puhul näiteks on kindlustaja omavastutus üldjuhul 192 eurot.

    Sotsiaalkindlustus

    Sotsiaalkindlustuse hulka kuuluvad haiguskindlustus, vanemakindlustus, riiklik pension, toitjakaotuspension ning töövõime kaotuse ja töötuskindlustus. Sotsiaalkindlustus ei ole isikuliselt määratud ja võib riigi otsuste mõjul muutuda. Seepärast on lisaks soovitav hankida ka isiklikud ehk vabatahtlikud kindlustused, seda enam, et riiklikud toetussummad ei pruugi tagada harjumuspärast elatusstandardit.

    Kohustuslik kindlustus

    Kohustusliku kindlustuse puhul kohustab seadus sõlmima kindlustuslepingu. Enimlevinud kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb ja on reguleeritud liikluskindlustuse seadusega..

    Eraisikute vabatahtlik kindlustus

    Kindlustusvajadused jagunevad vastavalt kindlustuse objektile/subjektile. Vabatahtliku kindlustuse võib jagada varakindlustuseks ja isikukindlustuseks.

    Levinuimad varakindlustuse liigid on kodukindlustus ja auto kaskokindlustus. Mõned ei hooli kodu kindlustamisest, ehkki iga päev kaotab mõni inimene kogu oma varanduse tulekahju või sissemurdmise tagajärjel. Just selle vastu kaitseb kodukindlustus. Kaskokindlustus aitab Teid juhul, kui põhjustate ise liikluses avarii, kus Teie enda auto kannatada saab.

    Kaskokindlustusele lisandub vastutuskindlustus ehk kohustuslik liikluskindlustus, mis katab Teie põhjustatud avarii korral teise auto remondikulud.

    Isikukindlustuse all mõistetakse elukindlustust, toitjakaotuskindlustust, laenukindlustust, töövõimetuse ja tervisekindlustust ning ka reisikindlutsust. Näiteks on riigi toetus toitja kaotuse puhul üsna piiratud. Seepärast on mõistlik soetada täiendav elukindlustus, miks makstakse Teie surma korral korraga välja teie poolt valitud isikule. Ka õnnetusjuhtumiga seotud kindlustus on väga oluline. Õnnetusjuhtum võib põhjustada suuri väljaminekuid ja sissetulekute kaotust ning edaspidise töövõime vähenemist. Kuumakse ei pruugi olla kuigi suur, kuid õnnetusjuhtumi puhul kulub see toetus igati marjaks ära.

    Reisikindlustus

    Reisikindlustus katab reisiga seotud riskid – transpordivahendite hilinemine, haigestumine, pagasi kadumine jne. Kuid pidage silmas teatud ekstreemspordialasid, millega seotud ohtusid iga kindlustus ei kata. Uurige vajadusel selle kohta erinevatest kindlustusseltsidest, kui tegelete mõne riskantse hobiga.

    Nõuanne kodukindlustuslepingu sõlmijale!

    • Looge ülevaade sellest, missugused kindlustused Teil on juba olemas. Kui elate vanemate juures või koos partneriga, võib Teil juba olla kodukindlustus. Vaadake üle oma kodu ja pange kirja kõik oma hinnalisemad asjad koos ostuhindade ja soetusaastatega. Kindlasti on vara palju enam, kui esialgu arvasite. Kindlustada pole vaja asju, mille kahjustumise, hävimise või vargusega seotud riskid suudate ise kanda.
    • Kui Teil on väga hinnalisi esemeid, näiteks kunstiteoseid ja ehteid, võite need eraldi kindlustada.
    • Mõelge põhjalikult läbi riskid, mis kindlustuse objekti reaalselt ohustavad. Näiteks mereäärse maja puhul on reaalne tormi ja üleujutuse oht, seega peaks maja koos olulise sisustusega kaitstud selliste riskide vastu. Loetelu kindlustusseltsi poolt pakutavast riskikaitsest leiate lepingust. Kindlustuskaitse peab olema mõistlik, sest ülekindlustuse eest tuleb teil tasuda rohkem raha ning alakindlustus ei kata tekkinud kahjusid.

    Enne ühe kindlustusfirma teenuse kasuks otsustamist on mõistlik tutvuda erinevate seltside poolt pakutavate hinnatasemetega, Kindlasti on mõistlik aga alati võrrelda, mille vastu vara pakutava kindlustusmakse juures kindlustatud on. Petlikult väike kindlustusmakse võib teinekord tähendada, et kindlustuskate on madal ja see ei aita Teid reaalse õnnetuse korral oluliselt.

  • Edasiõppimine

    Mõnede noorte jaoks on tulevane töökoht ja elueesmärk teada juba siis, kui nad valivad edasiõppimiseks gümnaasiumi. Teistel võtab oma soovide ja võimete kokkusobitamine veidi rohkem aega. Tänapäeval muutub järjest olulisemaks ka elukestev õpe, mis tähendab õppimist sünnist surmani ja hõlmab endas kõiki elu jooksul ette võetud õppe- ja arendustegevusi. Selge on see, et unelmate töökoha saamiseks on vaja ka vastavat haridust. Kust aga leida raha õppimiseks ja elamiseks?

    Kas tudeng peab olema vaene?

    Ka tudengite jaoks leidub võimalusi oma rahalise järje parandamiseks. Kui unistate edasiõppimisest, otsige võimalusi mitte ainult õppemaksu tasumiseks, vaid ka vajalike raamatute ostmiseks ja elamiskulude katmiseks.

    Kõrgharidust omandav üliõpilane saab ülikoolist taotleda põhitoetust ning täiendavat toetust, aastas 10 kuu jooksul. Põhitoetust saavad taotleda üliõpilased, kes õpivad täiskoormusega. Eelkõige eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks mõeldud täiendava toetuse taotlemiseks peab tudengi elukoht asuma väljaspool omavalitsust, kus asub õppeasutus. Näiteks Tartu Ülikoolis käiv Tartusse sisse kirjutatud tudeng seda taotleda ei saa.

    Õppetoetused välismaal

    Kui soovite hoopis välismaale õppima minna, võite taotleda selleks eraldi toetust stipendiumifondidest, mis finantseerivad õpinguid välismaal. Samuti tasub uurida, millised on ülikoolide enda poolt pakutavad stipendiumid välisüliõpilastele.

    Õppelaen

    Riikliku õppelaenu eelis on see, et seda pole vaja hakata kohe tagasi maksma. Lisaks sellele on intress mõõdukas ning tagasimaksuperiood üsna pikk. Õppelaenu saavad taotleda Eesti kodanikud ja Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel elavad isikud, kelle õpingud kestavad vähemalt üheksa kuud ja kes õpivad täiskoormusega. Laenu tagasimaksmine algab hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist. Laenu tagasimaksmiseks on aega kaks korda nii palju, kui pikk on olnud õppekavajärgne õpiaeg, kuid mitte üle 20 aasta. Kui tudeng aga enne õpingute lõpetamist koolist välja kukub, tuleb reeglina hakata laenu tagasi maksma järgmise kalendriaasta alguses. Eksmatrikuleeritud tudeng peab laenu tagasi maksma õppekavajärgse aja jooksul. Kui enamikul erialadel on nominaalseks õppeajaks kolm aastat, siis peab bakalaureusekraadiga lõpetanu maksma laenu tagasi kuue aasta jooksul. Kooli pooleli jätnu peab laenu tagasi maksma aga kuni pooleteisekordse tegeliku õpiaja, kuid mitte vähem kui 6 kuu jooksul. Kui soovite õppelaenu ennetähtaegselt tagastada, peate tagasi maksma kogu laenusumma.

    Infot õpingute rahastamise kohta leiate Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

    Nõuanne

    Ärge koormake end õppimise ajal suuremate kogutud võlgadega, kui hädapärast vaja. Mõelge sellele, et õppelaen tuleb maksta tagasi tulevasest palgast ja õpingute ajal võetud laenusumma vähendab tulevikus Teie võimalusi kasutada laenu näiteks oma kodu ostmiseks.

    Proovige koostada eelarvet

    Eelarve koostamise eesmärgiks on panna klappima tulud ja kulud. Õppetoetust makstakse järgmise kuu eest kindlal kuupäeval, kuid ainult kulude katmiseks õppeperioodil. Vaheajal tuleb teisiti hakkama saama ning suveks on mõistlik hankida endale sobiv töökoht.

    Lähemat teavet eelarve koostamise kohta leiate lehelt Rahaasjad korda.

  • Pension algab siin ja praegu

    Pensionilemineku aeg tundub asuvat kusagil kauges tulevikus. Tegelikult algab pension siin ja praegu. Nii on see vähemasti sel juhul, kui soovite tänast elatustaset ka pärast pensionilejäämist säilitada. Eesti pensionisüsteem paneb vastutuse pensioniinvesteeringute eest peamiselt Teile endale. Selleks, et tagada elukvaliteet ka pensionile jäädes, peaks pension olema vähemalt 65-70% praegusest sissetulekust. Hinnanguliselt annavad riiklik pension ja kohustuslik kogumispension kokku umbes poole inimese pensionieelsest kuusissetulekust, ülejäänu tuleb endal lisaks koguda. Seepärast on õige planeerimisega juba nüüd algust teha. Säästke ja investeerige – mida varem sellega alustada, seda suuremad on võimalused korraliku summa kogumiseks pensionifondi. Igal kokku hoitud ja õigesti paigutatud eurol on suur tähendus Teie hilisemas elus.

    Pension koosneb mitmest osast

    Pensioni suuruse määravad mitmed tegurid, sealhulgas Teie enda sissetulekud, pensionisäästude paigutamine ja üldine majanduse seis. Pensionisumma koosneb mitmest osast:

    • Riiklik pension

      Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust. Tööandja maksab 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks. Sellest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% tänastele pensionäride pensioniks.

    • Kogumispension ehk pensioni teine sammas

      Kogumispension eesmärk on leevendada rahvastiku vananemisest tulenevaid probleeme ning pakkuda tänastele töötegijatele pensionieas täiendavat sissetulekut. Liitumisavalduse esitamisega võetakse endale kohustus kuni pensioniea saabumiseni, sest kogumispensionist ei saa loobuda.

      Kogumispensioni süsteemi kohaselt maksab igaüks oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Hetkel on teise samba riigipoolsed maksed peatatud ning inimestel oli õigus valida, kas nad soovivad riigipoolse pausi ajal makseid edasi tasuda. Need, kes otsustasid oma palgast teise sambasse edasi maksta ka nüüd, kui riik seda ei tee, saavad siis, kui riik taas teise sambasse makseid tegema hakkab ajutiselt aastatel 2014-2017 kõrgemaid 6% sissemakseid riigi poolt.

      Kogumispensioni osakud on päritavad. Pärandiks saadud osakud oma pensionikontole või rahas välja võtta. Osakute rahas väljavõtmisel tuleb väljamakse summalt tasuda tulumaksu.

      Inimestel on võimalik valida mitmete ettevõtete vahel, kes pakuvad erineva riskantsuse tasemega teise samba fonde. Valides riskantsema fondi, võite rohkem võita, aga ka riskid on suuremad. Suuremad pangad pakuvad hetkel nelja erineva riskitasemega fonde. Kõrgema riskitasemega fondid investeerivad enamasti rohkem aktsiatesse ja madalama riskisusega fondid võlakirjadesse.

      Kõrgema riskisusega fondi on mõistlikum investeerida neil, kel penisonini veel tublisti aega. Penisoniea lähenedes tuleks kaaluda fondi vahetamist vähem riskantse vastu, et pensioni eel võimalikke kaotusi tasandada. Teise samba fondi saab vahetada üks kord aastas ja otsus selleks tuleb teha enne oktoobri lõppu.

    • Täiendav kogumispension ehk pensioni kolmas sammas

      Täiendav kogumispension aitab väljakujunenud elustiili ka vanemas eas hoida.

      Kogutud summa saab kasutusele võtta juba 55. eluaastast alates ning igakuised või kvartaalsed väljamaksed on maksuvabad. Sissemaksete suuruse saab igaüks ise määrata ning seda on võimalik muuta.

      Erinevaid kolmanda samba fonde pakuvad Eestis paljud ettevõtted. Nagu teise samba fondidel, on ka kolmanda samba fondidel erinevad riskitasemed. Valides riskantsema fondi, võite rohkem võita, aga ka riskid on suuremad. Suuremad pangad pakuvad hetkel nelja erineva riskitasemega fonde. Kõrgema riskitasemega fondid investeerivad enamasti rohkem aktsiatesse ja madalama riskisusega fondid võlakirjadesse.

      Soovi korral saab vahetada fondi, kasutada maksepuhkust või lepingu hoopis katkestada.

    Nõuanne

    Loomulikult ei mõelda pensionikogumise peale noorelt. Siis on vaja säästa muukski: elamiseks, riieteks, autoks, võib-olla pulmadeks. Alustage sellest, et jälgite regulaarselt oma kohustusliku kogumispensioni makseid ja paigutate need sobiva riskistrateegiaga fondi.

    Kui Teil puuduvad teadmised pensionifondi valikuks või süvenemiseks napib aega, on soovitav hajutada investeeringuid ja valida mitu haldurit. Vaadake, kuidas fondidel on varem läinud ja ka seda, kuhu nad investeerivad.

    Pensionikeskuse kodulehel www.pensionikeskus.ee saate vaadata oma pensionikonto eelmise aasta väljavõtet, aktiivset pensionfondi ja võimalikku tulevast (kui olete esitanud vastava avalduse) ning tellida järgmiseks aastaks pensionikonto elektroonilise teavituse.

Kasulikud lingid